Kristjan Port: arvutist on lihtne saada ajukasvaja
Inimesed elavad kauem, ehk ei sure haigustesse, vaid elavad koos haigustega. Samal ajal ühiskond vananeb, iive langeb ja avalikus vestluses tulevad üha rõhutatumalt esile tervisega seotud teemad. See omakorda kujundab inforuumi sisu. Ja see toob meid raske küsimuse juurde – kui kerge on saada ajukasvajat?
Tajud ühel päeval oimukohal lõikavat peavalu. Mäletamist mööda pole varem midagi sellist juhtunud. Sündmusest põhjustatud kõrgenenud tähelepanu tõttu tajud veel, et üleüldse võiks parem olla ja võib-olla pole ka peaga kõik korras. Mida teha? Suure tõenäosusega avad arvuti või muu nutiseadme ja uurid internetist midagi peavalude kohta. Peagi leiad lehekülje, millel keegi kirjeldab umbes sarnast kogemust ning võib-olla viitab veel paarile sümptomile. Kuigi neid sul ei esinenud, pole sa enam päris kindel, sest ei osanud ju kõigele tähelepanu pöörata. Nii saadki teada, et sul on ajukasvaja.
Kel tahtmist, saab sarnasel teel endalegi ajukasvaja diagnoosi panna ilma peavaludetagi, sest internet on enda diagnoosimiseks sama lahke kui horoskoobid, mille sõnastus võimaldab igaühel lugeda välja seda, mida ta lugeda oskab. Õnneks pole sul midagi viga, aga kahjuks sa seda enam ei tea. Peavaludele on lugematuid põhjuseid, aga hõlpsalt pandud diagnoos muudab inimese pimedaks alternatiivide suhtes. Nähtusele lisab hoogu alguses mainitud demograafiline muutus ja päevateemades tervisega seotud hirmude võimendumine. Unustada ei saa ka haigusi reklaamivat kaubandust ja lugematuid kasuahneid küünikuid, isegi õelaid ässitajaid, kes ammutavad tervise teemadest erinevaid hüvesid.
Kõrgenenud hirm koos eksliku sümptomite tõlgendamisega võib sünnitada reaalselt haigusliku seisundi isegi arvatud põhjuse puudumisel. Sellist olukorda nimetatakse hüpohondriaks. Kuigi haiguseks puudub otsene põhjus, on need inimesed haiged, sest mõtlevad end haigeks koos valude ja hädadega. Paradoksaalselt on nad tihti isegi ravimatud, sest ei usu arsti kes väidab, et neil pole midagi viga.
Taoliseid liigse enesejälgimise tähelepanekuid diagnostiliselt ülehindavaid ja haiguse kinnisideega inimesi on alati esinenud. Infoajastu paradoksina on neid hakanud juurde tulema. Paradoks on selles, et tervishoius räägitakse tõenduspõhisest meditsiinist ja infoajastu võimaldab rohkem kui eales inimajaloo jooksul koguda inimese kohta andmeid, mille najal luua tegelikkusele vastavaid tõendeid. Paraku võimaldab info ja sidetehnoloogia koguda ning levitada ka madala või isegi negatiivse väärtusega informatsiooni, mille sisu on pidevas muutumises ja mille kogus ületab väärtusliku info hulka. Seetõttu võib üha rohkem rääkida tõenduspõhise meditsiini asemel või kõrval arvamuspõhisest tervisekäitumisest.
Lisandunud on isegi uus mõiste – küberhondria. Selle puhul pärinevad diagnoosi aluseks olevad andmed internetist. Microsofti 2008. aastal tehtud uuringust selgus, et 515 vaatlusalusest iga neljas tundis pärast veebist loetud meditsiinilise info lugemist end vähem tervena. Samuti pandi tähele, et tänu veebist leitud informatsioonis kasutatud tugevamate väljendusjõuga sõnade kasutamisele ei otsinud inimesed ängistuse vähendamiseks rahustavat või mõistlikku nõu eksperdi käest. Selle asemel lasid nad end täiendava informatsiooniga kanda hüsteeriat suurendavas suunas.
Kuigi konsultatsioon arstiga mõjus kolmveerandile muret vähendavalt, siis võis ülejäänutes arstikülastus isegi suurendada ängistust, sest arst jäi ju oma töökohale, aga kodus oli partneriks uuesti internet. Ning tänu kantavatele tervisega seotud andmekogumise seadmete ja nutiseadmete rakenduste arvukusele on kasvav hulk inimesi üksi andmete kallal pusimas.
Eksisteerib ka vastupidine probleem. Sest unustatakse, et nimetatud seadmed ja rakendused pole kuigi töökindlad, täpsed ega adekvaatsed ja võivad luua mulje, et kõik on korras.
Olge siis haiged, aga pange mõnikord arvuti kinni ja vaadake, kas tunnete end tervemana.
Allikas: Portaal