Margus Niitsoo: mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem (3)

(Foto: adrian forrow/Creative Commons)
Marju Himma
27.09.2016 6:27
Rubriik: Teaduselu

Teadusrahastust tuleks käsitleda kui riskikapitali investeeringut, mille puhul pole teada kas ja millise tulemuse sealt saad, leiab arvutiteadlane, Tartu ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo. Lisaks leiab ta, et eesti teaduskeele iga hinna eest elus hoidmine on omaette hoopis takistuseks teadus- ja õppetöö edenemisele.

ERR Novaator vahetas Niitsooga mõtteid teaduskommunikatsiooni, teaduselu ja teadlaskarjääri teemadel Brüsselis toimunud Euroopa noorteadlaste konkursil.

2005. aastal pälvis Margus Niitsoo värske Tallinna reaalkooli vilistlasena Euroopa noorteadlaste konkursil EUCYS 3. koha. Vaid kuus aastat hiljem sai temast viimase poole sajandi kõige noorem doktorikraadi kaitsnu. Ta jätkas Tartu ülikooli juures programmijuhina, muutes oluliselt arvutiteaduse õppekava.

Praegu on ta aga teadlaskarjääri asemel valinud hoopis väikeetevõtja tee. ERR Novaator tegi Niitsooga juttu nii noorteadlaste konkursist, milles ta praegu osaleb žüriiliikmena, kui ka Eesti teadlaskarjääri ja -elu kitsaskohtadest.

Alustame aastast 2005 kui sa Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil EUCYS osalesid. Siin öeldakse küll, et iga osaleja on juba võitja, kuid mida see toona sulle andis?

Ma olen ilmselt üks suhteliselt veider erand, sest mäletan emotsiooni, mis mul tekkis kui minu nimi välja kuulutati kolmanda preemia saajana. Rõõmu asemel valdas mind täielik hirm ja kurbus. Mingi osa minust ütles, et teatud mõttes on see minu elu tipphetk: midagi nii suurt ma enam elus ei saavuta. Ma seedisin seda terve pressikonverentsi ja edasise õhtu. Ja siis lõpuks ütlesin Terjele [Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk - toim], et olen rahul sellega.

Aga mul läks nädalaid, et seda kõike täielikult läbi seedida. See oli selles mõttes üks väga valgustav elamus. Kui ma enne võtsin seda kui suurt probleemi – see ongi minu tipp –, siis mingis mõttes pärast seda ei ole ma pidanud ennast kellelgi tõestama. See oligi tipp – ja siis?! Miks ma ajan taga mingisugust saavutust?

On märkimisväärselt olulisemaid asju. Peamine on tunda ennast ise hästi selle inimesena, kes sa oled.

Ma vestlesin siin võistlusel enam kui poolte noortega. Mulle jäi mulje, et riigiti on väga erinev tase nii teadustöödes kui viisis, kuidas seda esitatakse. Kui palju mängib selle noore inimese jaoks rolli, kuidas ta oma teadustööd esitada oskab?

Selles osas on minul vedanud. Ma sain hea koolituse enda juhendajalt kui mina siin võistlusel käisin. Ta seletas väga otse, et teadus on vähemalt poole ulatuses enda müümise oskus. Sa pead suutma rääkida sellest, mida tegid nii, et inimesed mitte ainult ei saa sellest aru, vaid ka tahavad seda osta.

Ma olen seda sellest ajast alates üritanud sellest perspektiivist võtta. Tegelikult ka teadusmaailmas on sinust väga vähe kasu, kui keegi saa päris täpselt aru, mida sa teed.

Seega kommunikatsioon on lahutamatu osa teadusest.

Jah, kommunikatsioon on lahutamatu osa teadustööst. Kui sa ikkagi ei oska seletada seda, mida sa tegid või miks see oluline on, siis sellisel võistlusel tekitab see paratamatult kahtlusi, kas sa üldse tegid seda ise.

Päris teadus on inkrementaalne – seistakse teiste hiiglaste kukil, minnakse samm edasi, siis keegi tuleb ja läheb veel sammu sinu omast edasi. Kui sinu tööst aru ei saada, siis sinu „oks“ edasi ei lähe, seega sinu panus teadusesse ei saa enam olla väga suur. See paneb piiri sinu töö olulisusele.

