Õpi aju treenimiseks arvutiprogrammide ostmise asemel pillimängu

Aju muskleid pumpamas. (Foto: University of Michigan News Service/YouTube)
3.11.2016 10:51
Rubriik: Psüühika

Pillimängu harjutamine võib avaldada märkimisväärset mõju aju struktuurile, parandada mälu, ruumilist mõtlemist ja kõneoskust.

Mitme miljoni dollarilise käibega ajutreeningutööstus on hädas, kirjutab The Guardian. Üle-eelmise aasta oktoobris kirjutasid enam kui sada tunnustatud neuroteadlast ja psühholoogi avaliku kirja, hoiatades, et väited, nagu mälumängud arendaksid aju, on sageli liialdatud ning mõnikord eksitavad. Selle aasta alguses sai ajutreeningu rakenduste valdkonna üks suuremaid tegijaid, Lumosity, kaks miljonit dollarit trahvi ning käsu tagasi maksta raha klientidele, kes olid läinud valeväidete õnge, nagu edendaksid ettevõtte tooted nende vaimseid võimseid ning aeglustaksid vananemisega kaasnevaid vaimsete võimete kängumist. Ka leidis üks hiljutine ajutreeningu rakenduste kasulikkust lubavaid töid analüüsinud ülevaateartikkel, et on vähe tõendeid selle kohta, et säärane treening parandaks vaimseid võimeid.

Aju treenimise mängud ja programmid ei pruugitäita neile pandud ootusi, kuid on hästi teada, et on olemas muud tegevused ja elustiilivalikud, mis võivad pakkuda neuroloogilisi eeliseid. Need turgutavad üleüldiselt aju tervist ning võivad aidata ka vananedes mõtte vaheda hoida. Üks selliseid vahendeid on muusikaõpingud. Uuringud näitavad, et muusikariista mängima õppimine on kasulik nii lastele kui ka täiskasvanutele ja võib kaasa aidata isegi ajukahjustusega haigete paranemisele.

Ajukahjustusega inimestega tegeleva muusikaterapeut Kaili Inno sõnul haaravad aktiivne musitseerimine, pillimäng ja laulmine ajukahjustusega inimese “siin ja praegu” situatsiooni, kus paraneb orienteerumine, tähelepanu, keskendumine ja reaalsustunne ning väheneb segadus.

Mõne pilli mängimine on mitmekülgne ja keerukas tegevus, mis hõlmab nägemist, kuulmist ja kompamist, samuti peenmotoorseid liigutusi ning sellisel tegevusel võib olla pikaajaline mõju meie ajule. Elukutselised muusikud on äärmiselt vilunud esinejad, kes harjutavad pillimängu aastaid. Nad sobivad hästi uurimisobjektiks neuroteadlastele, kes saavad vaadelda, kuidas muutused – neuroplastilisus – nende elu jooksul tekivad.

Muutused aju struktuuris
Juba esimesed ajuskaneerimised näitasid samas vanuserühmas muusikute ja mittemuusikute aju sehituses märkimisväärseid erinevusi. Näiteks corpus callosum, aju kaht poolkera ühendav valgeainest mõhnkeha muusikutel tunduvalt suurem. Samuti on elukutselistel klahvpillimängijatel suuremad need aju piirkonnad, mis seotud liikumise, kuulmise, visuaal-ruumiliste võimetega. See ala, mis töötleb vasemast käest lähtuvaid kompamissignaale, on suurem aga viiulimängijatel.

Nende uuringutega võrreldi erinevate inimrühmade andmeid ühel kindlal hetkel. Seega polnud võimalik kindlaks teha, kas täheldatud erinevused tulenesid muusikalisest haridusest või olid nende anatoomilised eripärad muusikuks hakkamise eeltingimuseks. Kuid hilisemad pikaajalised uuringud, mis vaatlesid inimesi pika perioodi vältel, on näidanud, et lastel, kes õpivad 14 kuud muusikat, ilmnevad märkimisväärsed struktuurilised ja funktsionaalsed ajumuutused võrreldes muusikat mitteõppinutega.

Nii võib järeldada, et muusikariista mängimine suurendab hallolluse kogust teatud ajupiirkondades ja tugevdab üksiti pikaajaliselt nendevahelist ühendust. Teised uuringud on näidanud, et muusika õppimine parandab ka sõnamälu, ruumilist mõtlemist ja kirjaoskust – elukutselised muusikud on nendes valdkondades mittemuusikutest tavaliselt tugevamad.

