Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad

Hunt (Foto: denalips/Creative Commons)
Randel Kreitsberg, Tartu ülikool
7.11.2016 8:30
Rubriik: Loodus

Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

Põhjuseid huntide suhtes poolehoidu näidata on mitmeid: kaasaegne hunt (hea termin eksole) ei ole enam arulage murdmismasin, vaid plastiline, keskkonnaga kohanev, sotsiaalne ja tark loom, kes on õppinud elama koos inimesega. Euroopalik lähenemine suurkiskjatesse tähendab seda, et loomi ei eraldata tarade ja aedikutega inimestest, nii nagu seda tehakse Aafrika savannides, vaid kiskjad on osa meie maastikest. Hunt on heaks näiteks selle kohta, et suudab hakkama saada nii Kesk-Euroopa tihedalt linnastunud maastikul kui ka sügaval põlismetsades.

“Ma olen küll geneetik mitte ökoloog, kuid ma ei näe, et Rail Balticu ehitamine võiks huntidele väga suurt mõju avaldada,” on Hindrikson arvamusel, “näiteks Saksamaal on Lääne-Poola huntidest alguse saanud populatsioonid laienemas ja teed ja raudteed ei ole seda protsessi olulisel määral pidurdanud.” Üleüldse on huntidel pärast 2001–2007 aasta arvukuse mõõna, mil Eestis leidus kohati vaid alla saja looma, taas asurkond stabiilne. Euroopas on suurem osa hundipopulatsioone laienemas ja pigem heas seisus.

2015. aasta seisuga elab mandri-Eestis 28 hundipesakonda. Keskkonna toidubaasi, hundi kodupiirkonna suurust ja inimasustuse tihedust arvesse võttes on optimaalne arv 20 pesakonda, mis tähendab, et piirkonnas on hunte piisavalt, et meie loomade geenid saavad rändavate isendite abiga ka kaugemale (nt Saksamaale) levida.

“Euroopa hundipopulatsioonides esinevat geneetilist variatiivsust uurides saime teada, et populatsioonid mõjutavad üksteist kuni 850 kilomeetri raadiusega alal. Ehk siis kui kaks rühma asuvad teineteisest näiteks 1200 kilomeetri kaugusel, siis geneetiline vastasmõju puudub, kuid kui see vahemaa on väiksem kui 850 kilomeetrit, siis toimub geenisiire tänu hundi liikuvusele,” selgitab Hindrikson.

Esimestest hübriididest teatasid jahimehed

Lisaks geenide levimisele selgus doktoritööst ka Euroopa edela- ja kirdeosa suunal valitsev geneetilise mitmekesisuse muutus ehk gradient. Ligi 100 000 aastat tagasi valitsenud viimase jääaja veetsid paljud loomad mägede piirkondades paos ehk refuugiumides. See killustas populatsioonid ja see on suuresti ka põhjus, miks ibeeria ja itaalia huntide geenibaas on mõnevõrra piiratum kui näiteks eesti-läti huntidel, kelle jaoks on oluliseks mitmekesisuse allikaks suurt Venemaad asustav metapopulatsioon. Lõuna-Euroopa huntide geneetilisele isolatsiooni üheks põhjustajaks ja süvendajaks on loomulikult ka inimene, kes 18. ja 19. sajandil populatsioone küttimise läbi oluliselt vähendas.

Eestis olidki just jahimehed need, kellelt laekus esimene info võimalike huntide ja koerte hübriidide kohta, kirjeldab Hindrikson, kuidas hübriidide uurimise teema alguse sai:

“Läänemaal küttisid jahimehed hundid, kes olid ebatüüpiliselt tumeda või kollaka karvastikuga ja kahtlustati, et tegemist on hübriididega. Kui vaadata hundi ja koera hübriidide pilte, siis mõned on ikka väga koera moodi, kuid teised sarnanevad pigem hundiga.”

Praeguseks on jahimeestel kohustus iga lastud hundi puhul teadlastele koeproovid saata ning Tartu ülikooli teadlased analüüsivad regulaarselt populatsiooni hübridiseerumist. Viimastesse uuringutesse on õnnestunud kaasata kogu Baltimaade hundipopulatisooni (sealhulgas ka Poola asurkond) hõlmavad proovid.

Hinnanguline hübriidide osa Euroopa hundipopulatsioonides on 4–11 protsenti. Eestis hübriidid hundipopulatsioonidele ohtu ei kujuta, kuid paljudes riikides on seeläbi oht rikkuda hundi loodusliku valiku teel kujunenud genofond.

“Kui väikesearvulises populatsioonis hübriidide osa liigselt kasvab, siis juhtub see, et koerad toovad sisse hundi jaoks mittekohased geenid ja rikuvad niimoodi kogu populatsiooni,” rõhutab Hindrikson võimalikke ohte. Tõepoolest, koerte geenidega kaasas käivad käitumuslikud tunnused ja kohastumused ei pruugi hundikarjas just eeliseks olla. Erinevused on kasvõi sigimiskäitumises:

Huntidel on aastas üks ‘jooksuaeg’ mille ajal paaritub karja alfa-paar, misjärel kasvatatakse sündinud kutsikad ühiselt üles. Samal ajal kui emastel koertel on kaks jooksuaega aastas ning hulgaliselt erinevaid isaseid partnereid, kes ei huvitu karvavõrdki järglaste heaolust.