Sa oled nüüd näinud seda võistlust nii osaleja kui žüriiliikmena. Kas selle vahepealse kümne aastaga on midagi ka võistlejate juures muutunud?

Ma olen žüriis olnud kaks aastat. Mõlema aasta esikümme on olnud šokeerivalt hea tasemega tööd. Ma ei kujuta ette, kuidas selles vanuses lapsed suudavad selliseid asju teha. Ma ise, nüüd kümme aastat vanemana ja hea haridusega, saan kohati vaevu aru, millest nad räägivad. Ei ole, et keegi oleks nende eest selle töö ära teinud, vaid nad päriselt ise räägivad, elavad ja hingavadki seda, eriti just mõlema aasta esikolmik ehk kolm esimest preemiat.

Kõik omadussõnad on tänapäeval nii ära devalveeritud: vaimustav, imekspandav, uskumatu. Aga sõna otseses mõttes uskumatu – ma ei usuks, et lapsed seda teinud on, kui poleks nendega ise rääkinud.

Mõnes mõttes nad ongi imelapsed, sest neid on hästi juhendatud, nad on oma tööd hästi teinud ja siinne võistlus ongi nende jaoks mõneti tipphetk ja võib-olla ka hüppelaud edasi. Aga viime nüüd jutu natuke teadlaskarjääri juurde. Sina tegid oma ülikoolikarjääri väga kiiresti ja säravalt. Mis siis sai?

Sõltub, kellelt küsida. Kui küsida minu ülemustelt, siis nad arvavad, et ma läksin hukka. Ma otsustasin, et ma ei taha enam väga teadust teha ja tegelesin paar aastat ülikoolis programmijuhitööga, mis oli minu jaoks ideaalne töökoht. Sain ära kasutada seda, et olin ülikooli kiiresti läbi teinud, ma teadsin, mis õppekavades täpselt toimub. Ma sain seda kasutada, et õppekavasid oluliselt paremaks teha.

Põhiline asi, millega ma tahaksin tegeleda, on haridus, selle parandamine, kvaliteedi tõstmine ja selle kättesaadavaks tegemine paljudele. Mingis mõttes oma väikeettevõttega me muusikahariduse jaoks seda praegu ka teeme.

Aga programmijuhina oligi minu ülesanne vaadata, et see, mida me õpetame, oleks parim arvutiteaduse õppekava, mida Tartus suudame pakkuda.

Kas nüüd on?

On.

Eks see paistab välja ka vaadates seda rahvusvahelist tudengite hulka, kes arvutiteaduses koos on. Küsisin siin võistlusel ka, millise tee need noored on valinud. Neist, kes pole enam keskkoolis, on kolmandik võtnud vaheaasta mõtlemiseks ja oma huvi otsimiseks. Aga enam kui kolmandik on otsustanud jätkata oma haridusteed välismaal, seda mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide puhul. Miks see välismaa nii atraktiivne on?

Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei tahaks olla praeguste noorte kingades. Valikuid on lihtsalt nii palju rohkem ja valiku tegemine on nii palju raskem. Minu aastal oli välismaale minek pigem ebatavaline asi, mida tegid üksikud. Praegu on see muutunud nii lihtsaks ja võimalikuks, et väga paljud kaaluvad seda.

Ka aasta vahele jätmine on täiesti normaalne alternatiiv. Võib-olla tasub kõigepealt natuke proovida erinevaid asju, et näha, mis toimib, mis mitte.

Seoses välismaale õppima minekuga, on minu väide, et nii kaua kui meil on eestikeelne bakalaureuseharidus, nii kaua püsib eesti teaduskeel. Mis sa arvad sellest väitest?

Ma ei usu rahvusriigi kontseptsiooni. Minu jaoks ei ole eestikeelne haridus või eesti teaduskeel omaette väärtus, mida peaks a priori kaitsma. Minu jaoks on oluline inimkonna kui terviku hüve.

Praegu ma ei näe, kuidas Eesti killustamine ja oma keele ajamine kuidagi seda tervikut edasi aitab. Pigem hoiab see inimesi laia maailma tagasi kommunikeerimast seda, mida nad teinud on, sest nad peavad kõike õppima kahes erinevas keeles. Kõige pealt eesti keeles ja siis hiljem kõike uuesti õppima inglise keeles.

See on minu arvates plokk ja mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem.

