Kuidas kahjustab tänavatele puistatav sool jalatseid ja rõivaid?
Libedatõrjel tänavatele jõudev sool võib jääd sulatades päästa küll elusid, kuid tekitada samal ajal meelehärmi rikutud pükste või saabaste tõttu. Küsimustele, kuidas sool jalatseid ja rõivaid kahjustab ning seda ennetada võiks, vastab TTÜ tekstiilitehnoloogia õppetooli hoidja Tiia Plamus.
Ühest küljest pakub lumine aeg palju rõõmu, teisest küljest paneb see aga tänaval liiklejad proovile nii libeduse kui ka libeda tõrjeks kasutava soola osas. Tänavatele ja teedele puistatav sool võib rikkuda nii jalanõud (nahkjalatsitele tekkivad nn soolarandid) kui ka püksisääred. Samuti puutuvad soolaga kokku ka näiteks majade välisuste juures olevad jalamatid.
Talviste teeolude puhul kahjustavad jalanõude nahka enim vesi ning libeduse tõrjeks kasutatav sool. Sool võib jätta nahale inetud plekid. Neid plekke on raske eemaldada, eriti juhul kui need on tunginud sügavale naha sisse. Sool võib mõjutada naha värvust, samuti muudab see naha pealmised kihid nõrgemaks ning võib kahjustada jalatsi nahale tehtud eriviimistlusi.
Kõige selle vältimiseks soovitatakse nahka õigeaegselt hooldada. Kui aga nahk on juba kahjustunud, siis peaks soolarantide eemaldamiseks kasutama spetsiaalseid vahendeid. Kindlasti ei tohi märgi jalanõusid intensiivselt kuivatada kõrge temperatuuriga kohtades, kuna selle tagajärjel võivad tekkida eriti intensiivsed soolarandid. Samuti võivad nahale tekkida kiire kuivatamise tagajärjel (mikro)praod.
Enamus jalanõusid on valmistatud sea- ja veisenahast. Enne kui nahast saab valmistada tooteid, läbib see rida erinevaid ettevalmistus- ning töötlemistappe. Parkimiseks kasutatakse pärisnahka ehk dermat. Nahk on kiulise ehitusega, kiud asetsevad selles kimpudena. Kiukimpude asetsemine nahas annab nahale iseloomulikud omadused – naha painduvuse, tugevuse, elastsuse jm omadused. Samas on nahk just selle kiulise ehituse tõttu vastuvõtlik erinevatele mõjutustele, kuivamisele ja pragunemisele, kui seda ei hooldata õigesti.
Et vältida nahkjalatsitega ettetulevaid probleeme, oleks soovitatav soetada kvaliteetsed ning sobilikud hooldusvahendid. Üheks võimaluseks on kanda ka ilmastikule vastavaid veekindlaid jalanõusid.
Soola mõju rõivastele pole nii tõsine probleem kui jalanõude puhul. Ilmselgelt on probleem näha rõivaste puhul, mis puutuvad soolaga kokku otseselt. Eriti ilmekalt tuleb see välja näiteks püksisäärte puhul. Sageli on aga püksisääred märjad palju suuremas ulatuses, kui ainult püksisääre kõige alumine serv. Soolane vesi tungib mööda riidekiudusid üles poole tänu kanga kapillaarsuse nähtusele. Kui kõrgele vee- ja soolarant jõuab sõltub omakorda kasutatud materjalist ja selle struktuurist. Eriti ilmekalt on randid näha tumedatel teksapükstel.
Siin kehtib sama soovitus nagu jalanõude puhulgi. Need tuleks võimalikult kiiresti puhastada. Hoolimata sellest, et soola võidakse vahel kasutada ka erinevates tekstiilmaterjalide töötlemisetappides (näiteks värvainete kinnitajana), siis võib liiga tugeva kontsentratsiooniga soolalahus kangakiudusid nõrgestada ning materjal võib kaotada ka oma värvuse.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa