Maolõikus muudab ajutegevust
Hiirtel tehtud katsed näitavad, et muutused ajutegevuses võivad seletada seda, miks on maost möödajuhtiv operatsioon nii tõhus.
Rahvusvahelised diabeediorganisatsioonid on hakanud pooldama mõtet, et arstid soovitaksid maost möödajuhtivat operatsiooni senisest palju rohkematele diabeetikutele – nendele, kelle kehamassiindeks on 30 ja enam, mitte ainult neile, kelle indeks on üle 40. Uuringud on näidanud, et võrreldes dieedi ja treeninguga salenemist üritajatega on selle operatsiooni abil võimalik rohkem kaalu vähendada, saavutatud kaalu kauem hoida ning parema veresuhkru tasemeni jõuda. Nüüd näitab üks hiirtel tehtud uuring, et lõikuse mõjus toime võib osaliselt tuleneda muutustest, mille operatsioon ajus käivitab.
Vastavalt uuringule suurendab maost möödajuhtiv operatsioon märgatavalt aktiivsust rajas, mis ühendab ajutüves maolt signaale vahendavaid närvirakke piirkonnaga keskajus (mis saab tajusignaale kehalt) ning sealt edasi mandeltuumaga, aju emotsioonide ja hirmu töötlemise keskusega.
Ülekaalulistele hiirtele tehti maost möödajuhtiv operatsioon, mille käigus eraldasid kirurgid suurema osa maost ja jätsid alles vaid pauna, väikse maokese, mis on ühendatud peensoolega. Üsna varsti pärast operatsiooni võis näha hiirte ajude mainitud rajas aktiivsuse kasvu. Sellega kaasnes ka söödud toidukoguste vähenemine ja hiired hakkasid eelistama vähemrasvaseid toite. Samuti hakkasid nad tootma rohkem küllastustunnet tekitavaid hormoone.
Sarnast käitumist ja hormonaalset muutust täheldatakse sama operatsiooni läbinud inimestel, mille võib oletada, et ka meie ajus toimuvad muutused on sarnased. Liiga kaugele ulatuvaid järeldusi siiski teha ei saa – inimese ajus kirjeldatud protsessi jälgimine on raske, kuna ajuvaatlustehnika lahutusvõime pole piisavalt hea.
Pärast operatsiooni söömingud enam naudingut ei paku
Ühe uuringu autori, Hans-Rudolf Berthoudi sõnul põhjustavad muutuseid ajutegevuses tõenäoliselt peensoolele uus ja ootamatu kontakt seedimata toiduga – tavaliselt jõuab peensoolde maos eelnevalt seeditud toit. “Need inimesed peavad põhimõtteliselt uuesti sööma õppima. Nad olid harjunud suuri koguseid kiiresti sööma. See pakkus neile naudingut. Aga kui nad samamoodi pärast operatsiooni süüa üritavad, teeb see neile haiget,” rääkis Berthoud. Ajupiirkonnad, mis pärast operatsiooni üliaktiivseks muutuvad, näitavadki arvatavasti seda negatiivset tagasisidet, mis on omakorda väga mõjus ümberõppevahend.
Mõne nädala möödudes polnud need hiirte ajupiirkonnad enam üliaktiivsed, mis võib viidata sellele, et aju käivitas teised protsessid, mis aitasid väiksemate toidukogustega harjuda. Berthoud sõnas, et see rada on vaid väike osa suuremast mõistatusest. Varasemad uuringud osutavad sellele, et maooperatsioon mõjutab ka aju rahoulolutunde piirkondi, muutes rammusad toidud vähemnauditavaks.
Ainevahetus on dieeti pidanud kaalulangetajatest parem
Vastuseta jääb veel küsimus, miks maost möödajuhtiv operatsioon ei too endaga kaasa häirivalt aeglast ainevahetus, mida kogevad näiteks inimesed, kes kaotavad suure osa oma kaalust äärmuslike elustiilimuudatustega. Mõni aeg tagasi ilmunud uuringus leidsid teadlased, et kaaluvähendajate telesarjas osalenutel oli ka kuus aastat pärast suurt kaalulangust endiselt loid ainevahetus. Sarnaste uuringute andmetel ei taba maooperatsiooni patsiente sama saatus, nende ainevahetus normaliseerub ja tasakaalustab ühe aastaga.
Maost möödajuhtimise operatsioon pole muidugi täiesti ohutu ega kõrvalmõjudeta. Aga kuna koguneb järjest enam tõendeid, et dieedi pidamisega langetatud kaalu on pikemas plaanis pea võimatu hoida, loodavad Berthoud ja teised teadlased kindlaks teha maooperatsiooni plussid ja miinused.
Toimetaja: Virgo Siil