Kristjan Port: Indias muutus üleöö 86 protsenti sularahast kasutuskõlbmatuks

Uued rahatähed vääringus 2000 ruupiat. (Foto: Mukesh Gupta/Reuters/Scanpix)
Kristjan Port
17.11.2016 10:43
Allikas: Portaal

Planeedi iga kuues elanik elab Indias. Kokku on neid 1,26 miljardit inimest. Riigile maksab neist makse vaid üks protsent. India on palunud kodanikel maksudistsipliini parandada, aga tulutult. Seetõttu sooritas riik erakordse sammu.

Eelmise nädala teisipäeva õhtul teatas peaminister Narendra Modi, et rahatähed väärtusega 500 ja 1000 ruupia kaotavad kehtivuse. Raha kasutamiseks jäi aega neli tundi. Järgmisel päeval olid pangad suletud ja rahaautomaadid välja lülitatud. Haiglatel, rongi- ja lennujaamadel lubati seda sularaha vastu võtta vaid kuni reedese päeva lõpuni. Mainitud kaks rahatähte olid Indias kõige populaarsemad kupüürid ja nende osakaal moodustas käibel olevast rahast 86 protsenti.

Riik asus end vabastama sularahast, nimetades protsessi demonetiseerimiseks. Rahvast tabanud šoki kõrval on tähelepanuväärne, et samavõrra šokeeritud olid praktiliselt kõik ametnikud. Neid võib pidada kahekordse šoki ohvriteks. Üleöö rahatuks jäämise kõrval rabas neid veel asjaolu, et omakasu peal väljas olevasse bürokraatiamasinasse polnud kavast midagi lekkinud. Normaalne olnuks muuta teadmine riigi programmist kasutoovaks spekulatsiooniks ja vahetada oma kohvrid rahaga millegi muu väärtusliku vastu.

Indias toimub 90 protsenti tehingutest sularahas. See tähendab, et ka kõige vaesematel on tavaliselt kusagil varuks mingi kogus sularaha. Enamasti rahatähtedena, millel väärtust 500 ja 1000 ruupiat, mis vastab seitsmele ja 14 eurole. Olulisel osal keskklassist ja väikekaupmeestest täidab kodune musta raha varu kohvrite ja kappide sisu. Sularahaga saab ajada omi asju pangavabalt ja riiki kaasamata. Autosid ja maju käiakse ostmas suuremate kohvritega.

Riik lubab oma käibes enam mitte kasutuskõlblikud kupüürid kanda kuni aasta lõpuni tasuta pangaarvele. Jooksvateks kuludeks saab igaüks kasutada pangakaarti või siis vahetada umbes 50 euro vääringus vanad sedelid uute 500 ja 2000 ruupiate vastu. Uusi rahatähti trükiti kuulujuttude ja spekulatsioonirikka kultuuri silma all mitmeid miljardeid ilma, et kelleski oleks kordagi kahtlust äratatud. See on järjekordne imestamise koht.

Hämmastust põhjustab kolmaski asjaolu. Rahvas seisab rahumeelselt pikkades järjekordades. Mõned neist kohvritega. Järjekord viib panga kassaluugini, kuhu saab oma raha ulatada, et see siis leiaks tee omaniku pangaarvele ja osa saaks vahetada jooksvate sularahaarvelduste tegemiseks. Silmatorkavat rahulikkust toidab majanduse paranemise lootus. Maksude osakaal riigi sisemajanduse kogutoodangus on Indias poole väiksem võrreldes arenenud riikide keskmisega. Peaminister ennustas paariks nädalaks ebamugavust ja lootis rahva heatahtlikule suhtumisele. Seni paistab head tahet veel jätkuvat.

Kuid mitte kõik ei seisa järjekorras kohvriga. Tõenäoliselt ootab suur osa mustast rahast vanas kohas ja jälgib mängu. Hinnatakse, et India majanduses toimub iga viies tehing varimajanduses. Kõik on sellest teadlikud, pea kõik selles ka osalevad ja kellelegi pole saladuseks, et tänu sellele jäävad teed ehitamata ja haiglad ning koolimajad on kehvas seisus.

Osa kogutavast maksurahast kulub 1,26 miljardi indialase ID-kaardi süsteemile. Seal tuntakse nähtust Aadhaar-kaardina. Ilma selleta oleks võimatu muuta sularahal toimunud majandus pangakaardi põhiseks, unustamata elanikkonnale sotsiaalsete teenuste tarnimist. Indias on registreerimata isikuid umbes 300 Eesti riigi jagu. Nende muutmine riigile nähtavaks koos ülejäänud miljardiga on tõenäoliselt nii sotsiaalse kui IT-maailma suurimaid projekte.

Lisa siia kavatsus muuta riik kolkaküla kingsepast kuni linna autokaupmeheni elektroonilise raha kasutajaks ja me võime olla kindlad, et Indias kasutusstsenaariumite rikkas olustikus sünnib uusi maksetehnoloogiaid, mis hakkavad kujundama kogu maailma rahaliste tehingute kultuuri. Kuid arvestades suurte IT-projektide realiseerimise maailmakogemust, võib kõik lõppeda ka kroonilise probleemi vormis.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kristjan Port: tühine foto võib muuta isikutuvastussüsteemi kasutuks
    Eile

    Reaalne elu on katkematu ideaalse ja võimaliku vaheline kompromisside protsess. Nii kirjeldas olukorda eelmise sajandi suurkuju Bertrand Russell. Tema ajaga võrreldes on saanud paljud soovide maailma parimad võimalikud variandid tänaseks reaalseks.

  • foto
    Kristjan Port: kas robotile peaks kehtima inimõigused?
    16.01

    Neljapäeval, 12. jaanuaril toimus Euroopa Parlamendi õigusasjade komitee istung, milles läbis kuuenda päevakorra punktina hääletamise raport tsiviilõigusest tulenevatest robootikaga seotud reeglitest. 22-leheküljeline raport valmis Luxembourgi saadiku Mady Delvaux' eestvedamisel eelmisel suvel. Raporti eesmärk on kaardistada seoses robotite kasutamisega tõstatuvaid õigusalaseid teemasid.

  • foto
    Kristjan Port: Ansip asub kaitsma eurooplasi liigse andmekogumise eest
    12.01

    Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, sest tema kureeritav töörühm kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti jt suurte online-teenuste pakkujate sissetulekute kallale. Põhjuseks ei ole ahnus. Seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist, sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse.

  • foto
    Kristjan Port: Norrast kaovad FM-raadiod
    11.01

    1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu saatja, (inglise keeles Digital Audio Broadcasting ja lühendina DAB). Uus saatja alustas uue sajandi märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist, 2005. aastal programmide edastamine lõpetati.

  • foto
    Kristjan Port: iPhone tõukas tehnomaailma uuele rajale
    10.01

    Steve Jobs ütles kümne aasta eest, et see on ülim digitaalne seade. Kõik seda ei uskunud.

  • foto
    Kristjan Port: analoogfotograafia taassünd tõstab ajaloolaste tuju
    09.01

    Esmaspäeval lõppeb maailmale uueks aastaks värskeimate tarbijale mõeldud elektroonikavigurite tutvustamise mess CES. Iga aasta alguses Las Vegases toimuvat tehnoloogia fookusüritust võib käsitleda ajalugu tegeva sündmusena, sest igal aastal püüab mõni uus asi muuta meie tulevikku, fikseerides samas mineviku, pannes paika, millest see edaspidi koosneb ehk mis kuulub minevikku.

  • foto
    Kristjan Port: robotite ja töötusega harjumise seitse sammu
    05.01

    Tehnoloogia arengu uurija Kevin Kelly avaldas hiljuti raamatu pealkirjaga ''Möödapääsmatu'', mille sisuks on meie tulevikku kujundava 12 tehnoloogiast tuleneva mõjuri tutvustamine.

  • foto
    Kristjan Port: Apple'it ähvardab raske autoõnnetuse tõttu kohtusaaga
    04.01

    Kahe aasta eest jõuluõhtul oli kahe tütre ja ema ning isaga ameerika pere sõitmas autoga ühel Texase maanteel, kui nad märkasid politseid, kes palus mingi kaugemal toimuva sündmuse tõttu neil auto peatada. Seda nad ka tegid. Järgmisel hetkel kihutas neile tagant sisse linnamaastur, mille kiirus ületas 100km/h.

  • foto
    Kristjan Port: Prantsusmaa asus kaitsma töövõtjate isiklikku aega
    03.01

    Tehnoloogia areng muudab senise elu korraldust ja muutuste teel tõstatab rea küsimusi. Näiteks, kas islamiusulisel on sobilik WC külastamise ajal kasutada nutitelefoni, et tõhustada ajakasutust ja klaarida Facebooki uuendamise ajal mitu asja ühe korraga. Vastust sellele küsimusele peab otsima internetist, sest vanades ürikutes puuduvad viited moodsale tehnoloogiale.

