Geenivaramu uudne riskiskoor ennustab diabeeti täpsemalt kui varasemad

Eesti geenivaramu geenidoonor. (Foto: Urmas Luik/Scanpix)
Katre Tatrik, Tartu ülikool
30.08.2016 9:10
Rubriik: Tervis

Teist tüüpi diabeet on komplekshaigus, mida põeb umbes kaheksa protsenti maailma täiskasvanutest. Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased mõtlesid välja uudse ja senisest tõhusama metoodika, kuidas hinnata geneetilist riski teist tüüpi diabeeti haigestumiseks.

“Eesti geenivaramu andmebaasi põhjal näeme, et Eestis, nii nagu ka mujal maailmas, on teist tüüpi diabeet väga sagedaseks haiguseks keskealiste ja vanemate inimeste seas – 60. eluaastaks põeb seda haigust juba rohkem kui iga kümnes eestimaalane,” rääkis geenivaramu statistik ja TÜ matemaatilise statistika doktorant Kristi Läll.

“Teist tüüpi diabeedi põdejatel on eelkõige haiguse tüsistuste tõttu suur risk kaotada töövõime juba enne pensioniiga. Haigus tüsistub hilisjärgus sageli neerupuudulikkuse, nägemishäirete ja perifeersete veresoonte kahjustusega, mis võib viia näiteks jalgade amputeerimiseni. Enneaegset suremust esineb diabeedihaigete seas kaks kuni kolm korda sagedamini kui ülejäänud rahvastikus,” täiendas geenivaramu vanemteadur Krista Fischer.

“Klassikalistest epidemioloogilistest uuringutest teame, et üks tähtsamaid riskifaktoreid teist tüüpi diabeeti haigestumiseks on ülekaalulisus. Samas ei ole kaugeltki mitte kõik ülekaalulised inimesed diabeetikud ning teisalt on teist tüüpi diabeeti põdejate hulgas ka normaalkaalulisi inimesi. Haigestumine sõltub siiski paljude erinevate faktorite ühisest panusest, sealhulgas geneetilisest taustast. Päriliku eelsoodumuse osatähtsus diabeeti põhjustavate tegurite seas on ligi 50 protsenti. Viimasel ajal on palju tähelepanu pööratud geneetilise riski hindamise võimalustele,” selgitasid Läll ja Fischer.

Nemad koos teiste geenivaramu teadlastega töötasid välja varasemast tõhusama teist tüüpi diabeedi geneetilise riskiskoori ning avaldasid selle Nature tütarajakirjas Genetics in Medicine.

Riski aitavad määrata SNPd (loetakse ka „snipid“)

Uudse ja täpsema diabeedi riskiskoori arvutamise metoodika välja töötamiseks kasutasid geenivaramu teadlased üle 7500 erineva DNA järjestuse variatsiooni ehk SNP.

SNP ehk ühenukleotiidne polümorfism on DNA järjestuse variatsioon, mis on toimunud ühe genoomi nukleotiidi (A, T, C või G) muutumisel. Näiteks, kui ühel inimesel on DNA ahela teatud positsioonis tsütosiin ehk C-nukleotiid, siis teisel inimesel võib samas kohas paikneda tümiin ehk T-nukleotiid.

Teadlastel on miljonite SNPde kohta infot peamiselt tänu viimasel kümnendil avaldatud rohketele ülegenoomsetele uuringutele. Kuigi sageli on SNP-de seosed haigustega kaudsed ja nende rakubioloogilised toimemehhanismid ei ole lõpuni selged saab neid siiski kasutada haigestumisriskide hindamisel. Haigusriskide hindamisel võib abi olla ka nendest SNP-dest, mille haigusseoselisus ei ole statistilises skaalas väga selge.

Ka need 7500 SNPd, mida Eesti geenivaramu teadlased värskes diabeedi riskiskoori uuringus arvesse võtsid, valiti juba varem avalikustatud teadusartiklites leitud tulemuste põhjal. Uudse riskiskoori jaoks tuli Tartu teadlastel välja mõelda tõhusam algoritm SNP-de valikuks ja nende mõjude arvesse võtmiseks.

