Tartu teadlaste abil avastati geenid, mis põhjustavad haruldast nahahaigust

Vitiliigo ehk valge laikpigmentsus ei ole ainult kosmeetiline probleem. (Foto: Flickr Creative Commons/Leobenavente)
11.10.2016 8:13
Rubriik: Tervis

Vitiliigo on suhteliselt haruldane nahahaigus, mida põdes ka legend Michael Jackson. Rahvusvahelise uuringuga, milles tegid kaasa ka eesti teadlased, leiti geenid, mis vitiliigot mõjutavad.

Rahva seas on haigus tuntud ka kui laikpigmenditus või valge laikpigmentsus, mis tekib melaniini ebaühtlase jaotumise tõttu ja tekitab nahale valgeid laike.

Haigus esineb kuni kahel protsendil rahvastikust ja liigitub autoimmuunhaiguste alla. Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul inimest muidu kaitsev immuunsüsteem ise vaenlasena inimese organismi vastu pöördub. Kuigi teadlased ei tea siiani, mis täpselt autoimmuunhaigusi põhjustab, on uuringute põhjal jõutud järelduseni, et tõenäoliselt on osaliseks mõjutajaks geenid, kuid samas ka toitumine, elustiil ja meid ümbritsev keskkond.

Rahvusvaheline kliiniline uuring avastas 23 uut geenipiirkonda, mis võivad põhjustada vitiliigot. Need on geenid, mis osalevad vitiliigo molekulaarses patogeneesis. Uuringu juhtivautor Richard Spritz Colorado ülikooli meditsiinikoolist ütles, et sellega on kahekordistatud teadaolevate vitiliigoga seotud geenide arvu.

Eile teadusajakirjas Nature Genetics avaldatud uuringu autorite seas on ka Tartu ülikooli teadlased Sulev Kõks, Ele Prans, Külli Kingo ja Maire Karelson siirdemeditsiini ja kliinilise meditsiini instituutidest.

Avastusele eelnes ligi 5000 vitiliigo haige ning 40 000 kontrollisikuga uuring. See võimaldas defineerida täiesti uued molekulaarsed mehhanismid vitiliigo tekkimises.

“Oluline on ka see, et avastatud geenid omavad rolli veel teisteski pigmentrakkudega seotud haigustes, millest kõige tuntum on melanoom,” rääkis patofüsioloogia professor Sulev Kõks.

“Nende küsimustega on Eesti teadlased tegelenud juba viimased 10 aastat ning Tartu ülikoolis on antud teemal kaitstud kolm doktoritööd.”

Vitiliigo projekti eestvedaja dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo sõnul on kliinilise meditsiini instituudi uuringu eesmärgiks olnud põhjalikult analüüsida immuunrakkudes tekkivaid ja rakkudevahelist informatsiooni vahendavaid valke (tsütokiine) ja melaniini tootvaid naharakke (melanotsüüte), eriti nende rolle kahjustuste tekkes vitiliigo korral.

Just autoimmuunreaktsioonide tagajärjel hävinud melanotsüüdid on põhjus, miks naharakud ei tooda enam melaniini pigmenti ja nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Vitiliigo piirkonnas muutuvad valgeks ka karvad.

Kingo rõhutas, et vaatamata asjaolule, et vitiliigo ei põhjusta füüsilist puuet, ei saa haigust käsitleda ainult kosmeetilise probleemina. “Uuringud on näidanud, et haigestumine mõjutab tugevalt inimese elukvaliteeti ja enesehinnangut, tuues endaga kaasa mitmeid psühhosotsiaalseid probleem.”

Vitiliigosse haigestumise põhjuste selginemine lubab läbimurret ka teiste haiguste ravis, sest vitiliigo on epidemioloogiliselt seotud ka muude autoimmuunhaigustega, sealhulgas luupuse, täiskasvanute esimest tüüpi diabeedi, Adissoni tõve, reumatoidartriidi ehk hulgiliigesepõletikuga, pernitsioose aneemia ja kilpnäärmehaigustega.

Professor lisas, et kuigi tänapäeval puudub vitiliigo efektiivne ravi, on teatud efekti saavutatud paiksete immunomoduleerivate ravimite kombineerimisel valgusraviga.

“Meie töögrupi varasemate uuringute tulemused on näidanud vitiliigohaigetel põletikulise tsütokiini olulisust haiguse tekkemehhanismis ning viitavad omakorda võimalusele, et vitiliigo ravis võiks osutuda efektiivseks teise levinud kroonilise immuun-põletikulise nahahaiguse – psoriaasi – ravis kasutatavad bioloogilised ravimid. Momendil vitiliigoga haigetel bioloogilise ravi näidustus tervishoiuteenuse raames puudub, kuigi kirjanduses on avaldatud juhtude kirjeldused bioloogilise ravi efektiivsusest vitiliigohaigetel.”

Ent selles samas Nature’s avaldatud töös leiti oluline sihtmärk ravimiarenduseks ning uuringu autorid jätkavad koostööd vitiliigo ravimi arendamiseks. Kõks ja Kingo kinnitavad, et tegemist on perspektiivse ja uudse suunaga vitiliigo ja melanoomi ravis.

“Paraku viiakse edasised uuringud ellu välismaal ning ka saadav intellektuaalomand jääb välismaale, sest Eestis puudub riiklikul tasemel huvi ja tahtmine kliiniliste uuringute rahastamiseks,” sõnas Kõks. “Eesti riik ei rahastanud kliiniliste uuringute tippkeskust ning riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus sai taotletud eelarvest rahastuse vaid 30 protsendi ulatuses. Nii viiakse edasised arendused ellu partnerasutustes ja -riikides, kus on olemas soov teadustulemusi inimeste tervise heaks rakendada.”

Kas tead?

• Vitiliigo esineb 1–2 protsendil elanikkonnast.
• Pooltel patsientidel areneb vitiliigo enne 20. eluaastat.
• Vitiliigo laigud ilmnevad kõige sagedamini näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas.
• Kõige tüüpilisem vorm on harilik vitiliigo, mida iseloomustavad kehal laialdaselt levinud sümmeetrilised laigud.
• Praegu tõhus ravi puudub, osa patsientide puhul on raviefekt saavutatud paiksete immunomodulaatorite kombineerimisel valgusravimeetoditega.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.