Andres Merits ja Mart Ustav: loome Zika vaktsiini kandidaadid kahe kuuga

Video
Katre Tatrik, Tartu ülikool
8.02.2016 13:34
Rubriik: Tervis

Enamasti sümptomivaba nakkus võib põhjustada halvatust ning naistel alaarenenud ajuga laste sündimist. Süüdi on Zika viirus, mis suure tõenäosusega kandub edasi ka sugulisel teel, ent mille levikut osatakse praegu ohjata ainult sääskede eest hoiatava ja turvaseksi kampaaniatega. Kas Tartu ülikooli viroloogid suudavad ülemaailmsest hädaolukorrast mõistliku väljapääsu leida?

We can do it!” on Mart Ustav kindel, et kahe kuuga loovad nad Andres Meritsaga sünteetilise Zika viiruse, mille geneetilist ülesehitust on võimalik vastavalt vajadusele muuta. “Kaks-kolm kuud ja oleme sellele viirusele ka lipukese külge pannud, et seda paremini jälgida,” lubab Andres Merits.

Lipukesega viiruse all peavad professorid silmas hiilgavat (valgust kiirgavat) või fluorestseeruvat viirust. Helendavad viirused on eelkõige vajalikud viiruse leviku uurimiseks ja viirusvastaste ravimikandidaatide testimiseks. Rakud, kus pärast ravimi manustamist viirus edasi “särab”, on märk sellest, et preparaat ei toimi. “Kustunud” rakkudes on ravim viiruse maha surunud ja see annab arendajatele lootust.

Lisaks valdavad Tartu ülikooli teadlased koostöös biotehnoloogia firmaga Icosagen tipptasemel tehnikat ja kaasaegseid meetodeid. See võimaldab kiiresti ja tõhusalt isoleerida viirusvastaste antikehade geene. Neid geene kasutades saab toota soovitud antikehi juba suures koguses ning tekitada nendega inimeses viirusvastane kaitse.

“Zika viiruse proovid on olemas paljudel uurijatel, aga täna ei ole kellelgi veel piisavas valikus antikehi, mis suudaks viiruse tegevust süstemaatiliselt pärssida – inhibeerida. Samuti on puudus antikehadest, mille abil viirust uurida. Keegi lihtsalt ei ole seni vaevunud sellega tegelema,” kõneleb Merits.

“Kõige lihtsam on muidugi võtta nakatanud inimese vereproovid ja seal leiduvad antikehad ning antikehi kodeerivad geenid välja puhastada. Ent Mart [Ustav] tahab neid antikehi toota suurtes kogustes ja sihipäraselt.”

Märgistatud ning geneetiliselt modifitseeritav Zika viirus ja selle vastased antikehad on puhkenud hädaolukorra lahendamiseks head töövahendid, mida täna ei ole maailmas kellelgi. Tartu ülikooli teadlased suudavad need tööriistad paari kuuga valmis teha ja jagavad neid seejärel teistega.

Sama strateegiat kasutasid Ustav ja Merits ka Ebola vaktsiini ja ravimite arendamise jaoks.

“Me ei ole Ebola viiruse eksperdid. Me ei ole seda viirust kunagi isegi käes hoidnud. Ent rakendades oma molekulaarbioloogilisi, molekulaarviroloogilisi kui ka molekulaarimmunoloogilisi oskusi ning tehnoloogiaid olime suutelised looma Ebola vaktsiini kandidaadid ning isoleerima ja tootma potentsiaalselt ravivad antikehad viirusega nakatatud inimeste raviks. Kas nad on sobilikud inimeste aitamiseks, selguvad katsetustel,” räägib Ustav.

Selleks osalevad Andres Merits Tartu ülikooli laboriga ja Mart Ustav biotehnoloogia ettevõtega Icosagen juba 16. märtsil suurel Euroopa Liidu poolt finantseeritaval Ebola viiruse vastase vaktsiini projektis. Seda juhib Prantsusmaa teadusagentuur INSERM ja see annab Tartu teadlastele võimaluse viia lõpuni nii vaktsiini testimine kui ka terapeutiliste antikehade raviefekti tõestamine reaalses viirusnakkuse olukorras. Seda ei oleks iialgi juhtunud, kui Eesti teadlased ei oleks kiiresti reageerinud.

“Tegime aasta otsa ettevalmistavat tööd, et saada nüüd võimalus lahendada suurt globaalset probleemi ja kasutada selleks ka vastavaid rahalisi ressursse.”

“Ka Zika-vastaseks võitluseks vajalikud tööriistad loodame valmis saada juba enne, kui inglased* jõuavad kokku leppida, kellele nad nende arendamiseks raha annavad,” kiidavad Tartu ülikooli professorid rektor Volli Kalmu ülioperatiivset otsust eraldada reservfondist Zika jaoks 30 000 eurot. Teist sama palju paneb juurde tehnoloogiainstituut.

“Kui Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas esmaspäeval välja ülemaailmse häireolukorra seoses Zika viirusega, siis teisipäeval rääkisime rektoriga ja kolmapäevaks olid otsused tehtud,” kirjeldab Mart Ustav asjade käiku ülikoolis.

