Uni aitab eelarvamustest vabaneda
Inglise kirjaniku Aldous Huxley romaanis „Hea uus ilm“ vormitakse inimesi une ajal neile esitavate nende staatusele vastavate sõnumitega „Hea uue ilma“ kuulekateks kodanikeks. Rühm psühholooge ja ajuteadlasi leiab nüüd, et une ajal toimuv mälujälgede kinnistamine avab tõepoolest võimaluse inimeste väärtushinnangute kujundamiseks või vähemalt nende eelarvamuste vähendamiseks.
Valdav enamik inimesi kuulutab tänapäeva tolerantsust soosivas maailmas, et nad polerassistlikud ega seksistlikud. Ent teadusuuringud on samas viidanud, et inimestel on soost või rassist lähtuvad eelarvamused sageli isegi juhul, kui nad seda ise endale ei teadvusta.
Näiteks eelistab enamik inimesi seostada teadvustamatult positiivseid omadussõnu pigem temaga samasse kui erinevasse rassi kuuluvate inimestega. Analoogselt seostab vaid üks inimene viiest positiivse alatooniga sõnu vanema-, mitte nooremaealistega.
Järeldused põhinevad enamasti kaudse assotsiatsiooni testil. Katsete käigus peavad uurimisalused jagama sõnu ja inimeste näopilte ühe või teise klahvi vajutamisega erinevatesse kategooriatesse. Näiteks seostakse eksperimendi ühes faasis üks klahv tugevalt „noore“ ja teine „vana“ kategooriaga. Teises faasis peavad inimesed samade klahvide abil jagama sõnu „negatiivset“ ja „positiivset“ varjundit omavateks.
Uuringud on näidanud, et kui taoliselt tekitatud seosed inimeste sisemiste veendumuste või stereotüüpidega kokku ei lange, võtab klahvi vajutamine veidi rohkem aega ja inimesed teevad klahvi vajutamisel rohkem vigu. Teadlased pole päris kindlad, mida kaudse assotsiatsiooni test täpselt mõõdab. Ent kuna selle tulemustest inimeste hoiakute kohta tehtavad järeldused peavad enamasti paika, kasutatakse neid laialdaselt.
Värskes uurimuses prooviti sama katse abil inimeste eelarvamusilahustada. Uurimisalustel paluti vajutada kindlat klahvi vaid juhul, kui vastavalt mustanahalise ja naise pildiga oli paari pandud positiivse alatooniga ning teadusega seostatav sõna. Õige, kuid samas harjumatu seose tuvastamisel kuulsid uurimisalused ühte või teist tüüpi helisignaali.
Treeningu järel paluti neil teha lühike uinak, mille vältel mängiti neile ühte või teist katsest tuttavat heli. Töörühm leidis, et vähemalt testi tulemuste kohaselt vähenes uurimisaluste rassil ja sool põhinevate eelarvamuste tugevus keskmiselt 56 protsenti. Sekkumine näis avaldavat mõju isegi nädal hiljem. Eelarvamused olid võrreldes uinakueelse testi tulemustega 20 protsendi võrra nõrgemad. Kontrollrühmas, mille liikmetele uinaku ajal helisid ei mängitud, taolist muutust ei täheldatud.
Töörühm oletab, et nähtu taga on mälestuste kinnistamisprotsessi iseärasused. Une ajal asetleidva mälestuste konsolidatsiooni käigus muudetakse ebastabiilseid mälujälgi tugevamateks, misläbi on neid raskem unustada. Samas pole aju selle vältel keskkonnast täielikult isoleeritud.
Päevasündmuste ajal tuntud või kuuldud kindlate lõhnade ja helidega saab panna organit kohtlema vastavaid mälestusi eriliselt, mis soodustab nende kinnistamist. Tugevamad mälujäljed võiksid aga omakorda mõjutada inimeste eelarvamuste ja stereotüüpide tugevust.
Töörühm nendib, et katsete põhjal ei saa kindlalt öelda, kui püsivad eelarvamuste tugevuses nähtud muutused täpselt on. Sellegipoolest avaldavad selle liikmed lootust, et lähenemisviis võiks viia uute ebasoovitavatest käitumismallidest vabaneda võimaldavate teraapiateni. Omaette küsimuseks jääb, kuidas vältida selle käigus eetikanormide rikkumist.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa