Marju Himma: eestikeelse teaduse hääbumine algab välismaalt (2)

Just selline sõnapilv moodustub 30 enimkasutatud sõnast ülikoolide sisseastujatele suunatud kodulehekülgede tekstides.t (Foto: Marju Himma/ERR)
Marju Himma
20.09.2016 8:20
Rubriik: Teaduselu

Eesti keel teaduskeelena on jätkusuutlik vaid neil erialadel, millel on eestikeelne bakalaureuseõpe ja millel õppijad alustavad oma kõrgharidusteed, leiab ERRi teadusportaali Novaator toimetaja Marju Himma.

Iga kord kui ülikoolid tulevad välja ideega avada uus või muuta mõni õppekava ingliskeelseks, ilmub ajakirjanduses artikkel või paar sellest, kuidas ingliskeelsele õppele üleminek pidurdab eestikeelse teaduse arengut. Varem või hiljem jõuab arutelu välja selleni, et ka doktoritööd tuleks kirjutada tingimata esmajärgus eesti keeles.

Taolisi mõtteavaldusi lugedes tuletab end meelde kogemusel tuginev teadmine noorte teadlastega töötamisest. Eestil on teatavasti kaks tõmbekeskust: Tallinn koos Harjumaaga ning välismaa. Ja just sealt algab eestikeelse teaduse hääbumine.

Toon värske näite Euroopa noorte teadlaste konkursilt Brüsselist. Need olid värskelt keskkooli lõpetanud 139 noort 40 erinevast riigist ja nad võistlesid oma keskkooli teaduslike uurimistöödega. Kolme päeva jooksul jõudsin vestelda neist enam kui pooltega. Tegu on kahtlemata keskmisest andekamate ja targemate noorte inimestega.

Umbes kolmandik neist on abituriendid, kolmandik on valinud eriala ülikoolis. Ja siis on kolmandik, kes on teadlikult otsustanud pärast keskkooli aasta pausi võtta. Küsimusele, miks andekas noor ei lähe otse keskkoolist ülikooli, sain enamasti vastuse, et edasisi valikuid tuleb teha teadlikult ja selleks on tarvis aeg maha võtta.

Esimest kaht gruppi ehk abituriente ja esmakursuslasi ühendab aga üks: tõmbekeskus välismaa. Eesti ei ole siin erand: kolmest kaks noort eesti teadlast – Maris Sala ja Anton Konovalov – õpivad vastavalt Aarhusi ja Manchesteri ülikoolis.

Rääkides Läti, Leedu, Saksa, Portugali, Poola, Sloveenia ja mitme teise riigi noortega tuli välja sama: õppima tuleb minna välismaa tugevatesse ülikoolidesse.

Neid ei takista asjaolu, et väga headesse ülikoolidesse astumine nõuab eksameid ja silmapaistvaid saavutusi gümnaasiumis. Rääkimata sellest, et välismaal elamine nõuab oluliselt suuremat väljaminekut kui Tallinnas või Tartus. Nad teevad valiku selle järgi, milline ülikool ütleb neile kõige selgemini, mida sisuliselt õpitakse ja kus neid teadmisi rakendada saab.

Noored teevad otsuse õppida lähtuvalt huvist, väga sügavast isiklikust huvist eriala vastu. Neile ei saa takistuseks, kui ülikoolis pole sellele huvile täpselt vastavat eriala: kui teema huvitab, võib ka kõrgemat matemaatikat ja füüsikat õppida iseseisvalt tippülikoolide juurest vabalt kätte saadavate materjalidega.

Just seda fakti ilmestas näiteks Kristjan Kongas, kes oma gümnaasiumilõpu uurimistöö niimoodi tippülikoolide materjalide varal pea iseseisvalt õppides koostas.

Miks see kõik oluline on ja kuidas see haakub eestikeelse teaduse hääbumisega?

Põhiteadmised ja sellega kaasnev terminoloogia omandatakse bakalaureuseõppes. Kui bakalaureuseõpe on eesti keeles, tingib see vajaduse eestindada erialasõnavara. Eestikeelne õppevara, mida pidevalt täiendatakse, on teine, mis eestikeelset teadust elus hoiab.

Seega - kui mõnel erialal leitakse, et magistriõpet võiks pakkuda inglise keeles, ei ole midagi lahti, kui on olemas eestikeelne bakalaureuseõpe. See omakorda eeldab enamasti lõputööd ehk otsest tarvidust väljendada oma uuringu tulemusi eesti keeles.

Mis doktoritöödesse puutub, siis otsese tarviduseta kolme rahvusvaheliselt publitseeritud ingliskeelse artikli tõlkimine eesti keelde ei näi mõistlik. Kohustuslik eestikeelne populaarteaduslik kokkuvõte, õpetamise ning tudengite juhendamise kohustus on piisav, et uuendada oma eriala eestikeelset terminoloogiat.

