Teaduste akadeemias selgusid kolme minuti loengute konkursi võitjad

Video
22.09.2016 20:45
Rubriik: Teaduselu

Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud kolme minuti pikkuste loengute konkurss kulmineerus reedel õhtul toimuva galaõhtuga. Eelkonkursside sõelale jäänud 17 noorteadlaselt oodati peaaegu võimatut. Kolme minuti jooksul tuli neil avada oma teadusvaldkonna suured sihid ja mahutada sellesse oma teadustöö kvintessents.

Esitlusi hindasid ministeeriumi osakonnajuhataja, meedia-suurärimees, õiguskantsler, riikliku raadiokanali peatoimetaja, matemaatikust akadeemik, Riigikogu liige-filmimees ja saate „Eesti otsib superstaari“ lõppvooru jõudnud laulja. Kuus võiduloengut jõuavad sügis-talvel ETV suurde eetrisse, mille vaatajad on võistluse tegelikud võitjad. Galaõhtust tegi otseülekande veebis ka ERR Novaator.

Konkursi sügavam mõte on teaduse populariseerimise õppimine ja harjutamine. Tartus ja Tallinnas peetud loengutel ja praktiliste harjutuste raames arutati noorteadlastega teaduskommunikatsiooni tähendust kaasaegses ühiskonnas ning otsiti viise, kuidas viia teadlase sõnum kuulaja-vaatajani. Lavakunstikooli juhataja Peeter Raudsepp tutvustas esinemiskunsti aluseid ja kõnelemist kui psühhofüüsilist tegevust ning õpetas, kuidas saada üle esinemishirmust ja avada oma sõnum nii kaamera kui ka auditooriumi ees.

Žüriisse kuulusid Ruth Annus, Hans H. Luik, Ülle Madise, Riina Rõõmus, Tarmo Soomere, Artur Talvik, Luisa Värk. Galaõhtu moderaator on Margus Maidla. Võistlust kureerib Eesti Teaduste Akadeemia koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Konkurss saab teoks TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi toel.

Finalistid 2016
1. Sandra Särav – Ära kaota oma identiteeti internetti

Tallinna tehnikaülikool (eriala: õigusteadus)

Sandra on TTÜ õiguse instituudi nooremteadur ja doktorant Lausanne’i ülikoolis. Tal on bakalaureuse­kraad EL ja rahvusvahelises õiguses ning magistrikraad tehnoloogiaõiguses (cum laude). TTÜ-s annab Sandra loenguid EL ja e-valitsuse õiguslike aspektide teemadel. Lisaks teadustööle läbis ta hiljuti 5-kuulise täiend­koolituse Brüsselis, Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi Digitaalse Ühtse Turu projektimeeskonnas.

2. Sander Paekivi – Inimkeele dünaamika modelleerimine

Tallinna ülikool (eriala: füüsika)

Sander õppis Tallinna 32. keskkoolis ajaloo kallakuga klassis, kus ta lemmikala oli bioloogia ja kardetuim füüsika. Kaitsnud bakalaureusetöö merebioloogias Tallinna ülikoolis, kuid kõrvalerialana süvenenud füüsikasse, asus ta tööle Tartu ülikooli Eesti mereinstituuti. Kuna füüsika vastas rohkematele huvi pakkuvatele küsimustele, valis ta magistritöö teemaks inimkeelte dünaamika ja konkurentsi. Nüüd jätkab õpinguid füüsika doktorantuuris.

3. Ronald Laarmaa – Mis on mikroobne toiduahel?

Eesti maaülikool (eriala: hüdrobioloogia)

Ronald õpib Eesti maaülikoolis hüdrobioloogia erialal ning töötab Limnoloogiakeskuses. Ta uurib, kuidas zooplankton (loomne hõljum) järvedes suurenevate toiteainete sisalduste juures käitub, milliseid indikatiivseid omadusi endas kannab ning kuidas on võimalik seda järvede seisundi hindamisel kasutada. Tegeleb aktiivselt noorte inimeste õpetamisega ja limnoloogia kui teadusharu tutvustamisega.

4. Rain Kuldjärv – Metsiku pärmi metsikus ja kultuurpärmi kultuursus

Tallinna tehnikaülikool (eriala: toiduainete tehnoloogia)

Rain on Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi doktorant, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arendus­keskuse projektijuht ning Siidrikoja siidrimeister, Eesti Parima Toiduaine pikaajaline komisjoni liige, tuntud sensoorika ekspert ning sensoorika alaste koolituste läbiviija. Tema peamine fookus on erinevatel fermentatsioonitehnoloogiatel, eelkõige joogiainetetööstuses.