Nii võib julgelt väita, et isased koerad on isaste huntidega võrreldes täitsa ‘rongaemad’. Käitumise erinevustest lähtuvalt jäävadki pigem ellu emaste huntide hübriididest järglased, samas kui emane koer-isane hunt kombinatsioon on pigem haruldane.

Kaasaegne teadus ütleb, et hunt on koera esivanem ja geneetiliselt on nad väga lähedased, seega on hundi ja koera hübriidid omakorda sigimisvõimelised ja mingeid geneetilisi ristumisbarjääre ei ole – samuti on võimalik tagasiristamine ja kõik vahepealsed variandid. Võimaluste paljusus teeb loomageneetikute töö keeruliseks ning ilma kaasaegsete molekulaarsete meetoditeta poleks see võimalik.

Huntide geneetika on laboritöö

Tartu ülikooli teadlased uurisid paralleelselt kolme erinevat tüüpi DNA järjestusi: neid mis päranduvad isaliini pidi Y-kromosoomiga, neid mis päranduvad emaliini pidi mitokondriaalse DNA kaudu ning mõlemalt vanemalt pärinevaid mikrosatelliit-lookuseid. Nende kolme kombinatsioonis oli võimalik tuvastada, kas tegemist on hübriidiga ja kes oli looma ema ja isa.

Mikrosatelliit on kiiresti muteeruv lühike korduv DNA lõik, mida kasutatakse põlvnevuse, suguluse ja populatsiooni struktuuri uurimisel.

Doktoritööst tuleb välja praktiline soovitus: vaadata hundipopulatsiooni kui bioloogilist üksust riigipiiride üleselt. “Praegu muutub riigipiiriga tihtipeale ka populatsiooni haldamise korraldus. Ühes riigis on laskmine lubatud, teises mitte; ühes riigis on looma kaitse all, teises mitte. Eestis on hetkel hundipopulatsioonid pigem hästi hallatud.”

Praktiline väljund Eesti inimese jaoks on seotud sellega, kuidas me igapäevaselt oma koeri hoiame. Selleks, et vältida metsikus hundipopulatsioonid hübriidide teket, on vaja piirata hulkuvate koerte hulka metsaaladel või siis rakendada aktiivsemalt selliste koerte steriliseerimist.

Viimane inimese murdmine hundi poolt jääb Eesti aladel pooleteise sajandi tagusesse aega ja kaasajal hunt inimesele ohuks ei ole. Lambaid on võimalik kaitsta elektriaiaga ning valvekoertega. Kohanemisvõimeline hunt on hea näide selle kohta, et inimene ja suurkiskja saavad ühisel maa-alal koos hakkama. “Eurooplane on end palju muutnud, et hundil hästi läheks: alates õigusloomest ja lõpetades üldise suhtumisega. Ja nüüd lähebki järjest paremini,” on Maris Hindrikson positiivne.

 Maris Hindriksoni doktoritöös saadi teada:

• Eestis on hundi ja koera hübriidid

• Eesti ja Läti aladel asuv hundipopulatsioon ei ole geneetiliselt ühtne, vaid jaguneb erinevateks alamrühmadeks

• Hundipopulatsioonid mõjutavad üksteist geneetiliselt kuni 850 kilomeetri kaugusele

Maris Hindrikson kaitseb doktoriväitekirja “Hundi (Canis lupus) populatsioonid Eestis ja Euroopas: geneetiline mitmekesisus, populatsiooni struktuur ja -protsessid ning hübridiseerimine koertega” 16. novembril Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Töö juhendaja on juhtivteadur Urmas Saarma, oponent professor Linda Laikre Stockholmi ülikoolist Rootsist.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    Eile

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    Eile

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    Eile

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.

  • foto
    Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
    20.01

    Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.

  • foto
    Enamikku primaate ähvardab väljasuremisoht
    20.01

    Inimese suurim suguselts loomariigis on suures hädaohus. Suure rahvusvahelise ülevaateuuringu andmetel ähvardab väljasuremine tervelt 60 protsenti kõigist esikloomaliste ehk primaatide seltsi kuuluvatest liikidest, kolmel neljandikul primaadiliikidest väheneb aga arvukus.

  • foto
    Namiibia nõiaringide saladus hakkab lahenema
    19.01

    Namiibia kõrbe täpistavad korrapäraste ''nõiaringide'' päritolu on pannud inimesi kukalt kratsima juba sajandeid. Kuigi nüüdseks on selge, et nende taga pole taevased jumalad või maa-alused draakonid, kogub nende olemuse üle peetav teaduslik debatt alles hoogu. Uus uurimus vihjab, et oma tõetera võib olla sees mõlema peamise leeri poolt pakutaval selgitusel.

