Andres Merits ja Mart Ustav: loome Zika vaktsiini kandidaadid kahe kuuga

Video
Katre Tatrik, Tartu ülikool
8.02.2016 13:34
Rubriik: Tervis

Enamasti sümptomivaba nakkus võib põhjustada halvatust ning naistel alaarenenud ajuga laste sündimist. Süüdi on Zika viirus, mis suure tõenäosusega kandub edasi ka sugulisel teel, ent mille levikut osatakse praegu ohjata ainult sääskede eest hoiatava ja turvaseksi kampaaniatega. Kas Tartu ülikooli viroloogid suudavad ülemaailmsest hädaolukorrast mõistliku väljapääsu leida?

We can do it!” on Mart Ustav kindel, et kahe kuuga loovad nad Andres Meritsaga sünteetilise Zika viiruse, mille geneetilist ülesehitust on võimalik vastavalt vajadusele muuta. “Kaks-kolm kuud ja oleme sellele viirusele ka lipukese külge pannud, et seda paremini jälgida,” lubab Andres Merits.

Lipukesega viiruse all peavad professorid silmas hiilgavat (valgust kiirgavat) või fluorestseeruvat viirust. Helendavad viirused on eelkõige vajalikud viiruse leviku uurimiseks ja viirusvastaste ravimikandidaatide testimiseks. Rakud, kus pärast ravimi manustamist viirus edasi “särab”, on märk sellest, et preparaat ei toimi. “Kustunud” rakkudes on ravim viiruse maha surunud ja see annab arendajatele lootust.

Lisaks valdavad Tartu ülikooli teadlased koostöös biotehnoloogia firmaga Icosagen tipptasemel tehnikat ja kaasaegseid meetodeid. See võimaldab kiiresti ja tõhusalt isoleerida viirusvastaste antikehade geene. Neid geene kasutades saab toota soovitud antikehi juba suures koguses ning tekitada nendega inimeses viirusvastane kaitse.

“Zika viiruse proovid on olemas paljudel uurijatel, aga täna ei ole kellelgi veel piisavas valikus antikehi, mis suudaks viiruse tegevust süstemaatiliselt pärssida – inhibeerida. Samuti on puudus antikehadest, mille abil viirust uurida. Keegi lihtsalt ei ole seni vaevunud sellega tegelema,” kõneleb Merits.

“Kõige lihtsam on muidugi võtta nakatanud inimese vereproovid ja seal leiduvad antikehad ning antikehi kodeerivad geenid välja puhastada. Ent Mart [Ustav] tahab neid antikehi toota suurtes kogustes ja sihipäraselt.”

Märgistatud ning geneetiliselt modifitseeritav Zika viirus ja selle vastased antikehad on puhkenud hädaolukorra lahendamiseks head töövahendid, mida täna ei ole maailmas kellelgi. Tartu ülikooli teadlased suudavad need tööriistad paari kuuga valmis teha ja jagavad neid seejärel teistega.

Sama strateegiat kasutasid Ustav ja Merits ka Ebola vaktsiini ja ravimite arendamise jaoks.

“Me ei ole Ebola viiruse eksperdid. Me ei ole seda viirust kunagi isegi käes hoidnud. Ent rakendades oma molekulaarbioloogilisi, molekulaarviroloogilisi kui ka molekulaarimmunoloogilisi oskusi ning tehnoloogiaid olime suutelised looma Ebola vaktsiini kandidaadid ning isoleerima ja tootma potentsiaalselt ravivad antikehad viirusega nakatatud inimeste raviks. Kas nad on sobilikud inimeste aitamiseks, selguvad katsetustel,” räägib Ustav.

Selleks osalevad Andres Merits Tartu ülikooli laboriga ja Mart Ustav biotehnoloogia ettevõtega Icosagen juba 16. märtsil suurel Euroopa Liidu poolt finantseeritaval Ebola viiruse vastase vaktsiini projektis. Seda juhib Prantsusmaa teadusagentuur INSERM ja see annab Tartu teadlastele võimaluse viia lõpuni nii vaktsiini testimine kui ka terapeutiliste antikehade raviefekti tõestamine reaalses viirusnakkuse olukorras. Seda ei oleks iialgi juhtunud, kui Eesti teadlased ei oleks kiiresti reageerinud.

“Tegime aasta otsa ettevalmistavat tööd, et saada nüüd võimalus lahendada suurt globaalset probleemi ja kasutada selleks ka vastavaid rahalisi ressursse.”

“Ka Zika-vastaseks võitluseks vajalikud tööriistad loodame valmis saada juba enne, kui inglased* jõuavad kokku leppida, kellele nad nende arendamiseks raha annavad,” kiidavad Tartu ülikooli professorid rektor Volli Kalmu ülioperatiivset otsust eraldada reservfondist Zika jaoks 30 000 eurot. Teist sama palju paneb juurde tehnoloogiainstituut.

“Kui Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas esmaspäeval välja ülemaailmse häireolukorra seoses Zika viirusega, siis teisipäeval rääkisime rektoriga ja kolmapäevaks olid otsused tehtud,” kirjeldab Mart Ustav asjade käiku ülikoolis.

Teadlased rõhutavad, et vähemalt esialgu ei hakka nad ise Zika viiruse molekulaarbioloogiat uurima. “Zika kuulub Flaviviridae sugukonna viiruste hulka, mille molekulaarbioloogia ei ole meie peamine huviala. Me teame neist sama palju või õige veidi rohkem** kui kõikidest teistest viirustest, aga me ei ole seda viirust kunagi kasvatanud.”