Teadlased rõhutavad, et vähemalt esialgu ei hakka nad ise Zika viiruse molekulaarbioloogiat uurima. “Zika kuulub Flaviviridae sugukonna viiruste hulka, mille molekulaarbioloogia ei ole meie peamine huviala. Me teame neist sama palju või õige veidi rohkem** kui kõikidest teistest viirustest, aga me ei ole seda viirust kunagi kasvatanud.”

See ei takista aga Meritsal ja Ustavil kui sünteetilise bioloogia spetsialistidel ja molekulaarviroloogidel viimast end tasemele, kus nad saaksid lahendada olulisi probleeme nii, et suuri ressursse omavad partnerid kutsuksid neid koostööle.

Üks võimalus selleks ongi luua vaktsiini tegemiseks kasulikud töövahendeid, et siis koos partneritega, kellel on valdkonnas rohkem kogemusi, osaleda Zika viiruse ja tema peremeeste – inimene ja sääsk – vaheliste interaktsioonide uurimises. “Tänahommikuse seisuga on sellist koostööhuvi väljendanud juba Austraalia, Suurbritannia, Hispaania ja Brasiilia teadlased,” sõnab Ustav.

“Lisaks sellele, jah, me tahame ka ise vaktsiini kandidaate teha.”

Selleks, et konstrueerida töötav vaktsiini kandidaat ei ole ilmtingimata vaja aastakümnete pikkust kogemust patogeeniga töötamisel. Et tuua välja ratsionaalseid lähenemisi, peab teadma üldisi põhimõtteid ja omama molekulaarbiooloogilisi oskusi.

“Me teame väga hästi, milline peab olema üks hea vaktsiin. See peab suutma aktiveerida immuunsüsteemi kõiki kolme osist algusest lõpuni. See vaktsiin peab olema võimeline esitlema korrektselt viiruse immunogeenseid osasid ja aktiveerima lisaks kaasasündinud immuunsusele ka antikehalise ning rakulise immuunvastuse, mis patogeeni organismi sattumise puhul selle sealt kõrvaldaksid. Samas ei tohi selline vaktsiin olla inimesele liiga ohtlik,” loetlevad nad.

“Tõsi, mõistlikke võimalusi, kuidas seda kõike teha, on umbes 40. Mina tahan välja tulla kolme vaktsiini kandidaadi prototüübiga,” lausub Merits.

Selleks plaanib ta kokku panna näiteks kollapalaviku 17D vaktsiini – nimetatud maailma kõige efektiivsemaks – ja Zika viiruse hübriidi. “See on suhteliselt lihtne, me teame, et see töötab mõnede teiste viiruste puhul ja on suur võimalus, et see töötab ka siin.”

“Teiseks tahan kasutada alfaviiruseid, mida ma väga hästi tunnen vaktsiini antigeenide kandjana. Ma võtan kolm väga erinevat alfaviirust – Chikungunya, Ross Riveri ja Semliki metsa viiruse – ning panen need tootma Zika viiruse kolme struktuurset valku – kapsiidi, maatriksvalku ja membraanvalku. Neid valke kodeerivad järjestused mahuvad alfaviiruse replikoni genoomi ilusasti ära, teeme viiruse sarnased partiklid, vaatame mis tuleb.”

“Osalt on vaktsiini kandidaadid vajalikud selleks, et Mart [Ustav] hakkab tegema Zika viiruse vastaseid antikehi. Vaktsiiniga looma või inimest immuniseerides tekivad antikehad ja nende antikehade geenid on võimalik isoleerida vaktsineeritud inimese või looma B-rakkudest,” lisab Merits.

“Alati on võimalus, et hea idee läheb rappa. Iseenesest on tegu ju võistlusega: kui me midagi ei tee, kaotame kindlasti,” aruteleb rakendusviroloogia professor.

“EU grandid tõmbavad kokku erinevaid teadlasi, kellel on erinevad ideed. Ei osale need, kellel ideid ei ole ja nemad on mängust väljas.”

Kui teadusrühmad on Zika vaktsiini kandidaadid kokku pannud, peaks mõni suur konsortsium neid ühel hetkel võrdlema hakkama. Nii tuleb välja valida parimad, et nendega edasi kliinilisi katsetusi tegema hakata.

“Ebola ja Zika on suured ülemaailmsed probleemid – kui sa näed inimesi kannatamas ja sul on mõistlik idee, kuidas seda vältida... Meil on head ideed ja me tahame osaleda suures mängus,” räägivad Mart Ustav ja Andres Merits.

* Suurbritannia MRC meditsiiniuuringute nõukogus andis teadlastele võimaluse kirjutada 22. veebruariks taotlusi summas kokku ühele miljonile naelale, otsused tehakse märtsi lõpuks. Koostööpartnerite kaudu kavatsevad selles osaleda ka Mart Ustav ja Andres Merits, sest lisatööjõud ja vahendid on nende sõnul alati teretulnud.

** Zika viirus kuulub Flaviviiruste perekonda ja Tartu ülikoolis ei ole varem ühtegi sellesse perekonda kuuluvat viirust kasvatatud. Sugukonda Flaviviridae teise perekonda kuuluva kollatõve C viiruse pöördgeneetika ja ravimiarendus on meie teadlastele aga üsna tuttav.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.