Tervisesport seljatab mõõduka õhusaaste mõju
Liikumine on tervisele kasulik, õhusaaste aga tervisele kahjulik. Siit tekib kohe küsimus, et kui tahta tervisest hoolida, aga elada saastunud õhuga linnaosas, kas tasub siis minna tänavaile tervisejooksu tegema, kui jooksu ajal sisse hingatav õhk sisaldab rohkel arvul tervist kahjustavaid saasteosakesi.
Kopenhaageni ülikooli teadlased on nüüd just täpselt seda asja uurinud ja jõudnud järeldusele, et liikumise kasu kaalub üles õhusaaste kahju üles. Nii et saastunud õhk ei tohiks enam tuppa jäämist vabandada. Teadlased eesotsas Zoranan Anderseniga uurisid läbi 52 000 Aarhusi ja Kopenhaageni elaniku andmed, kes olid aastatel 1993-97 vastanud küsimustele oma sportimisharjumuste kohta.
Aasta 2010 seisuga vaadati asjad uuesti üle. Selgus, et selleks ajaks oli 5500 inimest neist varem küsitletutest surnud. Kuid nende seas, kes olid regulaarselt sporti teinud ja liigutanud, oli suremus olnud umbes viiendiku võrra väiksem ja seda isegi juhul, kui need inimesed olid elanud suurte teede ja liiklussõlmede lähedal.
Andersen ja kolleegid kirjutavad tulemustest ajakirjas Environmental Health Perspectives. Nad märgivad sealjuures, et tulemused kehtivad kindlamini ainult selliste saastetasemete korral, mida Taanis, suhteliselt eeskujuliku keskkonnateadlikkusega riigis, ette tuleb. Mujal maailmas, kus keskkonnast ja kaasinimesest vähem hoolitakse, võivad asjad olla aga mõnevõrra teisiti.
2008. aasta seisuga oli Tallinna linnaõhk Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel Kopenhaageni õhust keskmiselt 2,5 korda puhtam, Aarhusi õhusaaste tasemed olid võrreldavad Tallinna omadega. Mõni aasta hiljem järeldas WHO, et Tallinna linnaõhk oli analüüsi kaasatud linnadest kõige puhtam. 2015. aastal nentis aga keskkonnaministeerium, et õhukvaliteet on sellel kevadel ületanud Tallinnas Euroopa Komisjoni poolt lubatud saaste piirnormi.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa