Marju Himma: eestikeelse teaduse hääbumine algab välismaalt (2)

Just selline sõnapilv moodustub 30 enimkasutatud sõnast ülikoolide sisseastujatele suunatud kodulehekülgede tekstides.t (Foto: Marju Himma/ERR)
Marju Himma
20.09.2016 8:20
Rubriik: Teaduselu

Eesti keel teaduskeelena on jätkusuutlik vaid neil erialadel, millel on eestikeelne bakalaureuseõpe ja millel õppijad alustavad oma kõrgharidusteed, leiab ERRi teadusportaali Novaator toimetaja Marju Himma.

Iga kord kui ülikoolid tulevad välja ideega avada uus või muuta mõni õppekava ingliskeelseks, ilmub ajakirjanduses artikkel või paar sellest, kuidas ingliskeelsele õppele üleminek pidurdab eestikeelse teaduse arengut. Varem või hiljem jõuab arutelu välja selleni, et ka doktoritööd tuleks kirjutada tingimata esmajärgus eesti keeles.

Taolisi mõtteavaldusi lugedes tuletab end meelde kogemusel tuginev teadmine noorte teadlastega töötamisest. Eestil on teatavasti kaks tõmbekeskust: Tallinn koos Harjumaaga ning välismaa. Ja just sealt algab eestikeelse teaduse hääbumine.

Toon värske näite Euroopa noorte teadlaste konkursilt Brüsselist. Need olid värskelt keskkooli lõpetanud 139 noort 40 erinevast riigist ja nad võistlesid oma keskkooli teaduslike uurimistöödega. Kolme päeva jooksul jõudsin vestelda neist enam kui pooltega. Tegu on kahtlemata keskmisest andekamate ja targemate noorte inimestega.

Umbes kolmandik neist on abituriendid, kolmandik on valinud eriala ülikoolis. Ja siis on kolmandik, kes on teadlikult otsustanud pärast keskkooli aasta pausi võtta. Küsimusele, miks andekas noor ei lähe otse keskkoolist ülikooli, sain enamasti vastuse, et edasisi valikuid tuleb teha teadlikult ja selleks on tarvis aeg maha võtta.

Esimest kaht gruppi ehk abituriente ja esmakursuslasi ühendab aga üks: tõmbekeskus välismaa. Eesti ei ole siin erand: kolmest kaks noort eesti teadlast – Maris Sala ja Anton Konovalov – õpivad vastavalt Aarhusi ja Manchesteri ülikoolis.

Rääkides Läti, Leedu, Saksa, Portugali, Poola, Sloveenia ja mitme teise riigi noortega tuli välja sama: õppima tuleb minna välismaa tugevatesse ülikoolidesse.

Neid ei takista asjaolu, et väga headesse ülikoolidesse astumine nõuab eksameid ja silmapaistvaid saavutusi gümnaasiumis. Rääkimata sellest, et välismaal elamine nõuab oluliselt suuremat väljaminekut kui Tallinnas või Tartus. Nad teevad valiku selle järgi, milline ülikool ütleb neile kõige selgemini, mida sisuliselt õpitakse ja kus neid teadmisi rakendada saab.

Noored teevad otsuse õppida lähtuvalt huvist, väga sügavast isiklikust huvist eriala vastu. Neile ei saa takistuseks, kui ülikoolis pole sellele huvile täpselt vastavat eriala: kui teema huvitab, võib ka kõrgemat matemaatikat ja füüsikat õppida iseseisvalt tippülikoolide juurest vabalt kätte saadavate materjalidega.

Just seda fakti ilmestas näiteks Kristjan Kongas, kes oma gümnaasiumilõpu uurimistöö niimoodi tippülikoolide materjalide varal pea iseseisvalt õppides koostas.

Miks see kõik oluline on ja kuidas see haakub eestikeelse teaduse hääbumisega?

Põhiteadmised ja sellega kaasnev terminoloogia omandatakse bakalaureuseõppes. Kui bakalaureuseõpe on eesti keeles, tingib see vajaduse eestindada erialasõnavara. Eestikeelne õppevara, mida pidevalt täiendatakse, on teine, mis eestikeelset teadust elus hoiab.

Seega - kui mõnel erialal leitakse, et magistriõpet võiks pakkuda inglise keeles, ei ole midagi lahti, kui on olemas eestikeelne bakalaureuseõpe. See omakorda eeldab enamasti lõputööd ehk otsest tarvidust väljendada oma uuringu tulemusi eesti keeles.

