Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?

Tartu sporditeadlaste uuring näitab, et kofeiin vähendab meestel tajutud pingutus- ja väsimusastet, aga naistel mitte. Kuigi meestel võib kofeiin kehalise pingutuse raskuse tajumise kergemaks muuta, ei paranda kofeiin kummagi soo tegelikku sportlikku tulemust kõrge temperatuuriga keskkonnas. (Foto: Pixabay)
8.11.2016 8:10
Rubriik: Tervis

Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.

“Järjest rohkem spordivõistlusi ja sõjalisi operatsioone leiab aset kõrge temperatuuriga keskkonnas. Viimaseks heaks näiteks on Rio olümpiamängud, kus ka Eesti jahedas kliimas üles kasvanud sportlased seisid silmitsi neile harjumatu õhutemperatuuri ja –niiskusega. Põhjamaa inimestele on taolised tingimused tõsiseks väljakutseks, sest võrreldes normaalsete oludega langeb kuumas keskkonnas meie kehaline ja ka vaimne töövõime,” rääkis Tartu ülikooli sporditeaduste doktorant Silva Suvi, kes uuris, kuidas kofeiin mõjutab palavas sportivaid mehi ja naisi.

Sellised kuumastressi uuringud on vajalikud mõistmaks ja parandamaks põhjamaa inimeste sooritust ekstreemsetes keskkonnatingimustes.

“Kuigi kofeiini vastu on teadlased palju huvi tundnud, on siiski jäänud suurema tähelepanuta selle mõju kehalisele töövõimele ekstreemsetes keskkonnatingimustes,” avas doktorant uuringu tagamaid.

“Senised andmed näitavad, et tavakeskkonnas on kofeiinil väga selge töövõimet parandav efekt, seda eriti pikaajalist pingutust nõudvate tegevuste puhul, nagu näiteks maratonijooks ja triatlon. Samas valdav enamus kõrge temperatuuriga keskkonnas teostatud asjakohastest uuringutest on leidnud, et see efekt puudub. Seda kinnitab ka meie läbiviidud uuring.”

Seega soovitab Suvi kõrge temperatuuriga keskkonnas enne kohvijoogi või kofeiini järele haaramist hoolikalt mõelda, sest see ei pruugi oodatud lisaefekti anda.

Ränkraske katse

Niisuguse tulemuste ja järelduseni jõudsid Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased pärast seda, kui lasid 13 treenitud mehel ja 10 treenitud naisel läbida spetsiaalses kliimakambris äärmiselt raske ülesehitusega testi.

Kliimakamber on sisuliselt mõne ruutmeetrisuurune tuba, mille temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust saab vastavalt vajadusele reguleerida. Nii saab ka Eestis, kus kuumasid suvepäevi esineb harva, uurida inimese töövõimet kõrge temperatuuriga keskkonnas.

Just selles kambris uuris ka doktorant Silva Suvi kofeiini mõju meeste ja naiste kehalisele ning kognitiivsele töövõimele kõrge temperatuuriga keskkonnas.

Katses osalenud sportlastel tuli 42 kraadises kuivas keskkonnas (suhteline õhuniiskus 20%) kõndida liikuval jooksurajal kiirusega kuus kilomeetrit tunnis kuni kurnatuseni.

Seejuures reguleeriti raja kaldenurka nii, et iga katsealuse koormuse suhteline intensiivsus vastaks 60 protsendile tema maksimaalsest hapnikutarbimise võimest. Uuritavad pidid taolise pingutuse läbima kahel korral ühe nädalase vahega. Juhuslikkuse alusel manustati neile enne sooritust ühel korral želatiinkapslis kofeiini ja teisel platseebona nisujahu. Osalejad ja nendega vahetult kokku puutunud uurijad ei teadnud kummal korral oli tegemist kofeiiniga ja kummal platseeboga.

Katses osalenud sportlastel tuli 42 kraadises kuivas keskkonnas (suhteline õhuniiskus 20%) kõndida liikuval jooksurajal kiirusega kuus kilomeetrit tunnis kuni kurnatuseni (Joonis: Silva suvi)

Silva Suvi selgitas, et sugupooli võrdlevalt innustas teda uurima asjaolu, et enamikes spordivaldkonna uuringutes on osalejateks valdavalt mehed, mistõttu on naised märgatavalt vähem tähelepanu pälvinud. “Pealegi on varasemad uuringud viidanud, et kofeiini töövõimet mõjutav efekt võib sugude vahel erineda.”

Uuringu tulemused avaldas teadusajakiri Applied Physiology, Nutrition, and Metabolism.

Kuidas kofeiin töövõimet mõjutab?

Ühest seletust, kuidas kofeiin kehalist töövõimet mõjutab, ei ole veel täpselt välja selgitatud.
Kuna kofeiin on võimeline sisenema nii närvi- kui ka lihasrakkudesse, on keeruline eristada, kas töövõimet parandav efekt tuleneb kesknärvisüsteemi- või lihaste tasandilt. Üks võimalik variant on, et kofeiini toimel intensiivistub rasvkoes lipolüüs, mis tõstab vabade rasvhapete sisaldust veres. Vabad rasvhapped on omakorda olulised energiaallikad, tänu millele säästetakse glükogeeni varusid lihases. Kuna need varud võetakse kasutusele hiljem, peaks vastupidavust nõudev sooritus pikenema.