5. Ragnar Saage – Värviline rauaaegne valu

Tartu ülikool (eriala: arheoloogia)

Ragnar on Tartu ülikooli doktorant ning tegeleb Eesti metallitööpaikade uurimisega. Et mineviku metallitööd paremini mõista, kasutab ta oma uurimistöös kaasaegseid uurimisviise nagu spektroskoopia ja metallograafia. Hindab oma kätega tegemist. Viimasel 3 aastal ehitas Rõuge muinastalu juurde sepikoda ja aita. Sel suvel õnnestus esimest korda (koos vilunud meistritega) sulatada Rõuge rauamaagist pisike rauakang.

6. Marleen Pedjasaar – Millest algavad ja kuhu takerduvad muutused haridussüsteemis

Tallinna ülikool (eriala: haridusjuhtimine)

Marleen on pärit Tartust ja bakalaureuseõpingud läbis Tartu ülikoolis riigiteaduste erialal. Magistrikraadi tuli omandama haridusjuhtimise alal Tallinna Ülikooli; jätkates hariduspoliitika analüüsi. Terve Eesti Sihtasutuse juhatuse liikmena veab "Joome poole vähem!" kampaaniat. On aktiivne kodanikuühiskonna muude organisatsioonide juures. Tegutseb argumenteerimiskoolitajana SpeakSmartis ja lektorina Tallinna Ülikoolis.

7. Maria Tuulik – Mustrid eesti omadussõnade tähendustes

Eesti Keele Instituut (eriala: Eesti ja soome-ugri keeleteadus)

Maria õpib Tartu Ülikooli doktoriõppes eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval üldkeeleteaduse erialal. Konkursil esindab ta Eesti Keele Instituuti, kus töötab eesti keele õppesõnastike koostaja ja toimetajana. Maria on tegelenud kriitilise tekstianalüüsiga ning uurinud presidendikõnesid. Praegu on tema põhiline uurimisvaldkond omadussõnade mitmetähenduslikkus ja selle esitus sõnaraamatutes.

8. Maido Merisalu – Kuidas võidelda nähtamatu vaenlasega?

Tartu ülikool (eriala: materjaliteadus)

Maido on Tartu ülikooli materjaliteaduse doktorant, insener TÜ kiletehnoloogia laboris, mitme üliõpilase juhendaja ning peab loenguid füüsikalistest uurimismeetoditest keemias. Uurib, kuidas saaks korrosiooni ennetada üliõhukeste nanostruktuuridel põhinevate kaitsekatete abil. Captain Corrosion OÜ juhataja, Youtuuber; võitnud mitmeid auhindu nagu Tartu Raefondi preemia parimale TÜ töötajale/õppejõule (2015).

9. Lehti Saag – Eesti eelajalugu ja vanaDNA uuringud

Eesti biokeskus (eriala: evolutsioonibioloogia)

Lehti on 2. aasta geenitehnoloogia doktorant Tartu ülikoolis. Teadustööga tegeleb Eesti biokeskuse evolutsiooni töögrupis. Eesmärk on saada aimu, millised olid Eesti aladel minevikus elanud inimesed geneetiliselt ning millised demograafilised protsessid siin toimusid. Selleks läheb ta niiöelda otse allika juurde ning viib läbi vanaDNA uuringu ehk analüüsib DNAd, mille eraldas arheoloogilistel väljakaevamistel leitud inimsäilmetest.

10. Kristi Krebs – Ravimiretsept- allkirjastatud geneetikaga

Tartu ülikool (eriala: molekulaar- ja rakubioloogia)

Kristi on 26-aastane ja pärit Tallinnast. Pärast tehnikaülikooli leidis tee Tartu linna. Õpib doktorantuuris Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning tegutseb Eesti geenivaramus farmakogenoomikaga. Uurib, kuidas geneetika mõjutab inimeste reageerimist ravimitele. Et teadusest vahel välja saada, armastab tegeleda spordiga; eriti meeldib jooksmas käia, aga arvab, et kõige parem on aeg maha võtta pere ja sõprade seltsis.