Kui lähme nüüd aga tagasi selle tõmbekeskus välismaa juurde, siis eestikeelse teaduse säilimise seisukohalt oleks kõige kasulikum, kui noored omandaksid eriala põhiteadmised Eestis ehk teisisõnu õpiksid siin vähemalt bakalaureuseõppes.

Seejärel välismaale magistri- või doktoriõppesse siirdudes on neil olemas eestikeelne erialane sõnavara, mida täiendada juurdeõpitavaga.

Lisaks annab see võimaluse tundma õppida siinset kõrgharidus- ja teadussüsteemi, teadlaskonda ja õppejõude, kellega hilisemas karjääris koostööd teha. Rääkimata kaastudengitest, kellest hiljem saavad kolleegid.

Ilma nende sidemete ja tutvusteta on Eestisse naasta keeruline ja vähemotiveeriv – ei tunne kohalikke olusid, inimesi ega eestikeelset erialakeelt.

Kust alustavad aga Eesti ja tegelikult paljude teiste Euroopa riikide noored?

Eelkirjeldatud kogemuse kohaselt välismaalt.

Jah, ilmselt ei jää massiülikoolide põhimõttel tegutsevate ülikoolide bakalaureuseõppekavad tühjaks Eestis ega mujal. Keskpärasust jagub teatavasti kõikjale.

Aga andekaimad ning motiveerituimad õppurid siirduvad välismaale. Ja oma otsuse teevad nad lähtuvalt isiklikust huvist teadmiste vastu, mida ühel või teisel erialal on võimalik omandada ja hiljem rakendada. Kas Eesti ülikoolid rõhutavad neid aspekte? Vaadake ise järgi:

Kas teate kedagi, kes läks õppima just sellesse ülikooli, kuna seal õppis veel tuhandeid üliõpilasi?

Kui noort inimest huvitab eriala, oleks mõistlik talle pakkuda just selle eriala tugevusi. Näiteks: “saad spetsialiseeruda füüsikalisele keemiale, kus praegu oleme superkondensaatorite arenduses maailma tipus ja meil oleks hädasti tarvis juurde keemikuid” või “küberkaitses õpid IT-lahendusi, mis aitavad kaitsta erinevaid riike kübersõjas; parim koht selle õppimiseks maailmas on Eesti” või “kauni eesti keele püsimajäämiseks on vaja keeletoimetajaid ja teadlasi, kes keele arengut uurivad”. Ja seda kõike saab meie ülikoolides õppida. Rääkimata olmeküsimustest nagu majutus, soodustused, rahvusvaheline õpe ja karjäärinõustamine, mis sisseastujale on korralduslikult sama olulised.

Neid viimaseid, muide, rõhutavad ka Aarhusi ja Manchesteri ülikoolid. Jah, ka nemad ütlevad ära oma koha maailma ülikoolide edetabelis, aga üsna viimases tähtsusjärjekorras.

Aga meie sisseastuja saab millegi pärast talle mõeldud kodulehelt oluliste faktidena selle tõsiasja esimesena, siis selle, kui vana on ülikool ja mitu tudengit seal õpib. Kas teate kedagi, kes läks õppima just sellesse ülikooli, kuna seal õppis veel tuhandeid üliõpilasi?

Ja kui nüüd tagasi pöörduda siinse loo selgroo ehk eestikeelse teaduse juurde, siis väga palju sellest, mille järele lähevad Eesti noored välismaale, on ka meil olemas. Aga pakendatud on see valedesse sõnumitesse.

Selleks, et eestikeelne teadus oleks jätkusuutlik, on vaja teha nii, et keskkooli lõpetav noor tahaks vähemalt esialgu jätkata oma haridusteed Eestis. Siinne bakalaureuseharidus tuleb teha helgeimatele tudengikandidaatidele ligitõmbavaks. Eesti ülikoolides õppimine annab samaväärselt sisuka hariduse kui välismaa oma. Aga selleks peavad ülikoolid mõtlema nagu tudengid: mis pakub andekale noorele huvi ja kuidas sellele huvile sisukalt vastata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    02.12

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    02.12

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    23.11

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    21.11

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    16.11

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    14.11

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    12.11

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    12.11

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    11.11

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    06.11

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    05.11

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.

  • foto
    Graafikud ja statistika akadeemikute nimemaagiast
    05.11

    ERR Novaator soovib kandidaatidele õnne ja edu. Pealiskaudse statistika osakond toob nüüd kiire analüüsi tulemusel välja mõned kokkulangevused, mis varasemate kandidaatide ja valituks osutunud akadeemikute seas silma paistab.

  • foto
    Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud
    04.11

    7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Süntees: kuhu takerdub innovatsioon Eesti teaduses ja ettevõtluses
    03.11

    Eesti teadlaskond on mõnes mõttes lõksus: kas teha teaduspublikatsioone, mis tagavad rahastuse, või panustada õppetöösse ja ettevõtlusesse, mis sageli raha ei taga. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski avab Eesti olukorda teadmuskolmnurgas, kuhu kuuluvad haridus, teadus ja tehnoloogia ning innovatsioon.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.

  • foto
    TÜ ja TTÜ osalevad USA armee meditsiinitehnoloogia miljoniprojektides
    24.10

    Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool liitusid täna Ameerika ühendriikides tegutseva meditsiinitehnoloogia ettevõtete konsortsiumiga. Nii jõuavad Eesti kahe juhtiva ülikooli teadmised USA armeesse, kes konsortsiumi kaudu innovaatilisi tooteid ja teenuseid sisse ostab.

  • foto
    Teaduspoliitika arutelu | Soomere: teadlaste ja ettevõtjate vahele on vaja maaklereid
    14.10

    Täna toimus riigikogu konverentsisaalis kolmas teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor III – Ühisosa otsides“. Seekord keskendus arutelu teaduse ja ettevõtluse ühisosa suurendamisele, mis annaks tõuke meie majanduse arengule kallimate töökohtade ja suurema lisandväärtuse suunas.

  • foto
    Teaduse rahastamine muutub: IUT ja PUT taotlusvooru ei tule
    14.10

    Senised institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused ehk vastavalt IUT-id ja PUT-id kaovad juba tulevast aastast. Neid asendama hakkavatest grantidest loodetakse senisest enam tuge teadlaskarjäärile.

  • foto
    Teaduse ja ettevõtluse lõimimine nõuab lisatööd mõlemalt poolelt
    14.10

    Eesti teadlased peaksid rohkem mõtlema oma avastuste ellurakendamise peale, teisalt peaksid ka ettevõtjad julgemalt meie teadlaste poole pöörduma, tõdes Eesti teadusagentuur täna toimuva teaduspoliitika arutelu eel.

  • foto
    Bob Dylan on meditsiiniteadlaste seas ülipopulaarne
    13.10

    Möödunud aastal meditsiinikirjandusest Bob Dylani laulusõnu otsinud töörühm leidis, et teadlased on oma uurimustes värske Nobeli kirjanduspreemia lauraadi laulusõnu kasutanud vähemalt 727 korral.

  • foto
    Füüsikanobelist: Nobeli preemiatest ei peagi alati aru saama
    12.10

    Nobeli preemia vääriliseks hinnatud avastuste olemust ei peagi alati lõpuni mõistma, lohutab käesoleval aastal Nobeli füüsikaauhinna pälvinud Princetoni ülikooli teadlane Duncan Haldane. See ei tähenda aga, et kaasaegse füüsika vallas teevad murdelisi avastusi vaid geeniused – oluline roll on ka õigel ajal õiges kohas olemisel.

  • foto
    Keemianobelist ERR Novaatorile: noorteadlastele tuleb anda vabadust
    11.10

    Nobeli preemia laureaadid peaksid kasutama julgemalt auhinnaga kaasnevat tuntust ja kapitali argipoliitika mõjutamiseks, leiab selleaastase keemiapreemia üks laureaatidest Fraser Stoddart. Teadlased ise ega ka ühiskond laiemalt ei tohiks samal ajal unustada, et noorteadlaste loovuse ja sisemise põlemise ergutamiseks tuleb anda neile võimalus lõbutseda ja tegeleda suurte ideedega.

  • foto
    Nobeli keemiapreemia pälvisid molekulaarmasina loojad
    05.10

    Tänavuse Nobeli keemiapreemia pälvisid kolmapäeval Prantsuse teadlane Jean-Pierre Sauvage, britt J Fraser Stoddart ja hollandlane Bernard Feringa maailma väikseimate masinate, molekulaarmasinate väljatöötamise eest.

  • foto
    Otseülekanne. Konverents "Ülikoolimaastik valgustusajastu valguses"
    05.10

    5. oktoobril algas Tartu Ülikoolis rahvusvaheline konverents, mis keskendub valgustusajastul kujunenud ülikooliansamblite ja tollase hariduselu uurimisele ning ülikoolimaastike kujunemisele. Kultuuriportaal vahendas sündmuse esimesest päevast otsepilti.

  • foto
    Nobeli füüsikapreemia tuli aine eksootiliste olekute uurimise eest
    04.10

    Täna anti üle Nobeli füüsikapreemia, füüsikaauhind läks jagamisele mitme teadlase vahel.