Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?

Tartu sporditeadlaste uuring näitab, et kofeiin vähendab meestel tajutud pingutus- ja väsimusastet, aga naistel mitte. Kuigi meestel võib kofeiin kehalise pingutuse raskuse tajumise kergemaks muuta, ei paranda kofeiin kummagi soo tegelikku sportlikku tulemust kõrge temperatuuriga keskkonnas. (Foto: Pixabay)
8.11.2016 8:10
Rubriik: Tervis

Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.

“Järjest rohkem spordivõistlusi ja sõjalisi operatsioone leiab aset kõrge temperatuuriga keskkonnas. Viimaseks heaks näiteks on Rio olümpiamängud, kus ka Eesti jahedas kliimas üles kasvanud sportlased seisid silmitsi neile harjumatu õhutemperatuuri ja –niiskusega. Põhjamaa inimestele on taolised tingimused tõsiseks väljakutseks, sest võrreldes normaalsete oludega langeb kuumas keskkonnas meie kehaline ja ka vaimne töövõime,” rääkis Tartu ülikooli sporditeaduste doktorant Silva Suvi, kes uuris, kuidas kofeiin mõjutab palavas sportivaid mehi ja naisi.

Sellised kuumastressi uuringud on vajalikud mõistmaks ja parandamaks põhjamaa inimeste sooritust ekstreemsetes keskkonnatingimustes.

“Kuigi kofeiini vastu on teadlased palju huvi tundnud, on siiski jäänud suurema tähelepanuta selle mõju kehalisele töövõimele ekstreemsetes keskkonnatingimustes,” avas doktorant uuringu tagamaid.

“Senised andmed näitavad, et tavakeskkonnas on kofeiinil väga selge töövõimet parandav efekt, seda eriti pikaajalist pingutust nõudvate tegevuste puhul, nagu näiteks maratonijooks ja triatlon. Samas valdav enamus kõrge temperatuuriga keskkonnas teostatud asjakohastest uuringutest on leidnud, et see efekt puudub. Seda kinnitab ka meie läbiviidud uuring.”

Seega soovitab Suvi kõrge temperatuuriga keskkonnas enne kohvijoogi või kofeiini järele haaramist hoolikalt mõelda, sest see ei pruugi oodatud lisaefekti anda.

Ränkraske katse

Niisuguse tulemuste ja järelduseni jõudsid Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased pärast seda, kui lasid 13 treenitud mehel ja 10 treenitud naisel läbida spetsiaalses kliimakambris äärmiselt raske ülesehitusega testi.

Kliimakamber on sisuliselt mõne ruutmeetrisuurune tuba, mille temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust saab vastavalt vajadusele reguleerida. Nii saab ka Eestis, kus kuumasid suvepäevi esineb harva, uurida inimese töövõimet kõrge temperatuuriga keskkonnas.

Just selles kambris uuris ka doktorant Silva Suvi kofeiini mõju meeste ja naiste kehalisele ning kognitiivsele töövõimele kõrge temperatuuriga keskkonnas.

Katses osalenud sportlastel tuli 42 kraadises kuivas keskkonnas (suhteline õhuniiskus 20%) kõndida liikuval jooksurajal kiirusega kuus kilomeetrit tunnis kuni kurnatuseni.

Seejuures reguleeriti raja kaldenurka nii, et iga katsealuse koormuse suhteline intensiivsus vastaks 60 protsendile tema maksimaalsest hapnikutarbimise võimest. Uuritavad pidid taolise pingutuse läbima kahel korral ühe nädalase vahega. Juhuslikkuse alusel manustati neile enne sooritust ühel korral želatiinkapslis kofeiini ja teisel platseebona nisujahu. Osalejad ja nendega vahetult kokku puutunud uurijad ei teadnud kummal korral oli tegemist kofeiiniga ja kummal platseeboga.

Katses osalenud sportlastel tuli 42 kraadises kuivas keskkonnas (suhteline õhuniiskus 20%) kõndida liikuval jooksurajal kiirusega kuus kilomeetrit tunnis kuni kurnatuseni (Joonis: Silva suvi)

Silva Suvi selgitas, et sugupooli võrdlevalt innustas teda uurima asjaolu, et enamikes spordivaldkonna uuringutes on osalejateks valdavalt mehed, mistõttu on naised märgatavalt vähem tähelepanu pälvinud. “Pealegi on varasemad uuringud viidanud, et kofeiini töövõimet mõjutav efekt võib sugude vahel erineda.”

Uuringu tulemused avaldas teadusajakiri Applied Physiology, Nutrition, and Metabolism.

Kuidas kofeiin töövõimet mõjutab?

Ühest seletust, kuidas kofeiin kehalist töövõimet mõjutab, ei ole veel täpselt välja selgitatud.
Kuna kofeiin on võimeline sisenema nii närvi- kui ka lihasrakkudesse, on keeruline eristada, kas töövõimet parandav efekt tuleneb kesknärvisüsteemi- või lihaste tasandilt. Üks võimalik variant on, et kofeiini toimel intensiivistub rasvkoes lipolüüs, mis tõstab vabade rasvhapete sisaldust veres. Vabad rasvhapped on omakorda olulised energiaallikad, tänu millele säästetakse glükogeeni varusid lihases. Kuna need varud võetakse kasutusele hiljem, peaks vastupidavust nõudev sooritus pikenema.