Musitseerimise püsivad plussid
Aju skaneerimine on näidanud, et muusiku aju anatoomilise muutuse ulatus on tihedalt seotud sellega, kui vanalt ja intensiivselt muusikat õpiti. Kõige nooremalt õppinutel ilmnesid võrreldes mittemuusikutega kõige suuremad muutused.

Siinjuures piisab isegi lühiajalisest õpingust noores eas, et tekiks pikalt kestev positiivne mõju. Näiteks ühes 2013. aasta uuringu jaoks valiti 44 eakamat täiskasvanut, kes jagati lapsepõlves saadud muusikakoolituse alusel kolme rühma. Ühe rühma liikmed polnud üldse muusikat õppinud, teise rühma liikmed olid natuke õppinud (üks kuni kolm aastat) ja kolmanda rühma liikmed olid keskmisel määral õppinud (neli kuni neliteist aastat).

Teadlased mängisid uuringus osalejatele keerukaid kõnesalvestusi ja mõõtsid peanaha külge kinnitatavaid elektroodide abil aju reaktsioonikiirust ajutüve kuulmiskeskuses. Vananedes selle piirkonna reageerimisaeg halveneb, mis teeb meil kõne mõistmise raskeks, eriti keskkonnas, kus on palju taustamüra. Need osalejad, kes olid vaadeldutest kõige kauem muusikat õppinud, näitasid kõige kiiremat reaktsiooniaega. Sellest võis järeldada, et isegi mõõdukas muusika õppimine lapsepõlves võib aidata säilitada kõne töötlemise oskust ja suurendada vastupanu vananemisega kaasnevale kuulmisvõime vähenemisele.

Värskemad andmed näitavad, et muusika õppimine aitab taastuda rabanduse ja muud ajukahjustused üle elanud haigetel. Mõned teadlased väidavad nüüd, et see võib aidata ka düslektilistel ning muude keele- ja kõneprobleemidega lastel kõnet töödelda ja õppida. Pealekauba paistab, et muusika õppimise tulus mõju kestab aastaid, isegi aastakümneid. Kõigist neist näidetest moodustub tõik, et mõne muusikariista lapsepõlves mängima õppimine kaitseb aju kognitiivsete hädade ja dementsuse eest.

Muusika õppimine arendab enamat kui muusikalisi võimeid
Erinevalt kommertslikest aju treenimise toodetest, mis parandavad vaid selle tegevusega otseselt seotud oskuseid, kaasneb muusika õppimisega nähtus, mida psühholoogid nimetavad ülekandeefektiks. Teisisõnu – pilli mängima õppimisel näib olevat ajule ja vaimsele võimekusele suur mõju ning see parandab teisi oskusi, mis ei paista olevat esmapilgul seotud otseselt musitseerimisega.

Seega võib öelda, et muusikariista mängimine näib olevat kõige tõhusam aju treenimise vahend. Muusika õppimine võib põhjustada mitmeid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi ajus, olenevalt sellest, millist pilli õpitakse ja kui intensiivselt õpitakse. See on näide sellest, kui tugevalt üks kogemus võib muuta aju, nii et see kohaneb oma omaniku elustiili eripäradega.

Toimetas
Virgo Siil

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Vaimne inokulatsioon kaitseb libauudiste eest
    16:45

    Internetis kulutulena levivatel libauudistel on võime panna inimesi uskuma pooltõdesid või suisa lausvalesid. Briti ja ameerika teadlased näitavad nüüd, et inimesi võiks väärinformatsiooni eest hoida vaimne kaitsepookimine.

  • foto
    Südamelöögid tõukavad rassismile
    20.01

    Südame poolt ajju saadetavad signaalid võivad võimendada inimeste negatiivset eelhäälestatust teiste rahvusrühmade suhtes. Kainet mõistust varjutav efekt on piisavalt tugev, et suurendada inimeste poolt tehtavate vigade hulka.

  • foto
    Aeglane ja kiire rääkija annavad ühepalju informatsiooni
    18.01

    Rääkimise eesmärk on kommunikatsioon, mitte kiire rääkimine. Uus uuring näitab, et vahet pole kui kiiresti me räägime, edastatava informatsiooni kogus on ikkagi ligikaudu sama, kuna tempokama jutu iga lausung sisaldab vähem teavet.

  • foto
    Vandumine võib näidata kõneleja ausust, raisk*
    17.01

    Ropendamist on valdavalt seostatud viha ja tahumatusega, kuid tuleb välja, et vandumisel võib olla ka positiivne omadus. Psühholoogid leidsid, et inimesed, kes sageli kiruvad, on valdavalt otsekohesemad. Rahvusvaheline teadlaste rühm jõudis järeldusele, et vandesõnu kasutavad inimesed on vähema tõenäosusega seotud valetamise ja pettusega.

  • foto
    Alkohol paneb tööle näljatunnet reguleerivad ajurakud  
    12.01

    Kes peol alkoholiga piiri ei pea, teab omast käest, et alkohol kasvatab tavaliselt ka söögiisu. Briti teadlaste hiirtega tehtud uuring näitab nüüd, et süüdistada ei saa seesmiste tõkete ja mõõdutunde kadumist. Etanool ajab näljatundega ajurakke otseses mõttes segadusse ja tekitab näljatunde.

  • foto
    Vanemalt positiivset reaktsiooni eeldav laps tunnistab pättuse üles  
    10.01

    Vanemad lapsed tunnistavad oma eksimuse suurema tõenäosusega üles kui nooremad lapsed. Seda isegi siis, kui nad usuvad, et neid pahateo eest karistatakse, sest nad peavad ülestunnistust õigeks käitumiseks.

  • foto
    Vähene muusikahuvi tuleneb nõrkadest närviühendustest  
    09.01

    Inimesi on igasuguseid. Mõni näiteks ei saa üldse naljast aru, teine jälle ei huvitu törtsuvõrdki muusikast. Teadlased on nüüd välja selgitanud, miks mõni meist muusikat ei mõista.

  • foto
    Silmside vestluskaaslasega koormab aju
    30.12

    Vestluskaaslasele otse silma vaadates võib tihtilugu tekkida mõne hetke pärast ebamugavustunne, mis sunnib pilku ära pöörama. Miks see nii on? Jaapani teadlased on leidnud ühe võimaliku vastuse. Shogo Kajimura ja Michio Nomura väidavad ajakirjas Cognition, et pikk silmside võib meie aju ülekoormata, kui tegeleme samal ajal veel mõne mõtlemist nõudva tegevusega.

  • foto
    Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega
    2016

    Stanfordi ülikoolis viidi juba 1960ndatel läbi esimene vahukommieksperiment, kus jäeti nelja-aastased lapsed üksi tuppa koos vahukommi või soolakringlikesega. Neile anti teada, et kui nad teatud aja ilma maiust söömata ära kannatavad, saavad nad preemiaks veel teisegi maiuse.

  • foto
    Rasedus muudab aastateks naiste ajustruktuuri
    2016

    Nagu ilmselt iga värske ema tunnistada võib, pole üheksa kuud tulevase ilmakodaniku üsas kandmine just kerge ettevõtmine. Värske uurimus näitab, et lisaks kehalistele muutustele saadavad rasedust ulatuslikud muudatused ajustruktuuris, mis ei näita olulisi taandumismärke ka kaks aastat hiljem.

  • foto
    Tihe saunatamine hoiab vaimset tervist
    2016

    Saunaskäik on igati mõistlik mõte meestele, kes soovivad säilitada kõrge eani vaimuerksust. Soome teadlaste uuringust selgub, et tihe saunatamine aitab vähendada dementsuse riski.

  • foto
    Riskivalmiduse vähenemine taandub muutustele aju struktuuris
    2016

    Mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem riske nad tavaliselt võtavad. Kuigi tendentsi võib seostada pealiskaudselt ka lihtsalt vanemaks ja targemaks saamisega, viitavad nüüd aju-uuringud, et seda võib seostada hallaine ruumala vähenemisega.

  • foto
    Pooled inimesed jäävad udujuttu uskuma
    2016

    Briti teadlased tõdevad värske uuringu põhjal, et tõele mitte vastavad võltsmälestused tekivad inimestel väga kergelt.

  • foto
    Avatud kontori jutukõmin langetab tööviljakust
    2016

    Avatud planeeringuga kontorid kujutavad endas kahe teraga mõõka. Kuigi need võimaldavad kokku hoida ruumi, julgustada ideede levikut ja töötajate vahelist suhtlust, soodustavad need näiteks haiguste levikut. Värske töö pakub kinnitust ka paljude kontorirottide endamisi tehtud tähelepanekutele – kontorit iseloomustavad helid langetavad tööviljakust.