Sellele vaatamata selgub Suvi tulemustest, et kofeiini tööeelne manustamine võrreldes platseeboga ei paranda naiste ega ka meeste vastupidavuslikku töövõimet kõrge temperatuuriga kuivas keskkonnas. Sama tõdemuseni jõuab valdav enamus asjakohastest uuringutest.

Kofeiini kesknärvisüsteemi tasandil toimimist kinnitab subjektiivselt tajutud pingutus- ja väsimusastme langus, mida hinnatakse vastava Borgi skaala põhjal. Antud uuringus langesid subjektiivselt tajutud pingutuse ja väsimuse näitajad ainult meestel. Seega tajusid mehed tänu kofeiini valuvaigistavale toimele kehalist pingutust kergemana, testi lõppajas see aga ei kajastunud.

Ka mitmed varasemad tavatemperatuuril läbi viidud uuringud on kinnitanud, et kofeiiniga väheneb uuritava subjektiivne hinnang tema poolt tajutud pingutusele ja väsimusele.

Doktorant selgitas, et organismi süvatemperatuuri tõus on üks oluline töövõime languse põhjustaja. Selleks, et liigne soojus süvapiirkonnast ära juhtida, peab suurenema naha verevarustus.

Keeruliseks muutub olukord kehalise pingutuse korral kuumas keskkonnas, kus tekib konkurents lihaste ja naha verevarustuse vahel. Mistõttu lihastesse jõudva hapnikurikka vere hulk väheneb ja puudujäägi kompenseerimiseks peab suurenema südame löögisagedus.

“Ka kofeiinile on omistatud südame löögisagedust tõstvat toimet ja sellepärast tundub kuumastressi ja kofeiini kombinatsioon tervisele eriti ohtlik,” sõnas Suvi, kelle uuringus kutsus kofeiin võrreldes platseeboga esile ulatuslikuma südame löögisageduse tõusu nii meestel kui naistel. Siinkohal lisab Suvi, et südame löögisageduse erinevus oli siiski pigem tagasihoidlik – 3 lööki minutis.

Kõrge temperatuuriga keskkonnas seoses konkurentsiga lihaste ja naha verevarustuses väheneb lihastesse jõudva hapniku hulk. Seetõttu muutuvad energiatootmises tähtsamaks anaeroobsed protsessid, millega kaasneb laktaadi kontsentratsiooni tõus lihases ja veres, mis omakorda põhjustab väsimust ja töövõime langust.

“Mitmed varasemad uuringud on leidnud, et kofeiini tarbimine suurendab samuti laktaadi kontsentratsiooni veres. Nendele teadmistele tuginedes tundub kofeiini manustamine töövõime parandamise eesmärgil kasutuna või isegi sooritust pärssivana. Samas kaugeltki mitte kõik uuringud ei ole sama täheldanud,” selgitas doktorant, kelle läbiviidud uuringus põhjustas kofeiin võrreldes platseeboga nii meestel kui ka naistel oluliselt ulatuslikuma tööpuhuse laktaadi kontsentratsiooni tõusu veres. Kuna aga erinevusi töövõimes kofeiini ja platseebo korral ei täheldatud, siis järelikult kofeiini esile kutsutud laktaadi kontsentratsiooni tõus ei olnud niivõrd suur, et see oleks töövõimet oluliselt pärssinud.

Doktorant Suvi uuringus manustatud kofeiini doos (6 mg/kg), manustamise ajastus ja vastupidavusliku töövõime testimise viis olid kõik teadlikult eelnevalt teostatud uuringute põhjal valitud nii, et soodustada kofeiini võimaliku positiivse efekti esiletulekut. Olgu veel öeldud, et katsealustele manustatud kofeiini doosi kättesaamiseks tuleks näiteks 65-kilosel inimesel juua viis kruusitäit (250ml) keskmise kangusega kannukohvi.

Siiski näitavad Suvi tulemused, et tööeelne kofeiini manustamine ei paranda naiste ega ka meeste vastupidavuslikku töövõimet kõrge temperatuuriga kuivas keskkonnas. Küll aga kutsub kofeiin võrreldes platseeboga esile ulatuslikuma südame löögisageduse tõusu ning tööpuhuse laktaadi kontsentratsiooni tõusu veres. Kofeiin vähendas ka subjektiiselt tajutud pingutus- ja väsimusastet meestel, aga mitte naistel.

Teadustööd, mis uuris kofeiini mõju palavas ja kuivas keskkonnas sportivatele meestele ja naistele, tutvustas Tartu ülikooli sporditeaduste doktorant Silva Suvi tänavu posterettekandega ka Ameerika Ühendriikides Bostonis kõrgetasemelisel sporditeaduste konverentsil. (Foto: Erakogu)

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    10:09

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    Eile

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.

  • foto
    Ulatuslik meediakajastus pidurdab gripi levikut
    03.11

    Meedial on (vähemalt enda arvates) võimu muuta inimeste käitumist, kukutada valitsusi ja ennetada katastroofe. Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja gripipuhangute vahelist dünaamikat uurinud teadlased järeldavad, et kuigi meediakajastuse ning gripi leviku vahel on tõepoolest seos, on veel vara nimetada seda põhjuslikuks.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.