Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid

Video
14.10.2016 9:31
Rubriik: Teaduselu

Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

Küsiti, mida ettevõtjad ootavad teadlastelt, mida teadlased ettevõtjatelt ja kuidas saaks riik seda suhtlust paremini toimima panna? Millised on ettevõtjate, teadlaste ja poliitikakujundajate vastastikused ootused selleks, et kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet ning teaduse ühiskondlikku rolli?

Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on selleks, et saavutada edukat koostööd ettevõtluse ja teaduse vahel, tarvis vahendajaid, kes lähendaksid kaht osapoolt teineteisele.

Soomere käis juba paar aastat tagasi välja mõtte, et teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja tõlke, kes aitaksid teineteise sõnumeid ja eesmärke mõista. Täna on tema sõnul tarvis astuda järgmine samm ning veelgi laiendada koostöö vahendamise võimalusi.

"Mul on hea meel, et see idee on üles võetud ning uus haridus- ja teadusminister on väga selgelt väljendanud, et me vajame tõlke teadlaste, ettevõtjate ja poliitikute vahel. Aga maailm liigub kiiremini, kui me oskame arvata ja laias maailmas on aru saadud, et tõlkidest enam ei piisa," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

"Me vajame parimas mõttes maaklereid, kes suudaksid mitte ainult tõlkida faktid ühest keelest teise, vaid ka seletada, mis on nende valiidsus, miks peab nimelt neid usaldama," lisas ta.

Telia Eesti asjade interneti valdkonna juhi Toomas Kärneri sõnul algab kõik soovist mõista.

"Teinekord tõesti jääb mulje, et oleks vaja tõlki vahele. Aga see sõltub motivatsioonist. Kui mõlemal pool on selge arusaam, miks nad seda tahavad teha, siis on sisemine tahtmine isegi kuulata rohkem teise poole väljendusviisi ja seda sügavamalt mõista. See kõik algab soovist mõista," rääkis ta.

Swedbank Eesti juht Robert Kitt rääkis oma ettekandes, milleks ja missugust teadust on Eestil vaja. Lühidalt vastas Kitt oma ettekandes esitatud küsimusele: „No ikka sellist, mida annab rahaks teha.“

Robert Kitt tegi oma ettekandes järgnevad ettepanekud:

1. läheneda tuleb jõuliselt (rakendus)teaduse ning ettevõtluse struktuuri
Selleks tuleb näiteks suurendada Archimedese nutika spetsialiseerumise rakendusuuringuid ja luua teisigi sarnaseid. Lisaks tuleb suurendada baasfinantseerimist ning teha see sõltuvaks ettevõtluslepingutest. Praegu sõltub suur osa baasfinantseeringu saamisest ikkagi vaid kõrgekvaliteedilistest teaduspublikatsioonidest.

2. Viia kodanikuvastutus ka tudengini eriala valikul
Riigi kinni makstud kõrgharidus peaks samuti jõudma lepingulistesse suhetesse. Sh peaks saatma parimaid tudengeid maailma tipp-ülikoolidesse. „Ei ole olemas tasuta kõrgharidust, on olemas riigi poolt tasutud kõrgharidus,“ sedastas Kitt ning lisas, et riik saab sellisel juhul investeerijana suunata koolituslepingutega näiteks seda, mida tudengid õpivad. Lisaks – kas nad peavad seda just Eestis õppima või on võimalik saata tudeng stipendiumiga ka teistesse välismaa ülikoolidesse õppima?

3. Haridusmaastik vajab korrastamist.
Teadusinventuur vajab pidevat värskendamist ning ka ettevõtluses rakendamist, ülikoolidevahelist ühiskasutust. Lisaks viitas Kitt ka sellele, et dubleerivad õppekavad Eesti ja naaberülikoolides tuleb üle vaadata ning dubleerimist piirata.

4. Riigikapitalismist riigi osalusega kapitalismiks
Riigiettevõtete vähemusosalus ja võlainstrumendid tuleks noteerida Tallinna börsil. Noteerimata riigiettevõtete infot tuleks avaldada vastavalt börsi reeglitele. Tugi ettevõtete laienemisele väljapoole Eestist kas grantide või vähemusosaluste omandamise kaudu.  

 Tartu ülikooli bioinformaatika professor, akadeemik Jaak Vilo palus oma ettekande alguses vastata küsimustikule. ERR Novaator soovitab lugejailgi küsitlus täita, sest see virgutab mõtteid teadusrahastuse sisulise külje osas.

„Teadus ja kõrgharidus on teineteisest lahutamatud,“ rõhutas Jaak Vilo konverentsi temaatikat kommenteerides . „Teadus on hädavajalik kõrgharidusele, kõrgharidus omakorda hädavajalik heade inimeste koolitamiseks ettevõtetele. Hea koostöö aluseks on piisav kriitiline mass inimesi ülikoolides, kus on olemas tugev teoreetiline alus ja ressursid viia ellu suuremaid rakenduslikke projekte,“ kinnitab Jaak Vilo.

Jaak Vilo tõi oma ettekandes häid näiteid Eestist alguse saanud ettevõtetest, mis on algusest peale kasutanud suures mahus teaduspõhist arendust.

Häbikohana tõi ta aga sealjuures välja fakti, et näiteks doktoranditoetus on aastaid püsinud 400 euro kandis, mis kindlasti ei ole tööturu pakkumist arvestades konkurentsivõimeline ega motiveeriv tasu.

Ühe kohana, kus teadus panustab ühiskonda, tõi Vilo välja just inimeste koolitamise, mis on ilmselt suurim panus ühiskonda. Sestap rõhutas Vilo, et doktorantuur ja teadus peab olema au sees saama prioriteediks, sest just doktorantuuris koolitatakse nii tulevasi teadlasi-õppejõude kui ka võtmetähtsusega töötajaid keerukatele töödele.

Lisaks märkis Vilo, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on praegu kõigi teadusalade ja mistahes järgmise suure revolutsiooni lahutamatu osa.

AS Kodumaja arendusdirektori Elar Vildi sõnul peaks initsiatiiv koostööks tulema äriettevõtte poolt. „Samas peaks teadusasutuse praktilisi rakendusi puudutav uurimisvõimekus äriettevõtte jaoks olema kergesti mõistetav ning sellekohane info lihtsasti kättesaadav,“ lisab Elar Vilt.

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel on kindel, et kui teadlaste loodud tarkuse parem rakendamine ettevõtluse huvides oleks  lihtne ja mõne meetmega lahenduv küsimus, oleks lahendus ammu  leitud. „Ilmselgelt on tegemist mitme keeruka probleemiga, kus lahenduste otsimiseks on vaja kõikide osaliste – ettevõtjate, teadlaste ja poliitikute – ühist tarkust ja tahet,“ toonitab Andres Koppel.

Konverentsi korraldavad Eesti teadusagentuur, Rektorite nõukogu, Teaduste akadeemia ning haridus ja teadusministeerium koostöös riigikogu kultuurikomisjoniga.

Konverentsi ajakava:
10.00 – 10.20 Konverentsi avamine.
Maris Lauri, haridus-ja teadusminister
Laine Randjärv, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
Tiit Land, Rektorite nõukogu juhatuse esimees, Tallinna ülikooli rektor

10.20 – 10.55 Milleks ja missugust teadust on Eesti ettevõtlusel vaja? Robert Kitt, Swedbank Eesti juhatuse esimees

10.55 – 11.15 Teadmusallikad ja nende kasutamine ettevõtte arengus. Elar Vilt, AS Kodumaja arendusdirektor

11.15 – 11.35 Riigi roll keeletehnoloogilise innovatsiooni arendamisel. Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler

11.35 – 11.55 Kuidas infotehnoloogia valdkonna teaduse edendamine aitab kaasa ettevõtluse edendamisele. Jaak Vilo, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor

12.00 – 12.40 Kohvipaus

12.40 – 13.20 Teadmusallikate kasutamine
Satelliitseire andmed aitavad PRIA tööd efektiivsemaks muuta. Jaan Kallas, PRIA peadirektor
Ettevõtja väljakutse ning teaduse kasutamine selles. Toomas Kärner, Telia Eesti AS
Kas keeletehnoloogia loob ärivõimalusi? Arvi Tavast, riskiinvestor ja ettevõtja, arendab Qlaara-nimelist keeletehnoloogial põhinevat teenust/toodet

13.20 – 14.50 Arutelu: Millised on ettevõtjate, teadlasete ja poliitikute/poliitikakujundajate vastastikused ootused selleks, et kasvatada ettevõtete konkurentsiuvõimet ning teaduse ühiskondlikku rolli?
Urve Palo, riigikogu majanduskomisjoni liige; Jaak Vilo, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor; Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler; Elar Vilt, AS Kodumaja arendusdirektor; Tea Varrak, Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor.

14.50 – 15.00 Kokkuvõte

Toimetas
Marju Himma, Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    Eile

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    Eile

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    05.12

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    05.12

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    02.12

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    02.12

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    23.11

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    21.11

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    16.11

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    14.11

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    12.11

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    12.11

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    11.11

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    06.11

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    05.11

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.

  • foto
    Graafikud ja statistika akadeemikute nimemaagiast
    05.11

    ERR Novaator soovib kandidaatidele õnne ja edu. Pealiskaudse statistika osakond toob nüüd kiire analüüsi tulemusel välja mõned kokkulangevused, mis varasemate kandidaatide ja valituks osutunud akadeemikute seas silma paistab.

  • foto
    Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud
    04.11

    7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses
    03.11

    Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovatsioon.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.

  • foto
    TÜ ja TTÜ osalevad USA armee meditsiinitehnoloogia miljoniprojektides
    24.10

    Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool liitusid täna Ameerika ühendriikides tegutseva meditsiinitehnoloogia ettevõtete konsortsiumiga. Nii jõuavad Eesti kahe juhtiva ülikooli teadmised USA armeesse, kes konsortsiumi kaudu innovaatilisi tooteid ja teenuseid sisse ostab.

  • foto
    Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid
    14.10

    Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

  • foto
    Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule
    14.10

    Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

  • foto
    Teaduse ja ettevõtluse lõimimine nõuab lisatööd mõlemalt poolelt
    14.10

    Eesti teadlased peaksid rohkem mõtlema oma avastuste ellurakendamise peale, teisalt peaksid ka ettevõtjad julgemalt meie teadlaste poole pöörduma, tõdes Eesti teadusagentuur täna toimuva teaduspoliitika arutelu eel.

  • foto
    Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne
    13.10

    Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

  • foto
    Füüsikanobelist: Nobeli preemiatest ei peagi alati aru saama
    12.10

    Nobeli preemia vääriliseks hinnatud avastuste olemust ei peagi alati lõpuni mõistma, lohutab käesoleval aastal Nobeli füüsikaauhinna pälvinud Princetoni ülikooli teadlane Duncan Haldane. See ei tähenda aga, et kaasaegse füüsika vallas teevad murdelisi avastusi vaid geeniused – oluline roll on ka õigel ajal õiges kohas olemisel.