Sellele vaatamata selgub Suvi tulemustest, et kofeiini tööeelne manustamine võrreldes platseeboga ei paranda naiste ega ka meeste vastupidavuslikku töövõimet kõrge temperatuuriga kuivas keskkonnas. Sama tõdemuseni jõuab valdav enamus asjakohastest uuringutest.

Kofeiini kesknärvisüsteemi tasandil toimimist kinnitab subjektiivselt tajutud pingutus- ja väsimusastme langus, mida hinnatakse vastava Borgi skaala põhjal. Antud uuringus langesid subjektiivselt tajutud pingutuse ja väsimuse näitajad ainult meestel. Seega tajusid mehed tänu kofeiini valuvaigistavale toimele kehalist pingutust kergemana, testi lõppajas see aga ei kajastunud.

Ka mitmed varasemad tavatemperatuuril läbi viidud uuringud on kinnitanud, et kofeiiniga väheneb uuritava subjektiivne hinnang tema poolt tajutud pingutusele ja väsimusele.

Doktorant selgitas, et organismi süvatemperatuuri tõus on üks oluline töövõime languse põhjustaja. Selleks, et liigne soojus süvapiirkonnast ära juhtida, peab suurenema naha verevarustus.

Keeruliseks muutub olukord kehalise pingutuse korral kuumas keskkonnas, kus tekib konkurents lihaste ja naha verevarustuse vahel. Mistõttu lihastesse jõudva hapnikurikka vere hulk väheneb ja puudujäägi kompenseerimiseks peab suurenema südame löögisagedus.

“Ka kofeiinile on omistatud südame löögisagedust tõstvat toimet ja sellepärast tundub kuumastressi ja kofeiini kombinatsioon tervisele eriti ohtlik,” sõnas Suvi, kelle uuringus kutsus kofeiin võrreldes platseeboga esile ulatuslikuma südame löögisageduse tõusu nii meestel kui naistel. Siinkohal lisab Suvi, et südame löögisageduse erinevus oli siiski pigem tagasihoidlik – 3 lööki minutis.

Kõrge temperatuuriga keskkonnas seoses konkurentsiga lihaste ja naha verevarustuses väheneb lihastesse jõudva hapniku hulk. Seetõttu muutuvad energiatootmises tähtsamaks anaeroobsed protsessid, millega kaasneb laktaadi kontsentratsiooni tõus lihases ja veres, mis omakorda põhjustab väsimust ja töövõime langust.

“Mitmed varasemad uuringud on leidnud, et kofeiini tarbimine suurendab samuti laktaadi kontsentratsiooni veres. Nendele teadmistele tuginedes tundub kofeiini manustamine töövõime parandamise eesmärgil kasutuna või isegi sooritust pärssivana. Samas kaugeltki mitte kõik uuringud ei ole sama täheldanud,” selgitas doktorant, kelle läbiviidud uuringus põhjustas kofeiin võrreldes platseeboga nii meestel kui ka naistel oluliselt ulatuslikuma tööpuhuse laktaadi kontsentratsiooni tõusu veres. Kuna aga erinevusi töövõimes kofeiini ja platseebo korral ei täheldatud, siis järelikult kofeiini esile kutsutud laktaadi kontsentratsiooni tõus ei olnud niivõrd suur, et see oleks töövõimet oluliselt pärssinud.

Doktorant Suvi uuringus manustatud kofeiini doos (6 mg/kg), manustamise ajastus ja vastupidavusliku töövõime testimise viis olid kõik teadlikult eelnevalt teostatud uuringute põhjal valitud nii, et soodustada kofeiini võimaliku positiivse efekti esiletulekut. Olgu veel öeldud, et katsealustele manustatud kofeiini doosi kättesaamiseks tuleks näiteks 65-kilosel inimesel juua viis kruusitäit (250ml) keskmise kangusega kannukohvi.

Siiski näitavad Suvi tulemused, et tööeelne kofeiini manustamine ei paranda naiste ega ka meeste vastupidavuslikku töövõimet kõrge temperatuuriga kuivas keskkonnas. Küll aga kutsub kofeiin võrreldes platseeboga esile ulatuslikuma südame löögisageduse tõusu ning tööpuhuse laktaadi kontsentratsiooni tõusu veres. Kofeiin vähendas ka subjektiiselt tajutud pingutus- ja väsimusastet meestel, aga mitte naistel.

Teadustööd, mis uuris kofeiini mõju palavas ja kuivas keskkonnas sportivatele meestele ja naistele, tutvustas Tartu ülikooli sporditeaduste doktorant Silva Suvi tänavu posterettekandega ka Ameerika Ühendriikides Bostonis kõrgetasemelisel sporditeaduste konverentsil. (Foto: Erakogu)

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    09:46

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    09:19

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.