Lugeja küsib: miks klounid õõva tekitavad? Testi oma tontlikkust

(Foto: Gaudencio Garcinuño/Creative Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
18.10.2016 14:19
Rubriik: Lugeja küsib

Ameerikas kaost ja hirmu külvavatel klounidel on õnnestunud kinnitada kanda ka Euroopa mandril. Kuuldavasti on klounimaskides ringi jooksvaid inimesi inimesi nähtud isegi Eestis. ERR Novaator uuris, miks tekitavad klounid meis õõva ja sõnuseletamatut ebamugavustunnet.

Küsimusele aitas vastust leida Ameerika Ühendriikides asuva Knoxi kolledži sotsiaalpsühholoog Frank McAndrew, kelle sulest hiljuti ilmunud uurimus ''On the Nature of Creepiness'' kujutab endas esimest õõva olemust empiiriliselt lahkavat teadustööd. Enam kui tuhande uurimisaluse kogemustel põhinevast uurimusest selgub, et klounides kombineeruvad omadused sobivad kõheduse tekitamiseks ideaalselt.

''Inimesi ei tee õõvastavaks ainult nende füüsilised omadused. Küll aga muudavad näiteks ülipikad sõrmed, punnis silmad ja veidrad juuksed nad ebatavaliseks ja võimendavad sellega nende teisi õõva tekitavaid omadusi, olgu neiks kummaline mittesõnaline käitumine, ebakohane silmsideme kasutus, ebasündsad puudutused ja valel ajal muigamine või naermine – need on asjad, mis inimesi tõeliselt häirivad,'' selgitas McAndrew ERR Novaatorile.

Klounide puhul saavad lisaks määravaks inimeste evolutsioonilised hirmud. Inimestes ei tekita sedavõrd palju ebamugavustunnet või hirmust lähtuv otsene oht, vaid käitumise ennustamatus ja ebakindlus selle suhtes, kui suurt ohtu nad kujutavad. ''Siinkohal on klounid muidugi nimekirja tipus. Nad on inimeste arvates juba olemuslikult krutskeid täis, riietuvad veidralt ja kõigile lisaks kannavad nad meiki ehk sul pole võimalik öelda, kes nad täpselt on või mida nad parasjagu tunnevad. Teisisõnu on väga raske ette aimata, mida nad korda võivad saata,'' laiendas sotsiaalpsühholoog.

Oma roll on McAndrew hinnangul ka ameti ebatavalisusel. Samasse klassi paigutuvad surnumatjad ja taksidermistid. ''Me hakkame kohe mõtlema, milline inimene küll pidevalt surnud loomi täis toppida või laipadega tegeleda tahaks,'' lisas mees.

Tõenäoliselt on tema hinnangul ebamugavustunne määramata suurusega ohu ees juba inimestesse sisse kodeeritud. Inimesed, kes ei olnud kaugemas minevikus kahtlaste inimeste suhtes valvel, polnud ilmselt sedavõrd edukad, kui nende ettevaatlikumad kaaslased.

Samas on McAndrew'l pakkuda õõva tekitavatele inimestele ka lohutus. ''Uuringus osalenud inimesed märkisid sageli, et õõvastavad inimesed pole sageli oma õõvastavusest ilmselt teadlikud ja lisasid, et nad ei kavatse ilmselt midagi koletult korda saata. Kuid kuna õõvastavate inimeste tegevus tundub ennustamatu, tunnevad nad lihtsalt vajadust neid hoolikalt jälgida või nende pärast muret tunda,'' märkis sotsiaalpsühholoog. Klounide puhul ei saa mööda ka sotsiaalmeediast ja populaarkultuurist, mis on aidanud stereotüübi võimendamisega nende suhtes tuntavat õõva ainult võimendada.

ERR Novaator pani McAndrew uurimuse ''Õõva olemusest'' ainetel kokku ka lühikese testi, mis annab ülevaate teguritest, mis inimestes õõva tekitavad. Tulemuste tõlgendamisel on soovitav säilitada eluterve akadeemiline huumorimeel.

 

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar