Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid

Video
14.10.2016 9:31
Rubriik: Teaduselu

Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

Küsiti, mida ettevõtjad ootavad teadlastelt, mida teadlased ettevõtjatelt ja kuidas saaks riik seda suhtlust paremini toimima panna? Millised on ettevõtjate, teadlaste ja poliitikakujundajate vastastikused ootused selleks, et kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet ning teaduse ühiskondlikku rolli?

Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on selleks, et saavutada edukat koostööd ettevõtluse ja teaduse vahel, tarvis vahendajaid, kes lähendaksid kaht osapoolt teineteisele.

Soomere käis juba paar aastat tagasi välja mõtte, et teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja tõlke, kes aitaksid teineteise sõnumeid ja eesmärke mõista. Täna on tema sõnul tarvis astuda järgmine samm ning veelgi laiendada koostöö vahendamise võimalusi.

"Mul on hea meel, et see idee on üles võetud ning uus haridus- ja teadusminister on väga selgelt väljendanud, et me vajame tõlke teadlaste, ettevõtjate ja poliitikute vahel. Aga maailm liigub kiiremini, kui me oskame arvata ja laias maailmas on aru saadud, et tõlkidest enam ei piisa," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

"Me vajame parimas mõttes maaklereid, kes suudaksid mitte ainult tõlkida faktid ühest keelest teise, vaid ka seletada, mis on nende valiidsus, miks peab nimelt neid usaldama," lisas ta.

Telia Eesti asjade interneti valdkonna juhi Toomas Kärneri sõnul algab kõik soovist mõista.

"Teinekord tõesti jääb mulje, et oleks vaja tõlki vahele. Aga see sõltub motivatsioonist. Kui mõlemal pool on selge arusaam, miks nad seda tahavad teha, siis on sisemine tahtmine isegi kuulata rohkem teise poole väljendusviisi ja seda sügavamalt mõista. See kõik algab soovist mõista," rääkis ta.

Swedbank Eesti juht Robert Kitt rääkis oma ettekandes, milleks ja missugust teadust on Eestil vaja. Lühidalt vastas Kitt oma ettekandes esitatud küsimusele: „No ikka sellist, mida annab rahaks teha.“

Robert Kitt tegi oma ettekandes järgnevad ettepanekud:

1. läheneda tuleb jõuliselt (rakendus)teaduse ning ettevõtluse struktuuri
Selleks tuleb näiteks suurendada Archimedese nutika spetsialiseerumise rakendusuuringuid ja luua teisigi sarnaseid. Lisaks tuleb suurendada baasfinantseerimist ning teha see sõltuvaks ettevõtluslepingutest. Praegu sõltub suur osa baasfinantseeringu saamisest ikkagi vaid kõrgekvaliteedilistest teaduspublikatsioonidest.

2. Viia kodanikuvastutus ka tudengini eriala valikul
Riigi kinni makstud kõrgharidus peaks samuti jõudma lepingulistesse suhetesse. Sh peaks saatma parimaid tudengeid maailma tipp-ülikoolidesse. „Ei ole olemas tasuta kõrgharidust, on olemas riigi poolt tasutud kõrgharidus,“ sedastas Kitt ning lisas, et riik saab sellisel juhul investeerijana suunata koolituslepingutega näiteks seda, mida tudengid õpivad. Lisaks – kas nad peavad seda just Eestis õppima või on võimalik saata tudeng stipendiumiga ka teistesse välismaa ülikoolidesse õppima?

3. Haridusmaastik vajab korrastamist.
Teadusinventuur vajab pidevat värskendamist ning ka ettevõtluses rakendamist, ülikoolidevahelist ühiskasutust. Lisaks viitas Kitt ka sellele, et dubleerivad õppekavad Eesti ja naaberülikoolides tuleb üle vaadata ning dubleerimist piirata.

4. Riigikapitalismist riigi osalusega kapitalismiks
Riigiettevõtete vähemusosalus ja võlainstrumendid tuleks noteerida Tallinna börsil. Noteerimata riigiettevõtete infot tuleks avaldada vastavalt börsi reeglitele. Tugi ettevõtete laienemisele väljapoole Eestist kas grantide või vähemusosaluste omandamise kaudu.  

 Tartu ülikooli bioinformaatika professor, akadeemik Jaak Vilo palus oma ettekande alguses vastata küsimustikule. ERR Novaator soovitab lugejailgi küsitlus täita, sest see virgutab mõtteid teadusrahastuse sisulise külje osas.

„Teadus ja kõrgharidus on teineteisest lahutamatud,“ rõhutas Jaak Vilo konverentsi temaatikat kommenteerides . „Teadus on hädavajalik kõrgharidusele, kõrgharidus omakorda hädavajalik heade inimeste koolitamiseks ettevõtetele. Hea koostöö aluseks on piisav kriitiline mass inimesi ülikoolides, kus on olemas tugev teoreetiline alus ja ressursid viia ellu suuremaid rakenduslikke projekte,“ kinnitab Jaak Vilo.

Jaak Vilo tõi oma ettekandes häid näiteid Eestist alguse saanud ettevõtetest, mis on algusest peale kasutanud suures mahus teaduspõhist arendust.

Häbikohana tõi ta aga sealjuures välja fakti, et näiteks doktoranditoetus on aastaid püsinud 400 euro kandis, mis kindlasti ei ole tööturu pakkumist arvestades konkurentsivõimeline ega motiveeriv tasu.

Ühe kohana, kus teadus panustab ühiskonda, tõi Vilo välja just inimeste koolitamise, mis on ilmselt suurim panus ühiskonda. Sestap rõhutas Vilo, et doktorantuur ja teadus peab olema au sees saama prioriteediks, sest just doktorantuuris koolitatakse nii tulevasi teadlasi-õppejõude kui ka võtmetähtsusega töötajaid keerukatele töödele.

Lisaks märkis Vilo, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on praegu kõigi teadusalade ja mistahes järgmise suure revolutsiooni lahutamatu osa.

AS Kodumaja arendusdirektori Elar Vildi sõnul peaks initsiatiiv koostööks tulema äriettevõtte poolt. „Samas peaks teadusasutuse praktilisi rakendusi puudutav uurimisvõimekus äriettevõtte jaoks olema kergesti mõistetav ning sellekohane info lihtsasti kättesaadav,“ lisab Elar Vilt.

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel on kindel, et kui teadlaste loodud tarkuse parem rakendamine ettevõtluse huvides oleks  lihtne ja mõne meetmega lahenduv küsimus, oleks lahendus ammu  leitud. „Ilmselgelt on tegemist mitme keeruka probleemiga, kus lahenduste otsimiseks on vaja kõikide osaliste – ettevõtjate, teadlaste ja poliitikute – ühist tarkust ja tahet,“ toonitab Andres Koppel.

Konverentsi korraldavad Eesti teadusagentuur, Rektorite nõukogu, Teaduste akadeemia ning haridus ja teadusministeerium koostöös riigikogu kultuurikomisjoniga.

Konverentsi ajakava:
10.00 – 10.20 Konverentsi avamine.
Maris Lauri, haridus-ja teadusminister
Laine Randjärv, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
Tiit Land, Rektorite nõukogu juhatuse esimees, Tallinna ülikooli rektor

10.20 – 10.55 Milleks ja missugust teadust on Eesti ettevõtlusel vaja? Robert Kitt, Swedbank Eesti juhatuse esimees

10.55 – 11.15 Teadmusallikad ja nende kasutamine ettevõtte arengus. Elar Vilt, AS Kodumaja arendusdirektor

11.15 – 11.35 Riigi roll keeletehnoloogilise innovatsiooni arendamisel. Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler

11.35 – 11.55 Kuidas infotehnoloogia valdkonna teaduse edendamine aitab kaasa ettevõtluse edendamisele. Jaak Vilo, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor

12.00 – 12.40 Kohvipaus

12.40 – 13.20 Teadmusallikate kasutamine
Satelliitseire andmed aitavad PRIA tööd efektiivsemaks muuta. Jaan Kallas, PRIA peadirektor
Ettevõtja väljakutse ning teaduse kasutamine selles. Toomas Kärner, Telia Eesti AS
Kas keeletehnoloogia loob ärivõimalusi? Arvi Tavast, riskiinvestor ja ettevõtja, arendab Qlaara-nimelist keeletehnoloogial põhinevat teenust/toodet

13.20 – 14.50 Arutelu: Millised on ettevõtjate, teadlasete ja poliitikute/poliitikakujundajate vastastikused ootused selleks, et kasvatada ettevõtete konkurentsiuvõimet ning teaduse ühiskondlikku rolli?
Urve Palo, riigikogu majanduskomisjoni liige; Jaak Vilo, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor; Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler; Elar Vilt, AS Kodumaja arendusdirektor; Tea Varrak, Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor.

14.50 – 15.00 Kokkuvõte

Toimetas
Marju Himma, Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    Eile

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    29.12

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    25.12

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    23.12

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    2016

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    2016

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    2016

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    2016

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    2016

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    2016

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    2016

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    2016

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    2016

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    2016

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    2016

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    2016

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    2016

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.