Majandusekspert teadusrahastusest: majanduse seisukohast peab küsima, mis on haridusse ja teadusesse investeeringute tootlus

Robert Kitt (Foto: Siim Lõvi /ERR)
Marju Himma
8.06.2016 11:26
Rubriik: Teaduselu

Eesti majanduse seisukohast pole oluline kui suur on teaduse rahastamise summa SKP-st, vaid kui suurt lisandväärtust selle eest antakse, leidis Swedbanki Eesti juhatuse esimees Robert Kitt, kes pidas eelmisel nädalal Teaduste Akadeemias ettekande.

„Me ei peaks suhtuma teadusrahasse kui mingisse eelarvelisse rahasse – see on investeering ja investeerima peab täpselt nii palju, kui on sealt näha tulu,“ ütles Kitt. Tema hinnangul on oluline vaadata, kas investeeritakse miljon ja selle pealt ei teenita midagi või investeeritakse miljon ja teenitakse selle pealt kümme miljonit eurot.

Kuidas aga suhtuda sellesse, kui ühte teadusharusse investeeritakse kümneid miljoneid ja sellest sünnib palju rahvusvahelisi teaduspublikatsioone, kuid ühiskonda rakendusena ei jõua eriti midagi? „Siis on ju kõik hästi, sest igalt poolt muidugi ei saagi rakendust tulla. Praegu tundub pigem pendel olevat seal osas, et me ei otsigi ühisosa.“

„Kui ettevõte investeerib teadus- ja arendustegevusse, teeb ta seda eesmärgiga sealt tagasi teenida. Kuid kas meil teaduse riikliku rahastamise puhul on kriteerium, kui palju see toob majandusse tagasi? Pigem mitte,“ märkis Kitt.

Toit, puit ja maavarad

Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegias „Teadmistepõhine Eesti“ on välja toodud kolm kasvuvaldkonda: tervisetehnoloogiad ja -teenused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning tõhus ressursikasutus. Robert Kitt tõi aga välja, et Eestil on kolm valdkonda, milles ollakse kindlalt tugevad: toit, puit ja maavarad. Kitti sõnul on võimalik neile kolmele üles ehitada n-ö terviklik vertikaal, millest saab tootmise ehitada üles toorainest kuni lõpptooteni.

Kas tsentraalselt saab planeerida ehk kas riiklikult peaks üldse ette kirjutama, millised on need fookus- või kasvuvaldkonnad? Robert Kitt on seisukohal, et taoline tsentraalne planeerimine ei tööta. „Exceli tabel võib küll näidata õigesti, aga pole kindel, et ta näitab õigeid asju,“ sedastas Kitt oma ettekandes.

Võtame näiteks suurtööstuse. Eestist kadus rasketööstus pärast Nõukogude Liidu lagunemist ning selle taastamine ei näi kuigi võimalik. Sellele väitele tõi Robert Kitt aga vastuargumendiks Balti Laevaremonditehase (BLRT), mis Eesti mõttes kvalifitseerub rasketööstuse elujõuliseks näiteks. BLRT on suur tööandja ja tööstusharu hea näide: nad suudavad pakkuda tööd nii keevitajatele ja disaineritele, mistõttu lõpuks tõuseb ettevõtte antav lisandväärtus väga suureks.

„See ongi see, miks ma ütlen, et tsentraalne planeerimine Eestis ei tööta. Kui võtta objektiivsed kriteeriumid, siis tundub, et metallitööstus ei peaks Eestis töötama – aga töötab ju!“

Teise näitena toob Kitt Eesti puidutööstuse. Avalikkus teab ehk rohkem puitmajadest kui ühest Eesti suurimast ekspordiartiklist. Vähem teatakse aga, et Eesti on väga edukas uksepiitade ja aknalengide tootja. „Ülisuur äri, lisandväärtus väga korralik,“ märkis Kitt ja lisas, et ei peaks häbenema seda, kus juba ollakse edukas. „Eesti ei pea mõtlema, kuidas tuua siia autotööstust, vaid leida oma nišš.“

Kitt on seisukohal, et ei ole vahet, mis on see valdkond, kus suuremat lisandväärtust anda. Kus aga on need valdkonnad, kust taoline lisandväärtusega kasv võiks tulla? Seda on võimatu ennustada, leiab nii Robert Kitt kui ka akadeemik Urmas Varblane. „Need kohad peavad ise tekkima. Jaak Vilole kasvab Tartus terve koolkond ja tekib järjest tugevaid start-up'e. Me ei saa ette dikteerida, et tuleb tegeleda selle või teisega. Tsentraalsed meetmed, et teeme suured investeeringud sinna või sinna, see ei tööta.“

Hariduslikud eneseotsingud peaks ise kinni maksma

See viib aga tagasi Robert Kitti ettekandes kõlanud mõtete juurde teadusse ja arendusse investeerimisest. Römeri endogeenne kasvumudel sedastab: Y=AxKxL ehk majanduse kogutoodang sõltub keerukustaseme (A) ning ressursside (K-kapital ja L-tööjõud) korrutisest. Kitt käis välja mõtte, et keerukustase sõltub majanduse teaduse struktuuride kattuvusest. Ehk mida rohkem kattuvad teaduse ning ettevõtluse tegevusalad, seda rikkam on riik. Näiteks, kui Jaak Vilo käe all tehakse tippteadust ja sellest sünnib palju lisandväärtust loovaid ettevõtteid, siis maksimeeritakse ka riigi rikkust. Kui aga tippteadust ei kommertsialiseerita, siis on paratamatu, et mingi osa lisandväärtusest liigub riigist välja – patentide omanikele.

Tööjõu osas tasuks aga küsida, mis on ülikoolide eesmärk – olla teadusasutus või koolitaja. Pikas perspektiivis peavad ülikoolid tagama hariduse ja kultuuri säilimise ja arengu. Lühikeses perspektiivis on eesmärgid materiaalsed – tagada kvalifitseeritud tööjõud majanduse arenguks. Kitt leidis, et Eesti ei saa valida ühte või teist äärmust – oluline on koolitada majandusele vajalikke spetsialiste ning võimendada innovatsiooni ja tippteadust seal, kus selle alged on juba tekkinud.

Just viimase üle on arutatud ka möödunud aastal välja tulnud teadus- ja arendusnõukogu ehk Gunnar Oki raporti valguses. Raportis tuuakse välja nn sunnismaisuse teema ehk kohustus jääda pärast õpinguid mõneks ajaks Eesti tööturule või kohustada neid, kes suunduvad tööle välismaale, maksma kinni oma õpingud.

Majandusteadlasena ei näe Robert Kitt seda aga nn sunnismaisusena. „Kui me ei julge panna oma kodanikke riski alla, et nad peavad siia jääma, siis miks me oma kodanikele seda haridust üldse pakume?“ Tema hinnangul ei ole mõistlik, kui noored käivad riigi kulul eneseotsingute mõttes õppimas natuke üht, siis teist eriala ja lõpuks ei suudagi tööturul kvalifitseeritud spetsialistina tööle asuda.

„Võib-olla oleks võinud selle raha kulutada mõnele kutsekoolile, et poisid, kes on näiteks mingil põhjusel 8. klassis koolist välja kukkunud, oleks nemad saanud neid koolitada korralikeks tööinimesteks selle asemel.“ Eneseotsingud, reisimine ja on toredad, aga õpingute osas peaks tema hinnangul küsima, kes selle kinni maksab.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    TTÜ teaduskondade juhid loodavad õppekavadest laiapõhjalisust
    22.02

    Selle aasta algusest toimub õppetöö Tallinna Tehnikaülikoolis varasema kaheksa teaduskonna asemel neljas teaduskonnas, kolmapäeval ametisse astunud uued teaduskondade juhid loodavad, et läbiviidud struktuurireform aitab Tehnikaülikoolil luua paremat sidet ühiskonnaga ja muuta õppekavu laiapõhjalisemaks.

  • foto
    Geneetik Lili Milani: teadus ilma religiooni või eetikata võib kaotada mõtte
    14.02

    Eesti Geenivaramu doonorite andmed saavad sel kevadel lõplikult analüüsitud, mis võimaldab mahukaid teadusuuringuid 52 000 inimese suuruse valimi põhjal. Lili Milani sõnul on kõikidele doonoritele koostatud põhjalikud geenikaardid: „Igaühe DNA kõige varieeruvamad positsioonid saavad määratud, need on siis erinevad kas haigusseoselised, mõne tunnusega seotud või ravimivastust mõjutavad geenivariandid.”

