Seljaaju õpib ka iseseisvalt
Millest mõtled, seljaaju, küsis kunagi luuletaja Ilmar Trull. Nüüd selgub värskest teadusuuringust, et inimese seljaaju on tõepoolest suuteline üht-teist iseseisvalt õppima. Isegi, kui selle mõtlemisvõime kui niisugune jääb endiselt suure küsimärgi alla.
Kanada ja prantsuse teadlased eesotsas Julien Doyoniga Montreali ülikoolist kirjutavad ajakirjas PLOS Biology, et kui inimene õpib kätega uusi keerukaid liigutusi tegema, siis seejuures õpib seljaaju nende liigutuste koordineerimist mingis ulatuses täiesti iseseisvalt vajamata peaaju juhtnööre.
Teadlased palusid katseisikutel sõrmedega keerukaid rütme trummeldama. Samal ajal jälgisid nad katseisikute peaaju ja seljaaju ülemise osa närviaktiivsust funktsionaalse magnetresonantsi meetodil. Kuigi peaaju ja seljaaju aktiivsust on sel meetodil varemgi uuritud, on neid seni uuritud teineteisest eraldi, sest vaatlusinstrumendi vaatevälja väiksus pole võimaldanud seni neid mõlemat ühekorraga jälgida.
Nüüd oli aga tehnikat täiustatud ja nõnda selguski, et uute käeliste oskuste omandamisega seotud närviaktiivsus peaajus ja seljaaju ülaosas toimisid teatud ulatuses teineteisest sõltumatult. Selgus ka, et eriti aktiivne on seljaaju iseseisev roll uute käeliste oskuste omandamise kõige esimestes järkudes. Seni oli eeldatud, et tõenäoliselt koordineerib kogu õppeprotsessi ikkagi peaaju kui seljaajuga võrreldes evolutsiooniliselt edenenum ja keerukamalt talitlev organ.
Seljaaju iseseisva õpivõime edasisest uurimisest tuleb küllap ka meditsiinilist kasu näiteks uute ja paremate meetodite loomisel selgroovigastusega patsientide taastusraviks.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa