Majandusekspert teadusrahastusest: majanduse seisukohast peab küsima, mis on haridusse ja teadusesse investeeringute tootlus

Robert Kitt (Foto: Siim Lõvi /ERR)
Marju Himma
8.06.2016 11:26
Rubriik: Teaduselu

Eesti majanduse seisukohast pole oluline kui suur on teaduse rahastamise summa SKP-st, vaid kui suurt lisandväärtust selle eest antakse, leidis Swedbanki Eesti juhatuse esimees Robert Kitt, kes pidas eelmisel nädalal Teaduste Akadeemias ettekande.

„Me ei peaks suhtuma teadusrahasse kui mingisse eelarvelisse rahasse – see on investeering ja investeerima peab täpselt nii palju, kui on sealt näha tulu,“ ütles Kitt. Tema hinnangul on oluline vaadata, kas investeeritakse miljon ja selle pealt ei teenita midagi või investeeritakse miljon ja teenitakse selle pealt kümme miljonit eurot.

Kuidas aga suhtuda sellesse, kui ühte teadusharusse investeeritakse kümneid miljoneid ja sellest sünnib palju rahvusvahelisi teaduspublikatsioone, kuid ühiskonda rakendusena ei jõua eriti midagi? „Siis on ju kõik hästi, sest igalt poolt muidugi ei saagi rakendust tulla. Praegu tundub pigem pendel olevat seal osas, et me ei otsigi ühisosa.“

„Kui ettevõte investeerib teadus- ja arendustegevusse, teeb ta seda eesmärgiga sealt tagasi teenida. Kuid kas meil teaduse riikliku rahastamise puhul on kriteerium, kui palju see toob majandusse tagasi? Pigem mitte,“ märkis Kitt.

Toit, puit ja maavarad

Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegias „Teadmistepõhine Eesti“ on välja toodud kolm kasvuvaldkonda: tervisetehnoloogiad ja -teenused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning tõhus ressursikasutus. Robert Kitt tõi aga välja, et Eestil on kolm valdkonda, milles ollakse kindlalt tugevad: toit, puit ja maavarad. Kitti sõnul on võimalik neile kolmele üles ehitada n-ö terviklik vertikaal, millest saab tootmise ehitada üles toorainest kuni lõpptooteni.

Kas tsentraalselt saab planeerida ehk kas riiklikult peaks üldse ette kirjutama, millised on need fookus- või kasvuvaldkonnad? Robert Kitt on seisukohal, et taoline tsentraalne planeerimine ei tööta. „Exceli tabel võib küll näidata õigesti, aga pole kindel, et ta näitab õigeid asju,“ sedastas Kitt oma ettekandes.

Võtame näiteks suurtööstuse. Eestist kadus rasketööstus pärast Nõukogude Liidu lagunemist ning selle taastamine ei näi kuigi võimalik. Sellele väitele tõi Robert Kitt aga vastuargumendiks Balti Laevaremonditehase (BLRT), mis Eesti mõttes kvalifitseerub rasketööstuse elujõuliseks näiteks. BLRT on suur tööandja ja tööstusharu hea näide: nad suudavad pakkuda tööd nii keevitajatele ja disaineritele, mistõttu lõpuks tõuseb ettevõtte antav lisandväärtus väga suureks.

„See ongi see, miks ma ütlen, et tsentraalne planeerimine Eestis ei tööta. Kui võtta objektiivsed kriteeriumid, siis tundub, et metallitööstus ei peaks Eestis töötama – aga töötab ju!“

Teise näitena toob Kitt Eesti puidutööstuse. Avalikkus teab ehk rohkem puitmajadest kui ühest Eesti suurimast ekspordiartiklist. Vähem teatakse aga, et Eesti on väga edukas uksepiitade ja aknalengide tootja. „Ülisuur äri, lisandväärtus väga korralik,“ märkis Kitt ja lisas, et ei peaks häbenema seda, kus juba ollakse edukas. „Eesti ei pea mõtlema, kuidas tuua siia autotööstust, vaid leida oma nišš.“

Kitt on seisukohal, et ei ole vahet, mis on see valdkond, kus suuremat lisandväärtust anda. Kus aga on need valdkonnad, kust taoline lisandväärtusega kasv võiks tulla? Seda on võimatu ennustada, leiab nii Robert Kitt kui ka akadeemik Urmas Varblane. „Need kohad peavad ise tekkima. Jaak Vilole kasvab Tartus terve koolkond ja tekib järjest tugevaid start-up'e. Me ei saa ette dikteerida, et tuleb tegeleda selle või teisega. Tsentraalsed meetmed, et teeme suured investeeringud sinna või sinna, see ei tööta.“

Hariduslikud eneseotsingud peaks ise kinni maksma

See viib aga tagasi Robert Kitti ettekandes kõlanud mõtete juurde teadusse ja arendusse investeerimisest. Römeri endogeenne kasvumudel sedastab: Y=AxKxL ehk majanduse kogutoodang sõltub keerukustaseme (A) ning ressursside (K-kapital ja L-tööjõud) korrutisest. Kitt käis välja mõtte, et keerukustase sõltub majanduse teaduse struktuuride kattuvusest. Ehk mida rohkem kattuvad teaduse ning ettevõtluse tegevusalad, seda rikkam on riik. Näiteks, kui Jaak Vilo käe all tehakse tippteadust ja sellest sünnib palju lisandväärtust loovaid ettevõtteid, siis maksimeeritakse ka riigi rikkust. Kui aga tippteadust ei kommertsialiseerita, siis on paratamatu, et mingi osa lisandväärtusest liigub riigist välja – patentide omanikele.

Tööjõu osas tasuks aga küsida, mis on ülikoolide eesmärk – olla teadusasutus või koolitaja. Pikas perspektiivis peavad ülikoolid tagama hariduse ja kultuuri säilimise ja arengu. Lühikeses perspektiivis on eesmärgid materiaalsed – tagada kvalifitseeritud tööjõud majanduse arenguks. Kitt leidis, et Eesti ei saa valida ühte või teist äärmust – oluline on koolitada majandusele vajalikke spetsialiste ning võimendada innovatsiooni ja tippteadust seal, kus selle alged on juba tekkinud.

Just viimase üle on arutatud ka möödunud aastal välja tulnud teadus- ja arendusnõukogu ehk Gunnar Oki raporti valguses. Raportis tuuakse välja nn sunnismaisuse teema ehk kohustus jääda pärast õpinguid mõneks ajaks Eesti tööturule või kohustada neid, kes suunduvad tööle välismaale, maksma kinni oma õpingud.

Majandusteadlasena ei näe Robert Kitt seda aga nn sunnismaisusena. „Kui me ei julge panna oma kodanikke riski alla, et nad peavad siia jääma, siis miks me oma kodanikele seda haridust üldse pakume?“ Tema hinnangul ei ole mõistlik, kui noored käivad riigi kulul eneseotsingute mõttes õppimas natuke üht, siis teist eriala ja lõpuks ei suudagi tööturul kvalifitseeritud spetsialistina tööle asuda.

„Võib-olla oleks võinud selle raha kulutada mõnele kutsekoolile, et poisid, kes on näiteks mingil põhjusel 8. klassis koolist välja kukkunud, oleks nemad saanud neid koolitada korralikeks tööinimesteks selle asemel.“ Eneseotsingud, reisimine ja on toredad, aga õpingute osas peaks tema hinnangul küsima, kes selle kinni maksab.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Video: Noorte Teaduste Akadeemia asutamiskoosolek alustas tegevust
    04.01

    Täna kell 14 kogunes Eesti Teaduste Akadeemiasse üle 20 silmapaistva noore teadlase, kellest saavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.

  • foto
    Keeled takistavad teadmiste levikut  
    02.01

    Inglise keel on praegu üleilmse teaduse ühiskeel ehk lingua franca. Jääb mulje, et kõik suuremad teadusajakirjad avaldavad artikleid inglise keeles, kuigi uuringud pärinevad erinevatest keeleruumidest.

  • foto
    Tulevikuraport: kõrgharitud sisserändajad, vananev rahvas ja toidukriis
    02.01

    OECD avaldas möödunud aasta lõpul raporti, milles analüüsitakse maailma ees ootavaid suuri väljakutseid lähtuvalt andmetest ja tulevikuväljavaadetest. ERR Novaator analüüsis raportit lähtuvalt nendest väljakutsetest ning pani kirja soovitused, kuidas millesse võiks Eesti ja siinne teadlaskond panustada, et tulevikus ellu jääda ja omal moel maailma päästa.

  • foto
    Aastalõpu viktoriin: mida mäletad lõppevast teadusaastast?
    29.12

    Ajal, mil iga sekund ilmub rohkem kui üks uus teadustöö, on raske kõigel silma peal hoida. Kokteilipidudel kimbatuse vältimiseks pani ERR Novaator veebiavarustes kõige enam kõneainet leidnud teadusteemade põhjal kokku mälu värskendava viktoriini. Head nuputamist!

  • foto
    10 sündmust, mis liigutasid 2016. aastal teadusmaailma ja inimeste südameid
    25.12

    Loogikal ja tõenduspõhisusel toetuval teadusel on võime ärata inimestes ürgseid emotsioone, alates ülevoolavast rõõmust lõpetades sügava õudusega. ERR Novaator teeb ülevaate kümnest teadusmaailma mõjutanud sündmusest ja voolust, mis tõotavad erutada inimeste meeli ja mõttemaailma ka tuleval aastal.

  • foto
    Ajakiri Science nimetas Eesti teadlaste uuringu aasta teadusläbimurdeks
    23.12

    2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.

