Andres Merits ja Mart Ustav: loome Zika vaktsiini kandidaadid kahe kuuga

Video
Katre Tatrik, Tartu ülikool
8.02.2016 13:34
Rubriik: Tervis

Enamasti sümptomivaba nakkus võib põhjustada halvatust ning naistel alaarenenud ajuga laste sündimist. Süüdi on Zika viirus, mis suure tõenäosusega kandub edasi ka sugulisel teel, ent mille levikut osatakse praegu ohjata ainult sääskede eest hoiatava ja turvaseksi kampaaniatega. Kas Tartu ülikooli viroloogid suudavad ülemaailmsest hädaolukorrast mõistliku väljapääsu leida?

We can do it!” on Mart Ustav kindel, et kahe kuuga loovad nad Andres Meritsaga sünteetilise Zika viiruse, mille geneetilist ülesehitust on võimalik vastavalt vajadusele muuta. “Kaks-kolm kuud ja oleme sellele viirusele ka lipukese külge pannud, et seda paremini jälgida,” lubab Andres Merits.

Lipukesega viiruse all peavad professorid silmas hiilgavat (valgust kiirgavat) või fluorestseeruvat viirust. Helendavad viirused on eelkõige vajalikud viiruse leviku uurimiseks ja viirusvastaste ravimikandidaatide testimiseks. Rakud, kus pärast ravimi manustamist viirus edasi “särab”, on märk sellest, et preparaat ei toimi. “Kustunud” rakkudes on ravim viiruse maha surunud ja see annab arendajatele lootust.

Lisaks valdavad Tartu ülikooli teadlased koostöös biotehnoloogia firmaga Icosagen tipptasemel tehnikat ja kaasaegseid meetodeid. See võimaldab kiiresti ja tõhusalt isoleerida viirusvastaste antikehade geene. Neid geene kasutades saab toota soovitud antikehi juba suures koguses ning tekitada nendega inimeses viirusvastane kaitse.

“Zika viiruse proovid on olemas paljudel uurijatel, aga täna ei ole kellelgi veel piisavas valikus antikehi, mis suudaks viiruse tegevust süstemaatiliselt pärssida – inhibeerida. Samuti on puudus antikehadest, mille abil viirust uurida. Keegi lihtsalt ei ole seni vaevunud sellega tegelema,” kõneleb Merits.

“Kõige lihtsam on muidugi võtta nakatanud inimese vereproovid ja seal leiduvad antikehad ning antikehi kodeerivad geenid välja puhastada. Ent Mart [Ustav] tahab neid antikehi toota suurtes kogustes ja sihipäraselt.”

Märgistatud ning geneetiliselt modifitseeritav Zika viirus ja selle vastased antikehad on puhkenud hädaolukorra lahendamiseks head töövahendid, mida täna ei ole maailmas kellelgi. Tartu ülikooli teadlased suudavad need tööriistad paari kuuga valmis teha ja jagavad neid seejärel teistega.

Sama strateegiat kasutasid Ustav ja Merits ka Ebola vaktsiini ja ravimite arendamise jaoks.

“Me ei ole Ebola viiruse eksperdid. Me ei ole seda viirust kunagi isegi käes hoidnud. Ent rakendades oma molekulaarbioloogilisi, molekulaarviroloogilisi kui ka molekulaarimmunoloogilisi oskusi ning tehnoloogiaid olime suutelised looma Ebola vaktsiini kandidaadid ning isoleerima ja tootma potentsiaalselt ravivad antikehad viirusega nakatatud inimeste raviks. Kas nad on sobilikud inimeste aitamiseks, selguvad katsetustel,” räägib Ustav.

Selleks osalevad Andres Merits Tartu ülikooli laboriga ja Mart Ustav biotehnoloogia ettevõtega Icosagen juba 16. märtsil suurel Euroopa Liidu poolt finantseeritaval Ebola viiruse vastase vaktsiini projektis. Seda juhib Prantsusmaa teadusagentuur INSERM ja see annab Tartu teadlastele võimaluse viia lõpuni nii vaktsiini testimine kui ka terapeutiliste antikehade raviefekti tõestamine reaalses viirusnakkuse olukorras. Seda ei oleks iialgi juhtunud, kui Eesti teadlased ei oleks kiiresti reageerinud.

“Tegime aasta otsa ettevalmistavat tööd, et saada nüüd võimalus lahendada suurt globaalset probleemi ja kasutada selleks ka vastavaid rahalisi ressursse.”

“Ka Zika-vastaseks võitluseks vajalikud tööriistad loodame valmis saada juba enne, kui inglased* jõuavad kokku leppida, kellele nad nende arendamiseks raha annavad,” kiidavad Tartu ülikooli professorid rektor Volli Kalmu ülioperatiivset otsust eraldada reservfondist Zika jaoks 30 000 eurot. Teist sama palju paneb juurde tehnoloogiainstituut.

“Kui Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas esmaspäeval välja ülemaailmse häireolukorra seoses Zika viirusega, siis teisipäeval rääkisime rektoriga ja kolmapäevaks olid otsused tehtud,” kirjeldab Mart Ustav asjade käiku ülikoolis.

Teadlased rõhutavad, et vähemalt esialgu ei hakka nad ise Zika viiruse molekulaarbioloogiat uurima. “Zika kuulub Flaviviridae sugukonna viiruste hulka, mille molekulaarbioloogia ei ole meie peamine huviala. Me teame neist sama palju või õige veidi rohkem** kui kõikidest teistest viirustest, aga me ei ole seda viirust kunagi kasvatanud.”

See ei takista aga Meritsal ja Ustavil kui sünteetilise bioloogia spetsialistidel ja molekulaarviroloogidel viimast end tasemele, kus nad saaksid lahendada olulisi probleeme nii, et suuri ressursse omavad partnerid kutsuksid neid koostööle.

Üks võimalus selleks ongi luua vaktsiini tegemiseks kasulikud töövahendeid, et siis koos partneritega, kellel on valdkonnas rohkem kogemusi, osaleda Zika viiruse ja tema peremeeste – inimene ja sääsk – vaheliste interaktsioonide uurimises. “Tänahommikuse seisuga on sellist koostööhuvi väljendanud juba Austraalia, Suurbritannia, Hispaania ja Brasiilia teadlased,” sõnab Ustav.

“Lisaks sellele, jah, me tahame ka ise vaktsiini kandidaate teha.”

Selleks, et konstrueerida töötav vaktsiini kandidaat ei ole ilmtingimata vaja aastakümnete pikkust kogemust patogeeniga töötamisel. Et tuua välja ratsionaalseid lähenemisi, peab teadma üldisi põhimõtteid ja omama molekulaarbiooloogilisi oskusi.

“Me teame väga hästi, milline peab olema üks hea vaktsiin. See peab suutma aktiveerida immuunsüsteemi kõiki kolme osist algusest lõpuni. See vaktsiin peab olema võimeline esitlema korrektselt viiruse immunogeenseid osasid ja aktiveerima lisaks kaasasündinud immuunsusele ka antikehalise ning rakulise immuunvastuse, mis patogeeni organismi sattumise puhul selle sealt kõrvaldaksid. Samas ei tohi selline vaktsiin olla inimesele liiga ohtlik,” loetlevad nad.

“Tõsi, mõistlikke võimalusi, kuidas seda kõike teha, on umbes 40. Mina tahan välja tulla kolme vaktsiini kandidaadi prototüübiga,” lausub Merits.

Selleks plaanib ta kokku panna näiteks kollapalaviku 17D vaktsiini – nimetatud maailma kõige efektiivsemaks – ja Zika viiruse hübriidi. “See on suhteliselt lihtne, me teame, et see töötab mõnede teiste viiruste puhul ja on suur võimalus, et see töötab ka siin.”

“Teiseks tahan kasutada alfaviiruseid, mida ma väga hästi tunnen vaktsiini antigeenide kandjana. Ma võtan kolm väga erinevat alfaviirust – Chikungunya, Ross Riveri ja Semliki metsa viiruse – ning panen need tootma Zika viiruse kolme struktuurset valku – kapsiidi, maatriksvalku ja membraanvalku. Neid valke kodeerivad järjestused mahuvad alfaviiruse replikoni genoomi ilusasti ära, teeme viiruse sarnased partiklid, vaatame mis tuleb.”

“Osalt on vaktsiini kandidaadid vajalikud selleks, et Mart [Ustav] hakkab tegema Zika viiruse vastaseid antikehi. Vaktsiiniga looma või inimest immuniseerides tekivad antikehad ja nende antikehade geenid on võimalik isoleerida vaktsineeritud inimese või looma B-rakkudest,” lisab Merits.

“Alati on võimalus, et hea idee läheb rappa. Iseenesest on tegu ju võistlusega: kui me midagi ei tee, kaotame kindlasti,” aruteleb rakendusviroloogia professor.

“EU grandid tõmbavad kokku erinevaid teadlasi, kellel on erinevad ideed. Ei osale need, kellel ideid ei ole ja nemad on mängust väljas.”

Kui teadusrühmad on Zika vaktsiini kandidaadid kokku pannud, peaks mõni suur konsortsium neid ühel hetkel võrdlema hakkama. Nii tuleb välja valida parimad, et nendega edasi kliinilisi katsetusi tegema hakata.

“Ebola ja Zika on suured ülemaailmsed probleemid – kui sa näed inimesi kannatamas ja sul on mõistlik idee, kuidas seda vältida... Meil on head ideed ja me tahame osaleda suures mängus,” räägivad Mart Ustav ja Andres Merits.

* Suurbritannia MRC meditsiiniuuringute nõukogus andis teadlastele võimaluse kirjutada 22. veebruariks taotlusi summas kokku ühele miljonile naelale, otsused tehakse märtsi lõpuks. Koostööpartnerite kaudu kavatsevad selles osaleda ka Mart Ustav ja Andres Merits, sest lisatööjõud ja vahendid on nende sõnul alati teretulnud.

** Zika viirus kuulub Flaviviiruste perekonda ja Tartu ülikoolis ei ole varem ühtegi sellesse perekonda kuuluvat viirust kasvatatud. Sugukonda Flaviviridae teise perekonda kuuluva kollatõve C viiruse pöördgeneetika ja ravimiarendus on meie teadlastele aga üsna tuttav.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    09:46

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    09:19

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.