11. Katrin Saar – Milleks meile limnoloogia?

Eesti maaülikool (eriala: keskkonnateadus ja rakendusbioloogia)

Katrin õpib Eesti maaülikooli keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia doktoriõppes, käsitledes toiteaine fosfori rolli järvede tervendamises. Ta otsib ta uusi ja tõhusaid meetodeid meie järvede seisundi parandamiseks. Lisaks õpingutele töötab limnoloogiakeskuse väikejärvede rühmas, kus tegeleb vee ja setete keemiaga. Tema ülesandeks on ka hinnata järvede kaldaala looduslikkust ja inimtegevuse survet.

12. Katre Juganson – Nanomaterjalid – kas uus oht?

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (eriala: keemia ja geenitehnoloogia)

Katre on TTÜ viimase aasta doktorant. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi keskkonnatoksikoloogia laboris keskendub ta nanoökotoksilisuse andmete kogumisele ning neis esinevate lünkade täitmisele ainurakse Tetrahymena thermophilaga. Ta on teinud uurimistööd Itaalias, käinud välisriikides valdkonnaspetsiifilisi teadmisi omandamas ning oma teadustulemusi tutvustanud mitmel rahvusvahelisel konverentsil.

13. Kaarel Truu – Tallinna keskaja taaskasutus

Eesti kunstiakadeemia (eriala: muinsuskaitse ja konserveerimine)

Kaarel on Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konseerveerimise eriala doktorant. Tema uurimisteemaks on nõukogudeaegsed restaureerimistööd Tallinna vanalinnas. Ta on töötanud pärandi valdkonna erinevatel tasanditel ja positsioonidel alates 2008. aastast, viinud läbi väliuuringuid mitmes keskaegses elamus ning töötanud nii era- kui ka avalikus sektoris. Praegu on ta muinsuskaitseametis Lääne-Virumaa vaneminspektor.

14. Juri Ess – Liikluskorraldus ja -õnnetuste ennetamine

Tallinna tehnikaülikool (eriala: transpordiplaneerimine)

Juri on TTÜ kolmanda aasta doktorant. Ta uurib liiklust ja liiklejate käitumist. Aastaid tagasi liiklusõpetajana töötades imestas ta, miks mõned kohad teel on juhtide jaoks nii keerulised. Ta arvas, et liikluskorraldus peab olema intuitiivselt arusaadav igale liiklejale, kuid häid näiteid nappis. Selge ja ohutu liikluskorralduse väljatöötamine tundus olema tõsine väljakutse ning Juri võttis selle huviga vastu.

15. Hannaliisa Uusma – Postsovetlikud mehelikkused Eesti popmuusikas

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (eriala: muusikateadus)

Hannaliisa on sotsioloogia magister ja muusik. Tema huvi popmuusika- ja soouuringute vastu kujunes välja Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudis. Praegu on ta popmuusika ja soouuringute lektor ning doktorant Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Doktoritöö fookuses on postsovetlikud mehelikkused. Õpingud on teda viinud ka Augsburgi ülikooli, ja Erlangen-Nürnbergi ülikooli Saksamaal.

16. Eva Sepping – Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest

Eesti kunstiakadeemia (eriala: kunst ja disain)

Eva Sepping on osalenud aktiivselt kunstielus alates 2011. a (alates 2013 Eesti Kunstnike Liidu liige). Ta töötab peamiselt videožanris; aluseks on enamasti välitööd ja ekspeditsioonid nii Eestis kui ka Eestiga seotud paikades Venemaal. Eesti Kunstiakadeemia doktorandina uurib ta rahvuslikku identiteeti ning sellega seotud avalikke üritusi Eestis. Lisaks arendab ta dokumentaalfilmi väljarännanutest Venemaa eestlaste ja Eesti venelaste näitel.

17. Aare Tool – Eduard Oja teistmoodi heliread

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (eriala: muusikateadus)

Aare on Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse doktorant, kelle peamine uurimisteema on 20. sajandi esimese poole Eesti muusika. Tema fookuses on Eduard Oja looming seostatuna 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguskümnenditel üldisemalt esile kerkinud uute suundumustega. Eriline tähelepanu koondub 1930ndate esimesel poolel loodud teostele, kus Oja on kasutanud nn piiratud transponeeritavusega heliridu.

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    29.12

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    25.12

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    23.12

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    20.12

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    2016

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    2016

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    2016

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    2016

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    2016

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    2016

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    2016

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    2016

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    2016

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    2016

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    2016

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    2016

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    2016

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    2016

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    2016

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.