  • foto
    Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu
    09.02

    Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad määrati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Gennadi Vainikkole ja Enn Tõugule.

  • foto
    "Novaatori" teadusuudised: arheoloogid ja vee jäätumise anomaalia
    08.02

    Selle nädala Novaatori teadusuudiste saates vaadati eesti arheoloogide tööd mitme nurga alt.

  • foto
    Suri tuntud Rootsi professor Hans Rosling
    07.02

    Rahvusvaheliselt tuntud Karolinska Instituudi professor Hans Rosling suri teisipäeva hommikul raske haiguse tagajärjel.

  • foto
    President andis üle noore teadlase preemiad
    06.02

    Presidendi noore teadlase preemia pälvis sel aastal geenitehnoloog Tõnu Esko, eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest Heli Lukner ja noore IT-teadlase eripreemia Maksim Jenihhin.

  • foto
    Tüli sammaste all: Teaduste Akadeemia surub TÜ nõukokku TTÜ kuratooriumi liiget
    06.02

    Teaduste Akadeemia, kelle esindajale kuulub üks koht Tartu Ülikooli nõukogus, esitas kohale TTÜ kuratooriumi liikme. Konkureeriva ülikooli esinduskogus oleva liikme esitamine läheb vastuollu nii eetika kui väärtustega, mistõttu pole minister teda ka ära kinnitanud, nimetades olukorda pretsedendituks.

  • foto
    Noore teadlase preemia pälvisid geeniteadlane, füüsik ja IT-teadlane
    03.02

    Geenid, fotoonika ja infotehnoloogia – sel aastal on presidendi premeeritavaid valdkondi ja teadlasi tavapärasest rohkem, varasematel aastatel pole enam kui kahes kategoorias auhindu jagatud.

  • foto
    "Novaator" teadusuudised televisioonis: esimene saade
    01.02

    Täna kell 20.45 läks esimest korda eetrisse ERR Novaator teleuudistega, mis kannavad pealkirja "Novaator". Edaspidi hakkab igas saates olema kaks lugu Eesti teadlaste värskematest saavutustest ja ülevaade maailmas tähelepanu pälvinud teadusuudistest. Iga saate lõpetab rubriik "Vaataja küsib", kus teadlased annavad televaatajate küsimustele igapäevaelus ette tulevate nähtuste kohta teadusliku seletuse.

  • foto
    Geenivaramu saab valmis  
    01.02

    Euroopa ühe edukama, Eesti geenivaramu tuhandete doonorite DNA saab tänu lisandunud rahastusinstrumentidele viimaks järjendatud.

  • foto
    ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile
    31.01

    1. veebruaril on esimest korda eetris ERRi teadusportaali Novaator uudised. "Novaator" on Eestis esimene teleuudiste formaadis teadussaade.

  • foto
    Lõviosa Eesti populaarteaduslikust ajakirjandusest võttis digitaalse vormi
    30.01

    Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta üks tähtsündmusi on teoks saanud ning kõik läbi aja ilmunud ajakirjad on digiteeritud ja Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad.

  • foto
    Tartu ülikooli rektor Volli Kalm kandideerib uuesti ametisse
    26.01

    Tartu ülikooli rektoriks kandideerib teiseks ametiajaks Volli Kalm, tema kandidatuuri seab üles ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna valitsus.

  • foto
    Keemiaprofessor armastab õpetamist ja tudengitega arutlemist
    23.01

    Tartu ülikooli analüütilise keemia professor Ivo Leito tunneb õpetamisest suurt rõõmu ning püüab teha kõik selleks, et tudengid saaksid õpitavast materjalist aru. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna aasta õppejõuks saamise puhul portreteerib teda ajakiri Universitas Tartuensis.

  • foto
    Tulekul on sünteetilise bioloogia ajastu
    21.01

    Uut eluteadustes: mis on inimeste elu ja maailmamajanduse kõiki harusid mõjutama hakkav sünteetiline bioloogia? Nii küsib kultuurileht Sirp sellenädalases numbris.

  • foto
    Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele
    19.01

    Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    2016

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    2016

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    2016

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?