Margus Niitsoo. Foto: Marju Himma

Kas see, kui meie parimad lähevad välismaale, seab meid kuidagi perifeersesse olukorda? Ja kas parimad tulevad Eestisse ka?

Ma olen täheldanud, et küllalt tihti jah, tulevad. Paljud minu tuttavad, kes läksid välismaale, kaaluvad ikkagi päris tõsiselt tagasi tulemist, kui nad leiavad midagi, mida teha.

Probleem on tihti selles, et Eestis ei ole nendele noortele tippudele erinevatel põhjustel ruumi.

Ei ole ruumi kus? Teaduses?

Teaduses kohe eriti. Poliitiliselt mittekorrektne vastus, aga kahjuks reaalsus, on see, et paljudes valdkondades on väga tugev konnatiigistumine. On hulk inimesi, kes on 10–15 aastat seal teadust teinud ja neil ei ole väga kuskile minna, sest nad on end ainult teadusele pühendanud.

Rahastus tõmbub üha enam kokku, ja kuna nendele inimestele on vaja palka maksta, siis uute noorte inimeste palgale võtmiseks ruumi ei teki.

Kuigi see peegeldab ühiskonna terviklikumaid probleeme, siis karm reaalsus on, et väga paljudel noortel eesti teadlastel ei ole karjääriideed lihtsalt selle pärast, et kõrgemad positsioonid ehk siis professuuri kohad on lihtsalt kinni inimeste poolt, kes plaanivad neid kohti hoida kuni surmani, kuna neil ei ole muid valikuid.

Kummas otsas see punn rohkem on, kas seal, et noori ei saa peale tulla, kuna ei ole vaba raha nende palkamiseks, või rohkem seal, et ei ole väärikat karjäärist väljumise kohta?

Punn on suuresti mõlemas. Karjäärist väljumine tähendab, et suudad säilitada elatustaseme väärikalt elamiseks. Kui oled olnud professor, siis puhtalt riigipensionile jäämine seda ei taga.

Teiselt poolt ei ole ülikoolil samuti tihti seda raha juurde maksta, sest see tuleks nende noorte uute positsioonide arvelt.

Üks suuremaid probleeme on see, et üle maailma on väga paljudes sektorites väga tugev ületootmine teadlaskarjääri valivate inimeste puhul. Bakalaureuseharidusest on tänapäeval vähe. Minnakse edasi magistrisse. Seal aga toimub juba nihe, sest magister on suunatud väga paljus teadusele.

Nii puutub üha rohkem inimesi kokku sellega, mis on teadus. Ja neil on mingis mõttes väga mugav jätkata doktorantuuris. Kui doktorantuur ära lõpetatakse, siis küllalt tihti avastatakse, et edasi minna on juba raskem, sest järeldoktorantuuri kohti maagiliselt juurde toota ei ole võimalik.

Samal ajal tõmbub teadusrahastus pea kõikjal kokku. Inimesi samas tuleb alt poolt järjest peale.

Kuna paljudes riikides sõltub raha, mille riik ülikoolile annab, sellest kui palju on tudengeid, siis on tugev initsiatiiv tõsta tudengite arvu. Tudengite arv igas astmes kasvab, aga nende akadeemiliste ametikohtade arv ei pea sammu.

Aga kas see pole natuke mõtteviisi küsimus, et doktor on a priori teadlane, et erinevust teadusdoktori ja n-ö rakendusdoktori vahel ei olegi? Mistõttu teine võimalus on võtta oma CV-st doktorikraadi märge ära, sest muidu oled sa ülekvalifitseeritud.

Sa kirjeldasid selle probleemi väga hästi ära. Kui teaduses kohta ei ole, siis jah, doktorikraadiga inimese võib liigitada teadlaseks. See on see osa, milles mina olen teadlane. De facto ei ole ma teadust teinud viimased päris mitu aastat.

Ma saan väga hästi aru teadusmetoodikast, ma olen seda kunagi teinud, aga ma ei identifitseeriks ennast praegu enam teadlasena.

Kui sa saaksid Eesti teaduses kolm asja ümber teha, siis mis need oleksid?

Mis mind teadusesse tagasi tooks, oleks esiteks tekitada normaalne karjääriredel inimestele, kes akadeemias spetsialiseeruvad rohkem õpetamisele ja vähem teadusele, mitte vastupidi. Praegu on enam-vähem kogu rahastamine ja karjäärisisene prestiiž seotud otseselt sellega kui hea on su teadustöö.