See ei takista aga Meritsal ja Ustavil kui sünteetilise bioloogia spetsialistidel ja molekulaarviroloogidel viimast end tasemele, kus nad saaksid lahendada olulisi probleeme nii, et suuri ressursse omavad partnerid kutsuksid neid koostööle.

Üks võimalus selleks ongi luua vaktsiini tegemiseks kasulikud töövahendeid, et siis koos partneritega, kellel on valdkonnas rohkem kogemusi, osaleda Zika viiruse ja tema peremeeste – inimene ja sääsk – vaheliste interaktsioonide uurimises. “Tänahommikuse seisuga on sellist koostööhuvi väljendanud juba Austraalia, Suurbritannia, Hispaania ja Brasiilia teadlased,” sõnab Ustav.

“Lisaks sellele, jah, me tahame ka ise vaktsiini kandidaate teha.”

Selleks, et konstrueerida töötav vaktsiini kandidaat ei ole ilmtingimata vaja aastakümnete pikkust kogemust patogeeniga töötamisel. Et tuua välja ratsionaalseid lähenemisi, peab teadma üldisi põhimõtteid ja omama molekulaarbiooloogilisi oskusi.

“Me teame väga hästi, milline peab olema üks hea vaktsiin. See peab suutma aktiveerida immuunsüsteemi kõiki kolme osist algusest lõpuni. See vaktsiin peab olema võimeline esitlema korrektselt viiruse immunogeenseid osasid ja aktiveerima lisaks kaasasündinud immuunsusele ka antikehalise ning rakulise immuunvastuse, mis patogeeni organismi sattumise puhul selle sealt kõrvaldaksid. Samas ei tohi selline vaktsiin olla inimesele liiga ohtlik,” loetlevad nad.

“Tõsi, mõistlikke võimalusi, kuidas seda kõike teha, on umbes 40. Mina tahan välja tulla kolme vaktsiini kandidaadi prototüübiga,” lausub Merits.

Selleks plaanib ta kokku panna näiteks kollapalaviku 17D vaktsiini – nimetatud maailma kõige efektiivsemaks – ja Zika viiruse hübriidi. “See on suhteliselt lihtne, me teame, et see töötab mõnede teiste viiruste puhul ja on suur võimalus, et see töötab ka siin.”

“Teiseks tahan kasutada alfaviiruseid, mida ma väga hästi tunnen vaktsiini antigeenide kandjana. Ma võtan kolm väga erinevat alfaviirust – Chikungunya, Ross Riveri ja Semliki metsa viiruse – ning panen need tootma Zika viiruse kolme struktuurset valku – kapsiidi, maatriksvalku ja membraanvalku. Neid valke kodeerivad järjestused mahuvad alfaviiruse replikoni genoomi ilusasti ära, teeme viiruse sarnased partiklid, vaatame mis tuleb.”

“Osalt on vaktsiini kandidaadid vajalikud selleks, et Mart [Ustav] hakkab tegema Zika viiruse vastaseid antikehi. Vaktsiiniga looma või inimest immuniseerides tekivad antikehad ja nende antikehade geenid on võimalik isoleerida vaktsineeritud inimese või looma B-rakkudest,” lisab Merits.

“Alati on võimalus, et hea idee läheb rappa. Iseenesest on tegu ju võistlusega: kui me midagi ei tee, kaotame kindlasti,” aruteleb rakendusviroloogia professor.

“EU grandid tõmbavad kokku erinevaid teadlasi, kellel on erinevad ideed. Ei osale need, kellel ideid ei ole ja nemad on mängust väljas.”

Kui teadusrühmad on Zika vaktsiini kandidaadid kokku pannud, peaks mõni suur konsortsium neid ühel hetkel võrdlema hakkama. Nii tuleb välja valida parimad, et nendega edasi kliinilisi katsetusi tegema hakata.

“Ebola ja Zika on suured ülemaailmsed probleemid – kui sa näed inimesi kannatamas ja sul on mõistlik idee, kuidas seda vältida... Meil on head ideed ja me tahame osaleda suures mängus,” räägivad Mart Ustav ja Andres Merits.

* Suurbritannia MRC meditsiiniuuringute nõukogus andis teadlastele võimaluse kirjutada 22. veebruariks taotlusi summas kokku ühele miljonile naelale, otsused tehakse märtsi lõpuks. Koostööpartnerite kaudu kavatsevad selles osaleda ka Mart Ustav ja Andres Merits, sest lisatööjõud ja vahendid on nende sõnul alati teretulnud.

** Zika viirus kuulub Flaviviiruste perekonda ja Tartu ülikoolis ei ole varem ühtegi sellesse perekonda kuuluvat viirust kasvatatud. Sugukonda Flaviviridae teise perekonda kuuluva kollatõve C viiruse pöördgeneetika ja ravimiarendus on meie teadlastele aga üsna tuttav.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Puu- ja köögivilja tasub süüa kümme portsjonit päevas
    25.02

    Kui küsimus on selles, mida järgmiseks põske pista, siis tervislik valik oleks kindlasti puu- või köögivili. Nüüd tuleb välja, et seda valikut sobiks teha isegi kaks korda sagedamini, kui meist on mõned seni piisavaks pidanud.

  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    24.02

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.