  • foto
    Virtuaalreaalsus võib toimida valuvaigistina  
    2016

    Psühholoogilisi virtuaalreaalsuse (VR) eksperimente on ühes või teises vormis tehtud juba aastakümneid, ja seda väga erinevate nurkade alt. VR-ravimeetodite positiivset mõju on leitud näiteks erinevate psühholoogiliste häirete leevendamisel, olgu selleks posttraumaatiline stressihäire, depressioon või erinevad foobiad.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: ajutised makseraskused röövivad tarbimisisu pikemaks ajaks
    2016

    Laenu teenindamisel makseraskuste kogemine vähendab inimeste tarbimist ka peale probleemide lahenemist, nendib Tallinna tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Merike Kukk.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    2016

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Ohtlik ''rõõmupill'' metkatinoon kimbutab Eesti narkomaane  
    2016

    Eesti pole jäänud puutumata uute ''kodustehtud'' psühhostimulantide ehk narkootiliste ainete kasutamisest. Odava valmistamishinna tõttu on meil levinud näiteks metkatinoon, mille eripäraks on selle kuritarvitajatel kõrvaltoimena tekkivad rasked neuroloogilised nähud.

  • foto
    Mehed ja naised näevad nägusid erinevalt
    2016

    Mehed ja naised vaatavad maailma eri moodi. Vähemalt liigub teiste inimeste nägu vaadates eri sugu inimeste pilk eri radu. Nii selgub inglise psühholoogide tehtud katsest.

  • foto
    Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  
    2016

    Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    2016

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Heldus trumpab partneri valikul jõukuse
    2016

    Ideaalses maailmas oleks igaühe partner rikas, lahkeja õiglane. Reaalses maailmas tuleb paarilise valikul teha aga pahatihti kompromisse. Evolutsioonipsühholoogid leiavad nüüd, et vastupidiselt levinud stereotüüpidele väärtustatakse partnerites heldust rohkem kui rikkust.

  • foto
    Madu on selgelt näha ka hägusal pildil  
    2016

    Inimesed on head maotundjad. Vähemalt head madude äratundjad. Jaapani teadlaste katsetest selgus, et inimesed märkavad madusid ka üsna hägusate piltide pealt.

  • foto
    Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel
    2016

    Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

  • foto
    Õpi aju treenimiseks arvutiprogrammide ostmise asemel pillimängu
    2016

    Pillimängu harjutamine võib avaldada märkimisväärset mõju aju struktuurile, parandada mälu, ruumilist mõtlemist ja kõneoskust.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: naised on meestest paremad investorid
    2016

    Investeerimisega puutuvad oma elu jooksul kokku paljud inimesed, investeerides näiteks aktsiatesse või kinnisvarasse. Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) majandusteaduskonnas uuritakse, millised on need faktorid, mis mõjutavad investeerimisotsuseid ning milline on erinevate tegurite efekt.

  • foto
    Tõlkes kaduma läinud ehk kuidas sündis Ida-Euroopa empaatiakõrb
    2016

    Möödunud nädalast võib nii mõnigi teadushuviline meenutada uuringut, mille kohaselt võib pidada Eestit ja Ida-Euroopat laiemalt piltlikult maailma empaatiakõrbeks. Uurimuse juhtivautor nimetab ERR Novaatorile antud intervjuus riikide paremusjärjestusele keskendumist lühinägelikuks ning rõhutab, et kõigi uuringusse kaasatud riikide empaatiatase ületab oluliselt keskmist.

  • foto
    Libe tee: aju plastilisus muudab väikesed valetajad suurpetturiteks
    2016

    Läbinisti ausaid inimesi pole maailmas ilmselt olemas. Väikesed valged valed hoiavad suisa ühiskonda koost lagunemast. Värske töö viitab aga, et omakasupüüdliku luiskamisega tuleb siiski piiri pidada – aju valedega harjutamine kannustab üha suurejoonelisematele pettustele.

  • foto
    Magistritöö uuris Scoutspataljoni tegevväelaste alkoholitarbimist
    2016

    Leitnant Tanel Rattiste magistritööst selgus, et Scoutspataljoni tegevväelaste hulgas on kõrgema riskitasemega alkoholitarbijaid vähem kui Eesti elanike seas üldiselt, kuid seevastu on sõdurite hulgas rohkem neid, kes tarbivad alkoholi madalamal tasemel.

  • foto
    Inimene võtab tuleviku-mina kui teist inimest
    2016

    Kas kulutada raha kohe hea-parema peale või panna tuleviku tarbeks kõrvale. Sedalaadi küsimused annavad meile võimaluse rakendada enesekontrolli või käituda selle vähesuse korral impulsiivselt. Teadlased teavad, et enesekontrolliga tegeleb ajus eesajukoor.