  • foto
    Kristjan Port: isesõitvad autod pikendavad organi ootejärjekordi
    02.01

    Levinud meeleolude põhjal iseloomustasid lõppenud aastat ebameeldivad üllatused. Heade uue aasta soovide kiuste kõlavad needki paljudele õõnsatena ja on pigem omakorda eesootava suhtes äreva vestluse käivitajaks. Samas peaks ju kõige halva keskel kellelgi hästi minema.

  • foto
    Kristjan Port: ilus elu on juba järgmisest nädalast aasta võrra lähemal
    29.12

    Taani Parlamendi liige Ida Auken avaldas Maailma Majandusfoorumi leheküljel oma nägemuse tulevikust. Ida elab ÜRO hinnangul kõige õnnelikumas riigis.

  • foto
    Kristjan Port: kas elu koos robotiga käib perekonna- või kooseluseaduse alla?
    28.12

    Kuulus matemaatik, loogik ja analüütilise filosoofia rajaja Bertrand Russell pärjati 1950 aastal Nobeli preemiaga kirjanduses. Preemia määranud komisjon märkis auhinda põhjendades, et Russell on arendanud oma mitmesuguste ja oluliste kirjutistega humanitaarseid ideaale ja mõttevabadust.

  • foto
    Kristjan Port: California uued energiasäästu nõuded tõotavad tuua tulu ka Maarjamaale
    27.12

    Eelmisel aastal kulus Eestis elektrienergiat suurusjärgus 8,1 TWh. See näitaja sisaldab umbes 2,8 protsenti võrgukadusid 399 GWh näol.

  • foto
    Kristjan Port: kuidas suhtuda jõuluimesse?
    22.12

    Huvitav, kui tihti kuuleb jõuluvana luiskamist. Milline kingiküsija suudab maha suruda kiusatuse jätta endast tegelikkusega võrreldes paremat muljet? Küsimus on huvitav seoses jõulumehe enda tõelisusega. Nii võib küsimuse ümber sõnastada. Kas valetajale võib valetada? Ja siis peab veel küsima, kuidas olla, kui valetaja räägib tõtt.

  • foto
    Kristjan Port: nimekomisjonide needus ehk miks Chuck Norrisest silda ei saanud
    2016

    Ungaris on kaks pealinna. Üks neist oli kunagi ametlik pealinn ja kandis nime Buda, teine oli suurem ja uhkem linn nimega Pest, mida peeti hiljem tegelikuks pealinnaks. Kahte linna eristab Doonau jõgi. Tänaseks ühendavad linnu mitmed sillad ja pealinna nimeks on Budapest.

  • foto
    Kristjan Port: vabaturust on saamas arengu pidur
    2016

    Kapitalismi sisuks on kaupade ja teenuste vaba liikumine ning kahe osapoole, müüja ja ostja huvide kaitse. Majandusteadlane Milton Friedman võrdleb olukorda inglise keelega. Keegi ei ole käskinud rääkida ühelgi inimesel just nii. Kuid omavahelistes suhtlustes kujunesid välja osapooltele kasulikul moel sõnad ja keel ja grammatika, keel arenes, kasvas ja muutus läbi vaba turu.

  • foto
    Kristjan Port: kas holokaust... ehk kuidas inimkonna peeglist lõplikku tõde otsitakse
    2016

    Tokyo ülikoolis uuriti probleemset 60-aastast patsienti, kellel oli diagnoositud kuue aasta eest verevähk. Ta sai ravi ja oli elus, aga üha halveneva tervisega. Arstid ei saanud aru, mis võis olla halva olukorra põhjustajaks, sest tavaliselt oli sama ravi edukas.

  • foto
    Kristjan Port: isu nutikellade järele kipub kaduma
    2016

    Banketil juhtub tihti nii, et kohale saabunud ja ilmselt pisut näljaste külaliste hordid vallutavad vastava märguande peale toitu pakkuvad lauad. Mõni minut hiljem taandub parv varblasi erinevast nasvärgist täis taldrikutele kogutut kuhugi nosima.

  • foto
    Kristjan Port: vaata enne lastega kurjustamist peeglisse
    2016

    Vaevalt, et soovid temaga kohtuda, sest tema on see, kes sind kõige sagedamini alt veab. Lisaks kiusab ta sinu lapsi.

  • foto
    Kristjan Port: sõnadel on kaalu ehk kuidas Apple Samsungi kollitas
    2016

    Sõnadel on kaal. Mõnikord piisab inimese saatuse üle otsustamisel ühe sõna valikust. Olgu näiteks kohtulugu USA-st, milles püüdsid vannutatud isikud teha vahet sõnadel ''pahatahtlik'' ja ''kuritahtlik''. Sellest sõltus omakorda otsus, kas kohtualusele esitatakse süüdistus surma põhjustamises või mõrvas.