Mis doktoritöödesse puutub, siis otsese tarviduseta kolme rahvusvaheliselt publitseeritud ingliskeelse artikli tõlkimine eesti keelde ei näi mõistlik. Kohustuslik eestikeelne populaarteaduslik kokkuvõte, õpetamise ning tudengite juhendamise kohustus on piisav, et uuendada oma eriala eestikeelset terminoloogiat.

Kui lähme nüüd aga tagasi selle tõmbekeskus välismaa juurde, siis eestikeelse teaduse säilimise seisukohalt oleks kõige kasulikum, kui noored omandaksid eriala põhiteadmised Eestis ehk teisisõnu õpiksid siin vähemalt bakalaureuseõppes.

Seejärel välismaale magistri- või doktoriõppesse siirdudes on neil olemas eestikeelne erialane sõnavara, mida täiendada juurdeõpitavaga.

Lisaks annab see võimaluse tundma õppida siinset kõrgharidus- ja teadussüsteemi, teadlaskonda ja õppejõude, kellega hilisemas karjääris koostööd teha. Rääkimata kaastudengitest, kellest hiljem saavad kolleegid.

Ilma nende sidemete ja tutvusteta on Eestisse naasta keeruline ja vähemotiveeriv – ei tunne kohalikke olusid, inimesi ega eestikeelset erialakeelt.

Kust alustavad aga Eesti ja tegelikult paljude teiste Euroopa riikide noored?

Eelkirjeldatud kogemuse kohaselt välismaalt.

Jah, ilmselt ei jää massiülikoolide põhimõttel tegutsevate ülikoolide bakalaureuseõppekavad tühjaks Eestis ega mujal. Keskpärasust jagub teatavasti kõikjale.

Aga andekaimad ning motiveerituimad õppurid siirduvad välismaale. Ja oma otsuse teevad nad lähtuvalt isiklikust huvist teadmiste vastu, mida ühel või teisel erialal on võimalik omandada ja hiljem rakendada. Kas Eesti ülikoolid rõhutavad neid aspekte? Vaadake ise järgi:

Kas teate kedagi, kes läks õppima just sellesse ülikooli, kuna seal õppis veel tuhandeid üliõpilasi?

Kui noort inimest huvitab eriala, oleks mõistlik talle pakkuda just selle eriala tugevusi. Näiteks: “saad spetsialiseeruda füüsikalisele keemiale, kus praegu oleme superkondensaatorite arenduses maailma tipus ja meil oleks hädasti tarvis juurde keemikuid” või “küberkaitses õpid IT-lahendusi, mis aitavad kaitsta erinevaid riike kübersõjas; parim koht selle õppimiseks maailmas on Eesti” või “kauni eesti keele püsimajäämiseks on vaja keeletoimetajaid ja teadlasi, kes keele arengut uurivad”. Ja seda kõike saab meie ülikoolides õppida. Rääkimata olmeküsimustest nagu majutus, soodustused, rahvusvaheline õpe ja karjäärinõustamine, mis sisseastujale on korralduslikult sama olulised.

Neid viimaseid, muide, rõhutavad ka Aarhusi ja Manchesteri ülikoolid. Jah, ka nemad ütlevad ära oma koha maailma ülikoolide edetabelis, aga üsna viimases tähtsusjärjekorras.

Aga meie sisseastuja saab millegi pärast talle mõeldud kodulehelt oluliste faktidena selle tõsiasja esimesena, siis selle, kui vana on ülikool ja mitu tudengit seal õpib. Kas teate kedagi, kes läks õppima just sellesse ülikooli, kuna seal õppis veel tuhandeid üliõpilasi?

Ja kui nüüd tagasi pöörduda siinse loo selgroo ehk eestikeelse teaduse juurde, siis väga palju sellest, mille järele lähevad Eesti noored välismaale, on ka meil olemas. Aga pakendatud on see valedesse sõnumitesse.

Selleks, et eestikeelne teadus oleks jätkusuutlik, on vaja teha nii, et keskkooli lõpetav noor tahaks vähemalt esialgu jätkata oma haridusteed Eestis. Siinne bakalaureuseharidus tuleb teha helgeimatele tudengikandidaatidele ligitõmbavaks. Eesti ülikoolides õppimine annab samaväärselt sisuka hariduse kui välismaa oma. Aga selleks peavad ülikoolid mõtlema nagu tudengid: mis pakub andekale noorele huvi ja kuidas sellele huvile sisukalt vastata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    29.12

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    25.12

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    23.12

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    2016

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    2016

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    2016

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    2016

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    2016

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    2016

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    2016

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    2016

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    2016

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    2016

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    2016

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    2016

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    2016

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    2016

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.