Õpetamine on tihti kõrvaltegevus, mida sellena ka võetakse, kuna see ei määra kuidagi su rahastust ega prestiiži kolleegide silmis. Isegi kui kõik ütlevad, et õpetamine on oluline, siis kui sul on valida, kas sa kulutad aega millelegi, mis tõstab su prestiiži või millelegi, mis ei tõsta seda, siis kumba sa teed?

Kui ei ole karjääriredelit inimestele, kes eelistavad just õpetada ja teevad seda olulisima asjana, siis sa mingis mõttes piirad seda potentsiaali.

Teine pool on just see eesti keele nõue. See ei võimalda tuua välismaalt, kasvõi ajutiselt, maailma tippe, kes oleksid märkimisväärselt paremad teadlased ja tihti ka paremad õppejõud.

See, et me üritame nii tugevalt kinni hoida eestikeelsest haridusest, paneb teise väga suure piiri ette. See on ka piir näiteks eestlastele, kes on oma hariduse omandanud välismaal ja peavad Eestis täiesti uuena omandama selle teaduskeele. See on võib-olla vähem probleem, aga siiski.

Kolmas asi on koostöö erasektoriga. Seda on küll üritatud erinevate meetmetega Eestis teha, aga lõppkokkuvõttes taandub asi sellele, et teadusrahastust mõõdetakse selle järgi kui hea puhas teadlane sa oled ehk kui hästi publitseerid.

Kuna need mõõdikud ei arvesta kuidagi koostööd ettevõtetega, siis kehtib majanduse põhireegel: saad seda, millele sa raha alla paned. Kui rääkida palju sellest, et ettevõtetega peab koostööd tegema, kuid rahastamine sõltub ikkagi muust, siis seda koostööd ettevõtetega ikkagi ei teki.

Koostöö osas ettevõtetega on välja toodud kaks aspekti: ettevõtted ei saa aru, mida ülikoolid arendustegevusena pakkuda suudavad, ning teadlased ei suuda pakkuda päris seda, mis on ettevõttele vajalik. Ja lõpuks taandub kõik rahale, sest Eestis ei ole piisavalt suuri ettevõtteid, kel oleks raha teadusmahuka arendustöö jaoks. Sa oled ka ettevõtja – kuidas sina seda näed?

Teaduse ja erasektori koostöö osas ei tundu mulle kuidagi veenvad. Näiteks, et erasektor ei saa aru, mida ülikoolid suudavad pakkuda. Enamik kõrgetel positsioonidel olevatest ettevõttejuhtidest on saanud formaalse akadeemilise hariduse.

Nad saavad täiesti normaalselt aru, mida akadeemia endast kujutab. Eesti start-upidest: Jevgeni Kabanov ZeroTurnaroundist tegi on doktorikraadi ära. Ta saab väga hästi aru, mida akadeemia tähendab.

Probleem on pigem selles, et ülikool ei saa võib-olla väga hästi aru sellest, mida erasektor teeb. Selles mõttes on see kahepoolse kommunikatsiooni teema. Mõlemad süüdistavad teist, aga see nõuab lihtsalt natuke maha istumist ja rääkimist. On asju, mis on pika vinnaga projektid, mille puhul ei saa öelda, et mul on kuu aja pärast sellist asja vaja – see lihtsalt ei ole realistlik.

Teaduse rahastamisega on mingis mõttes nagu start-upidega: see on riskikapital, sa paned sinna mingi koguse raha ning see, kas ja millise tulemuse sa sealt saad, on raskesti ennustatav.

Mulle tundub, et on vaja veidi teistsuguseid rahastamise mudeleid, kus ei öelda konkreetseid tellimusi. Võib-olla tehagi nii, et oleks stabiilne igakuine või -aastane panus erasektorist, mille peale siis, kui akadeemias midagi tuvastatakse või patenteeritakse, tekiks neil firmadel, kes on uuringutesse panustanud, eelisõigused patendile või avastusele.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    29.12

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    25.12

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    23.12

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    20.12

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    2016

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    2016

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    2016

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    2016

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    2016

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    2016

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    2016

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    2016

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    2016

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    2016

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    2016

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    2016

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    2016

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    2016

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    2016

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.