Nii paljude geenivariantide kasutamine riskiskoori väljatöötamisel on varasemalt kasutatud paari või paarikümne SNPga võrreldes erinev ja uudne lähenemine rääkis Kristi Läll raadiosaates Labor. “Näiteks viimati enne meie tööd avaldatud riskiskoori uuring hindas diabeediriski 65 SNP alusel.”

“Kuna üksikute SNP-de mõjud diabeeti haigestumise riskile on väga väikesed, siis kombineerime need kokku üheks riskiskooriks, see tähendab üheks haigestumisriski hindavaks kvantitatiivseks parameetriks, mis võimaldab geneetilist riski hinnata paremini kui see varem võimalik on olnud,” kõneles Läll.

Uuringust selgus ka kehakaalu ja geneetilise riski kombineeritud toime.

“Nii näiteks nägime, et ülekaaluliste, kuid mitte veel tõsiselt rasvunud üle 40-aastaste isikute (kehamassiindeks 25-30) seas esines teist tüüpi diabeeti keskmiselt viiel kuni kuuel protsendil. Kui ülekaalule lisandus ka kõrge geneetiline risk (riskiskoor kõrgeima viiendiku seas), siis ulatus haigestumise tõenäosus juba kümne protsendini.

Samas haigestus madala geneetilise riskiga (kuid siiski ülekaalus) inimestest teist tüüpi diabeeti vaid kolm protsenti. See tähendab, et kõrgema geneetilise riskiga inimestel on tõenäosus diabeeti haigestuda üle kolme korra suurem kui madala geneetilise riskiga inimestel,” rääkis Läll.

Uuringus kasutati rohkem kui 10 000 Eesti geenidoonori andmeid. Esmalt keskendusid teadlased nende inimeste geenikaardi andmetele, kellel oli diabeet diagnoositud juba ajal, kui nad geenivaramuga liitusid. Just varasemalt diabeeti haigestumise infot kasutades selgitati, milline arvutuslik geneetiline riskiskoor on kõige tugevamalt diabeediga seotud. Alles seejärel uuriti, kuidas väljatöötatud riskiskoor suudab ennustada tulevikus teist tüüpi diabeeti haigestumist.

Tagasiside tulevik

Tagasiside tähtsust näitab asjaolu, et ülekaalu vältimisega on ka kõrge geneetilise riski korral võimalik olulisel määral vähendada diabeeti haigestumise tõenäosust. Nii esines normaalse kehakaaluga isikutel ka kõrge geneetilise riskiskooriga uurimisrühmas diabeedijuhte siiski ligi kaks korda vähem kui kergelt ülekaalulistel, kuid madala geneetilise riskiskooriga uuritavatel.

Doktorant Kristi Läll selgitas, et kuna diabeedi riskifaktoriks on ülekaalulisus, siis on diabeedi teke kõige tõenäolisem just nende hulgas, kellel esinevad koos nii kõrge geneetiline risk kui ka liigkõrge kehakaal. “See tähendab, et kui sul on kõrge geneetiline risk teist tüüpi diabeedi suhtes, võid sa haigestuda varasemas eas või väiksema ülekaalu korral. Ent kui sa oled ülekaalus, aga sul on madal geneetiline risk, ei pruugi sa veel haigeks jääda. Kindlasti vajab eraldi rõhutamist see, et madal geneetiline risk ei välista haigestumist.“

“Üks võimalus diabeeti ennetada on kasutada geneetilist riskiskoori. Kui patsiendile öelda, et teil on kõrge geneetiline risk, te olete suuremas ohus, ja sellepärast peaksite te diabeedi edasi lükkamiseks või vältimiseks oma eluviisidele ja kehakaalule eriti suurt tähelepanu pöörama, võib see mõjuda motiveerivalt, et inimesed jälgiksid enam oma toitumist, liikumisharjumusi ning nende kaudu ka kehakaalu.”

Eesti geenivaramus on käesoleval ajal täies ulatuses määratud ligi 2500 geenidoonori genoomi järjestus. Tänu sellele on näidisprojektina alustatud ka esimeste geenidoonorite nõustamist.

Esialgu on tagasisidet antud küll mitte teist tüüpi diabeedi geneetiliste riskide vaid näiteks perekondliku hüperkolesteroleemia kohta, mida iseloomustab niinimetaud halva ehk LDL kolesterooli kõrge tase veres.