  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    20.12

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Üks Kihnu eit tuleb juhtimisega suurepäraselt toime
    2016

    Maaja Vadi oli üks 34 Teaduste akadeemia kandidaadist. Ta on Eesti organisatsioonilise käitumise uurimissuuna algatajate ja koolkonna rajajate ning juhtimisterminoloogia loojate seas. Vähe sellest, et ta on toimekas teaduse tegija, on ta ka hinnatud juhtimise professor, Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõpetajad on ta koguni üheksa korda lemmikõppejõuks valinud.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Eesti õpilased saabusid Indoneesiast medalitesäras
    2016

    Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

  • foto
    Agentuur: praegune teaduse rahastussüsteem takistab pikaajaliste eesmärkide seadmist
    2016

    Tulevikus võiksid olla uurimistoetused mahult suuremad, teaduse rahastamine stabiilsem ja uurimistoetuste taotlemine lihtsam, seisab Eesti teadusagentuuri välja töötatud uurimis- ja teadusasutuste tegevustoetuste uues kontseptsioonis, mida tutvustati Tartus teadusfoorumil.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Mahukas ülevaade Eesti teadusest jõudis kaante vahele
    2016

    Eesti teadusagentuuri eestvõttel ilmus esimene ülevaatlik kogumik Eesti teadusest, mis vastab muu hulgas küsimustele, kuidas läheb meie teadusel ja teadlastel ning kuhu see paigutub rahvusvahelisel võrdlusskaalal.

  • foto
    Tehnomaailma gurud jagasid teadusmaailma superstaaridele miljoneid
    2016

    Pühapäeval toimus viies läbimurde auhinna ehk Breakthrough Prize tseremoonia, kus jagati 14 teadlase ja uurimisrühma vahel 25 miljonit dollarit murranguliste saavutuste eest alusteadustes.

  • foto
    Analüüs: uurimuste avaldamiskõlbulikkuse hindamine on jäetud murdosa teadlaste kaela
    2016

    Igal aastal avaldatavate teadustööde hulk kahekordistub iga üheksa aastaga. Kiire kasvutempo on pannud ilmselt nii mõnegi mõtlema, kes jõuab tulevikus hinnata kõigi nende avaldamiskõlbulikkust. Vabatahtlikud retsenseerijad on juba praegu ülekoormatud. Uus analüüs näitab aga, et hetkel teeb tarvilikust tööst neli viiendiku ära vaid 20 protsenti sobivatest teadlastest.

  • foto
    Graafikud: kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid
    2016

    Eestis tehti 2015. aastal teadus- ja arendustegevusele 302,8 miljoni euro eest kulutusi, mis on kuus protsenti enam kui aasta varem, teatab statistikaamet.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    2016

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Üliõpilasseltsid innustavad tudengeid lõputöid populariseerima  
    2016

    Üliõpilasseltside Liit alustab kevadsemestril bakalaureusetudengitele mõeldud õpitubadega, kus harjutatakse akadeemilist kirjutamist, info otsimist ning esinemist ja oma teadustööst arusaadavalt rääkimist ning kirjutamist.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    2016

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Tartu ülikooli uus õppe- ja teadushoone saab nimeks Delta
    2016

    2019. aasta lõpus valmivale Tartu ülikooli uuele IT õppe- ja teadushoonele Narva mnt 4 krundil valiti konkursi tulemusena nimeks Delta. Nime autor on TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm.

  • foto
    Teadusajakirjanduse sõber 2016 on Toivo Maimets
    2016

    Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets, teatas Eesti Teadusajakirjanike Selts.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Matemaatikat pelgavad ka füüsikud
    2016

    Matemaatika tundub tihtilugu väga keeruline ja tuleb välja, et tundub seda tihtilugu isegi füüsikutele, kes on õppinud kõrgemat matemaatikat põhjalikumalt.

  • foto
    Tartu ülikooli rahvusprofessuurid said kiita, loorberitele puhkama jääda ei saa
    2016

    Hiljuti ülikooli kümmet eesti keele, kultuuri ja ajaloo professuuri analüüsinud rahvusvaheline hindamiskomisjon leidis, et professuuride teadustegevus on kõrgel tasemel.

  • foto
    Meeste ja naiste koostöö erineb teaduses oluliselt
    2016

    Kui täppisteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika (STEM) erialadel tegutsevate naiste osakaal on viimastel kümnenditel jõudsalt tõusnud, siis naisteadlaste sulest ilmunud uurimustel endiselt meestest oluliselt vähem kaasautoreid, näitab teadlaste vahelist koostööd uurinud uurimus. Kuigi koostöö pole edu pandiks, võib selle vähesus pärssida tööalast viljakust.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    2016

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Q-faktor: murdeliste avastuste tegemine ei sõltu vanusest
    2016

    Isaac Newton tegi oma suurimad avastused 22-aastasena. Einstein raputas inimkonna maailmapilti esimest korda 26 aasta vanuselt. Charles Darwini peas hakkas evolutsiooniteooria küpsema 20. eluaastate keskpaigas. Tuhandete uurimuste mõjukust uurinud analüüs viitab nüüd, et meelt ei tasu heita ka vanematel teadlastel. Nooruse kuldperiood taandub suuresti üldisele produktiivsusele.

  • foto
    Miks doktorandid nominaalajaga ülikooli ei lõpeta?
    2016

    Ajakiri Universitas Tartuensis uuris Tartu ülikooli doktorantidelt, mis on nende arvates peamised doktoriõppe probleemid. Enamasti toodi välja rahastamise ja õppekavaga seotud mured, mis muudavad keeruliseks doktoriõppe nominaalajaga lõpetamise.