  • foto
    Kristjan Port: Apple pööras pilgu isesõitvate autode poole
    2016

    Alustavate iduettevõtete ja juba turul tegutsevate suurte firmade erinevuseks pidavat olema nende elu mõtestav ajamääratlus.

  • foto
    Kristjan Port: Nokia seiklused pole lõppenud!
    2016

    Tüüpilises muinasjutus on olemas algus ja lõpp. Ajamärkide vahele paigutub lummutuslik keskkond, müstiliste võimetega tegelased, heade ning pahade osalusele rajanev võtmeprobleem ja see algab tavaliselt sõnadega ''elasid kord…''.

  • foto
    Kristjan Port: inimkonda ähvardab bensiinipüstoli hoidja saatus
    2016

    Mis juhtub, kui suur hulk vähest koolitust nõudvaid töökohti lühikese ajaga ära kaovad? Lisaks hetkelisele ebamugavusele käivitub sotsiaalne arenguhüpe, kui lapsevanemad edastavad võsudele õpetlikud sõnad, et püsivamat töökohta soovides pead õppima.

  • foto
    Kristjan Port: autotööstuse harmoonia näitab telefonitootjatele eeskuju
    2016

    Euroopa Liidu liikmesriikides muutub igal aastal prügiks hulganisti telefonilaadijaid. Probleem pole niivõrd selles, et iga telefoniga tuleb kaasa uus. Häda tuleb sellest, et erinevate telefonide jaoks loodi erinevaid ja omavahel mitte kokku sobivaid laadijaid.

  • foto
    Kristjan Port: bürooneedus ründab taas
    2016

    Alles suhteliselt hiljuti tootis tüüpiline tööline midagi materiaalset, käegakatsutavat. Räägiti tootlikust tööst. Lõviosa veetsid tööpäeva mõnes vabrikus. Koos sotsiaalse arenguga liikus taoline kallis ja energiamahukas tootmine riikidesse, kus alles kavatseti areneda. Vahepealse etapi läbimiseks võtsid nad eeskujudest malli ja asusid tegema edukate vabrikutöid.

  • foto
    Kristjan Port: tehisintellekt lahterdas inimesi näo järgi kurjategijateks
    2016

    Inimestele piisab tihti lühiajalisest pilgust, et anda teisele isikule hinnang. Inimesi on palju ja olemise viise samuti. Ometi kiputakse alateadlikult jagama võõraid suhteliselt loetud kategooriatesse. Näiteks kas meeldib või mitte, kas tundub intelligentne või ei, kas on avatud või suletud jne. Üheks harjumuseks selles reas on määratleda võõrast potentsiaalse kurjategijana.

  • foto
    Kristjan Port: IT-ettevõtted tunnevad autistide vastu üha suuremat huvi
    2016

    Tosin aastat tagasi avastasid USA teadlased elektroonikaseadmetest tekkiva tolmu, mis koosnes elektrienergias kümblevate elektroonikakomponentide süttimist takistavad, kuid inimese kesknärvisüsteemile ohtlikest kemikaalidest. Samasse aega paigutusid tähelepanekud, et Räniorus oli paarikümne aastaga autismispektri häiretega laste arv kasvanud 12 korda.

  • foto
    Kristjan Port: turvatunde puudumine räsib interneti hinge
    2016

    Sa kuulud vanemasse generatsiooni. Omad madalamat haridust. Oled vaene. Elad maarajoonis. Oled naissoost, aadressiks Aafrika. Suure tõenäosusega ei ole sa siis ka internetikasutaja.

  • foto
    Kristjan Port: kelle mobiilirakendusest näeb elu viimast sõitu?
    2016

    Öeldakse, et enne koidikut on taevas kõige pimedam. Kuigi väide ei pea looduses esinevate haruldaste atmosfäärinähtuste tõttu alati paika, on allegooriana tegemist absoluudiga. Inimene ihkab ja ilmselt vajab lohutust. Eriti kui tal on raske.

  • foto
    Kristjan Port: omnipotentne Google pagendas ahned küberkõrbesse
    2016

    Jules Winffield tsiteeris filmis ''Pulp Fiction'' lõiku Vana Testamendi prohvet Hesekieli ennustust, milles tõotatakse muu hulgas ''Ma teostan nende kallal suure kättemaksu vihaste nuhtlustega. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma neile kätte maksan''.