“Projekti käigus kutsume nõustamisele inimesi, kellel on geneetiline eelsoodumus kõrgenenud kolesteroolitaseme esinemiseks ja seetõttu kõrgenenud tõenäosus südame-veresoonkonna haigustesse haigestumiseks,” selgitas geenivaramus tagasiside andmisega tegelev meditsiinigeneetik, vanemteadur Neeme Tõnisson. “Õigeaegse kolesteroolitaset alandava raviga on haigestumisriske võimalik edukalt vähendada.”

Ta lisas, et lähitulevikus loodetakse hakata geenidoonoreid nõustama ka pärilike vähiriskide, näiteks päriliku rinna- ja munasarjavähi riski osas. Ka sellistel juhtudel on meedikutel võimalik pakkuda tõhusat jälgimist ja ennetavat sekkumist. “Et geenivaramus välja töötatud uudset diabeedi riskiskoori metoodikat on pidanud piisavalt usaldusväärseks mainekas rahvusvaheline eelretsenseeritav teadusajakiri, loodame pikemas perspektiivis ka arvutuslike geneetiliste riskiskooride kasutamist tagasisides. Seda lootuses, et geneetilise riski teadmine motiveerib isikuid pöörama enam tähelepanu tervislikele eluviisidele ja selle kaudu vähendama haigestumisriske,” sõnas Tõnisson.

Vasakult esimene geenivaramu statistik ja artikli juhtautor Kristi Läll. Taustal Silva Kasela ja töörühma juht Krista Fischer. (Foto: Jüri Parik)

Kas tead, mis on teist tüüpi diabeet ja kui paljud seda põevad?

• Inimese organism kasutab veresuhkrut ehk glükoosi energiaallikana. Kui me sööme, siis seedimisel sisse söödud süsivesikud lagunevad glükoosiks ja see imendub verre. Kõhunäärmes toodetakse hormooni insuliin, mis aitab glükoosi verest rakkudesse viia ja nii veresuhkrutaset normaalsena hoida.

• Teist tüüpi diabeedi korral on insuliini toime keharakkudele nõrgenenud – esineb nn insuliinresistentsus ehk suhteline insuliinipuudulikkus. Seetõttu on glükoosi tase veres püsivalt liiga kõrge.

• Kui inimesel on teist tüüpi diabeedi suhtes kõrge geneetilise risk, võib haigus tekkida näiteks varasemas eas või väiksema kaalutõusu korral kui neil, kelle geneetiline risk on keskmine või madal.

• Teist tüüpi diabeediga inimeste oodatav eluiga väheneb keskmiselt 5–10 aastat ning kui inimene põeb teist tüüpi diabeeti, on tal 2–3 korda kõrgem risk surra südame-veresoonkonna haigustesse.

• Teist tüüpi diabeet on üsna sage haigus üle 40-aastaste inimeste seas: Eestis põeb üle 40-aastaste inimeste hulgas teist tüüpi diabeeti ligi 8 protsenti rahvastikust. Üle 70- ja 75-aastaste hulgas on teist tüüpi diabeedi põdejaid juba 15 protsenti.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Otse kell 14: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    Eile

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Korp! Sakala meeste tervise konverents otsib vastuseid ja täna kell 14 saab vaadata otseülekannet konverentsist ka ERR Novaatorist.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    Eile

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.

  • foto
    Ulatuslik meediakajastus pidurdab gripi levikut
    03.11

    Meedial on (vähemalt enda arvates) võimu muuta inimeste käitumist, kukutada valitsusi ja ennetada katastroofe. Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja gripipuhangute vahelist dünaamikat uurinud teadlased järeldavad, et kuigi meediakajastuse ning gripi leviku vahel on tõepoolest seos, on veel vara nimetada seda põhjuslikuks.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Tervislikuks liikumiseks linnas tuleb valida sobiv kiirus
    01.11

    Soovite tervise eest hoolitseda ja rohkem jala või jalgrattal ringi liikuda, kuid liikuda on seejuures vaja linnapiirkonnas, kus õhk on saastunud? Sellisel juhul hingate ju liikumist harrastades hoolega sisse ka kahjustavaid heitgaase. Kuid selliseski keerukas olukorras on võimalik valida optimaalne lahendus.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.