Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?

Tartu sporditeadlaste uuring näitab, et kofeiin vähendab meestel tajutud pingutus- ja väsimusastet, aga naistel mitte. Kuigi meestel võib kofeiin kehalise pingutuse raskuse tajumise kergemaks muuta, ei paranda kofeiin kummagi soo tegelikku sportlikku tulemust kõrge temperatuuriga keskkonnas. (Foto: Pixabay)
8.11.2016 8:10
Rubriik: Tervis

Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.

“Järjest rohkem spordivõistlusi ja sõjalisi operatsioone leiab aset kõrge temperatuuriga keskkonnas. Viimaseks heaks näiteks on Rio olümpiamängud, kus ka Eesti jahedas kliimas üles kasvanud sportlased seisid silmitsi neile harjumatu õhutemperatuuri ja –niiskusega. Põhjamaa inimestele on taolised tingimused tõsiseks väljakutseks, sest võrreldes normaalsete oludega langeb kuumas keskkonnas meie kehaline ja ka vaimne töövõime,” rääkis Tartu ülikooli sporditeaduste doktorant Silva Suvi, kes uuris, kuidas kofeiin mõjutab palavas sportivaid mehi ja naisi.

Sellised kuumastressi uuringud on vajalikud mõistmaks ja parandamaks põhjamaa inimeste sooritust ekstreemsetes keskkonnatingimustes.

“Kuigi kofeiini vastu on teadlased palju huvi tundnud, on siiski jäänud suurema tähelepanuta selle mõju kehalisele töövõimele ekstreemsetes keskkonnatingimustes,” avas doktorant uuringu tagamaid.

“Senised andmed näitavad, et tavakeskkonnas on kofeiinil väga selge töövõimet parandav efekt, seda eriti pikaajalist pingutust nõudvate tegevuste puhul, nagu näiteks maratonijooks ja triatlon. Samas valdav enamus kõrge temperatuuriga keskkonnas teostatud asjakohastest uuringutest on leidnud, et see efekt puudub. Seda kinnitab ka meie läbiviidud uuring.”

Seega soovitab Suvi kõrge temperatuuriga keskkonnas enne kohvijoogi või kofeiini järele haaramist hoolikalt mõelda, sest see ei pruugi oodatud lisaefekti anda.

Ränkraske katse

Niisuguse tulemuste ja järelduseni jõudsid Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased pärast seda, kui lasid 13 treenitud mehel ja 10 treenitud naisel läbida spetsiaalses kliimakambris äärmiselt raske ülesehitusega testi.

Kliimakamber on sisuliselt mõne ruutmeetrisuurune tuba, mille temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust saab vastavalt vajadusele reguleerida. Nii saab ka Eestis, kus kuumasid suvepäevi esineb harva, uurida inimese töövõimet kõrge temperatuuriga keskkonnas.

Just selles kambris uuris ka doktorant Silva Suvi kofeiini mõju meeste ja naiste kehalisele ning kognitiivsele töövõimele kõrge temperatuuriga keskkonnas.

Katses osalenud sportlastel tuli 42 kraadises kuivas keskkonnas (suhteline õhuniiskus 20%) kõndida liikuval jooksurajal kiirusega kuus kilomeetrit tunnis kuni kurnatuseni.

Seejuures reguleeriti raja kaldenurka nii, et iga katsealuse koormuse suhteline intensiivsus vastaks 60 protsendile tema maksimaalsest hapnikutarbimise võimest. Uuritavad pidid taolise pingutuse läbima kahel korral ühe nädalase vahega. Juhuslikkuse alusel manustati neile enne sooritust ühel korral želatiinkapslis kofeiini ja teisel platseebona nisujahu. Osalejad ja nendega vahetult kokku puutunud uurijad ei teadnud kummal korral oli tegemist kofeiiniga ja kummal platseeboga.

Katses osalenud sportlastel tuli 42 kraadises kuivas keskkonnas (suhteline õhuniiskus 20%) kõndida liikuval jooksurajal kiirusega kuus kilomeetrit tunnis kuni kurnatuseni (Joonis: Silva suvi)

Silva Suvi selgitas, et sugupooli võrdlevalt innustas teda uurima asjaolu, et enamikes spordivaldkonna uuringutes on osalejateks valdavalt mehed, mistõttu on naised märgatavalt vähem tähelepanu pälvinud. “Pealegi on varasemad uuringud viidanud, et kofeiini töövõimet mõjutav efekt võib sugude vahel erineda.”

Uuringu tulemused avaldas teadusajakiri Applied Physiology, Nutrition, and Metabolism.

Kuidas kofeiin töövõimet mõjutab?

Ühest seletust, kuidas kofeiin kehalist töövõimet mõjutab, ei ole veel täpselt välja selgitatud.
Kuna kofeiin on võimeline sisenema nii närvi- kui ka lihasrakkudesse, on keeruline eristada, kas töövõimet parandav efekt tuleneb kesknärvisüsteemi- või lihaste tasandilt. Üks võimalik variant on, et kofeiini toimel intensiivistub rasvkoes lipolüüs, mis tõstab vabade rasvhapete sisaldust veres. Vabad rasvhapped on omakorda olulised energiaallikad, tänu millele säästetakse glükogeeni varusid lihases. Kuna need varud võetakse kasutusele hiljem, peaks vastupidavust nõudev sooritus pikenema.

Sellele vaatamata selgub Suvi tulemustest, et kofeiini tööeelne manustamine võrreldes platseeboga ei paranda naiste ega ka meeste vastupidavuslikku töövõimet kõrge temperatuuriga kuivas keskkonnas. Sama tõdemuseni jõuab valdav enamus asjakohastest uuringutest.

Kofeiini kesknärvisüsteemi tasandil toimimist kinnitab subjektiivselt tajutud pingutus- ja väsimusastme langus, mida hinnatakse vastava Borgi skaala põhjal. Antud uuringus langesid subjektiivselt tajutud pingutuse ja väsimuse näitajad ainult meestel. Seega tajusid mehed tänu kofeiini valuvaigistavale toimele kehalist pingutust kergemana, testi lõppajas see aga ei kajastunud.

Ka mitmed varasemad tavatemperatuuril läbi viidud uuringud on kinnitanud, et kofeiiniga väheneb uuritava subjektiivne hinnang tema poolt tajutud pingutusele ja väsimusele.

Doktorant selgitas, et organismi süvatemperatuuri tõus on üks oluline töövõime languse põhjustaja. Selleks, et liigne soojus süvapiirkonnast ära juhtida, peab suurenema naha verevarustus.

Keeruliseks muutub olukord kehalise pingutuse korral kuumas keskkonnas, kus tekib konkurents lihaste ja naha verevarustuse vahel. Mistõttu lihastesse jõudva hapnikurikka vere hulk väheneb ja puudujäägi kompenseerimiseks peab suurenema südame löögisagedus.

“Ka kofeiinile on omistatud südame löögisagedust tõstvat toimet ja sellepärast tundub kuumastressi ja kofeiini kombinatsioon tervisele eriti ohtlik,” sõnas Suvi, kelle uuringus kutsus kofeiin võrreldes platseeboga esile ulatuslikuma südame löögisageduse tõusu nii meestel kui naistel. Siinkohal lisab Suvi, et südame löögisageduse erinevus oli siiski pigem tagasihoidlik – 3 lööki minutis.

Kõrge temperatuuriga keskkonnas seoses konkurentsiga lihaste ja naha verevarustuses väheneb lihastesse jõudva hapniku hulk. Seetõttu muutuvad energiatootmises tähtsamaks anaeroobsed protsessid, millega kaasneb laktaadi kontsentratsiooni tõus lihases ja veres, mis omakorda põhjustab väsimust ja töövõime langust.

“Mitmed varasemad uuringud on leidnud, et kofeiini tarbimine suurendab samuti laktaadi kontsentratsiooni veres. Nendele teadmistele tuginedes tundub kofeiini manustamine töövõime parandamise eesmärgil kasutuna või isegi sooritust pärssivana. Samas kaugeltki mitte kõik uuringud ei ole sama täheldanud,” selgitas doktorant, kelle läbiviidud uuringus põhjustas kofeiin võrreldes platseeboga nii meestel kui ka naistel oluliselt ulatuslikuma tööpuhuse laktaadi kontsentratsiooni tõusu veres. Kuna aga erinevusi töövõimes kofeiini ja platseebo korral ei täheldatud, siis järelikult kofeiini esile kutsutud laktaadi kontsentratsiooni tõus ei olnud niivõrd suur, et see oleks töövõimet oluliselt pärssinud.

Doktorant Suvi uuringus manustatud kofeiini doos (6 mg/kg), manustamise ajastus ja vastupidavusliku töövõime testimise viis olid kõik teadlikult eelnevalt teostatud uuringute põhjal valitud nii, et soodustada kofeiini võimaliku positiivse efekti esiletulekut. Olgu veel öeldud, et katsealustele manustatud kofeiini doosi kättesaamiseks tuleks näiteks 65-kilosel inimesel juua viis kruusitäit (250ml) keskmise kangusega kannukohvi.

Siiski näitavad Suvi tulemused, et tööeelne kofeiini manustamine ei paranda naiste ega ka meeste vastupidavuslikku töövõimet kõrge temperatuuriga kuivas keskkonnas. Küll aga kutsub kofeiin võrreldes platseeboga esile ulatuslikuma südame löögisageduse tõusu ning tööpuhuse laktaadi kontsentratsiooni tõusu veres. Kofeiin vähendas ka subjektiiselt tajutud pingutus- ja väsimusastet meestel, aga mitte naistel.

Teadustööd, mis uuris kofeiini mõju palavas ja kuivas keskkonnas sportivatele meestele ja naistele, tutvustas Tartu ülikooli sporditeaduste doktorant Silva Suvi tänavu posterettekandega ka Ameerika Ühendriikides Bostonis kõrgetasemelisel sporditeaduste konverentsil. (Foto: Erakogu)

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.