  • foto
    Keeruka elu juured võivad peituda asgardite seas
    18.01

    Rootsi mikrobioloogide juhitud teadlasrühm on leidnud terve rea päristuumsetele sarnanevaid ürge. Skandinaavia jumalate järgi nimetatud arhedes võib peituda võti, kuidas arenesid suhteliselt lihtsa ehitusega mikroobidest taimed, loomad ja lõpuks ka inimesed.

  • foto
    Tiigrid saaks Kesk-Aasiasse tagasi tuua
    18.01

    Ka Kesk-Aasias elas kunagi tiigreid. Nüüd väidab rühm teadlasi olevat täiesti mõeldava, et kunagi võiks seal jälle tiigreid elada.

  • foto
    Talv võib olla rasvatihase geneetilise materjali segisti
    17.01

    Väljanägemiselt on kõik Euroopas elutsevad rasvatihased väga sarnased, kuid kas sarnane on ka isendite geneetiline taust?

  • foto
    Mis häält teeb mets-lehelind?
    16.01

    "Osooni" toimetaja Karl Adami näitab ja kirjeldab oma kohtumisi metsades siristava mets-lehelinnuga.

  • foto
    "Osoon": milleks on tarvis säilitada muuseumis putukaid või luid?
    16.01

    „Osoon“ käis Tartu loodusmuuseumi tagatubades ja vaatas aastakümnete jooksul bioloogide kogutud putukaid, loomi ja taimi. Aga kui kõik seesugune info on tänapäeval digitaalselt olemas, siis miks seda kõike veel muuseumikogudes hoida?

  • foto
    Reportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatest
    16.01

    Peeter Suure nimelise merekindluse käikude süsteem rajati 20. sajandi alguses. Sellest on Laagris säilinud umbes kolm kilomeetrit, mis on looduskaitse all. Inimesed on selle koha hüljanud, kuid siin liblikad on selle võtnud kasutusele talvitumiseks. „Osoon“ uuris, millised liblikaliigid katakombides talvituvad ja kui sügavale nad on läinud.

  • foto
    Teadlased äratasid nupuvajutusega hiirtes tapjainstinkti
    15.01

    Ühel hetkel jagab hall hiireke rahulikult puuri võrreldavalt stoilise kilgiga. Teisel hetkel rebib ta putukal ilma pikemalt mõtlemata pea otsast. Ainult sellepärast, et laborant pani ühe nupuvajutusega tehislikult tööle käputäie looma ajurakke. Rühm teadlasi on jälile saanud neuronivõrgustikele, mis vastutavad hiirte ajus jahipidamisinstinkti eest.

  • foto
    Araabia kohvipuu genoom sai järjestatud
    14.01

    Enam kui 70 protsenti maailmas joodavast kohvist on jahvatatud araabia kohvipuu, Coffea arabica, ubadest. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud selle kohvipuuliigi täieliku geenijärjestuse.

  • foto
    Haapsalus saab näitusel näha 40 liiki okaspuude käbisid
    13.01

    Haapsalu raamatukogus avati näitus, kus on väljas 40 liiki okaspuu käbid kogu maailmas.

  • foto
    100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine?
    13.01

    Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

  • foto
    Kukeseen kuulutati aasta seeneks
    10.01

    Lisaks aasta loomale ja linnule on alates esmaspäevast Eestil ka aasta seen. Eesti mükoloogiaühingu välja antav tiitel kuulub sedapuhku kukeseenele.

  • foto
    "Osoon" esitleb: kääksuva häälega pikaealised mardikad
    09.01

    Suvisel ajal võib niitudel, metsades ja suisa koduaedades kohata sadu erinevaid liike putukaid. Peale kõrvaharkide ja lepatriinude jäävad silma pikkade tundlatega putukad – siklased, keda Eestis on üle 100 liigi. “Osoon” tutvustab neid ebamaise välimuse ja häälega mardiklasi lähemalt.

  • foto
    Maanteeamet palus teadlaste abi põtrade liikumise jälgimiseks
    09.01

    Tallinna-Tartu maantee Kose ja Mäo vaheline lõik ehitatakse 4-realiseks. Selle jaoks on aga oluline teada, kus ja kuidas liiguvad nendel aladel loomad. Nii paluski maanteeamet kümne põdra jälgimiseks abi Tartu ülikooli zooloogidelt.

  • foto
    Saurusemunad haudusid kaua
    04.01

    Dinosaurused munesid. Kuid kui kaua nende munad pärast munemist haudusid, kuni neist väikesed saurusehakatised välja koorusid? Tuleb välja, et üsnagi kaua.

  • foto
    Linnastumine röövib inimkonnalt viljakat põllumaad  
    03.01

    Linnad neelavad maad. Aina hoogsama linnastumise tulemusel kaob maailmas 2030. aastaks 300 000 ruutkilomeetrit viljakandvat pinda. Teadlaste prognoosi kohaselt kaovad sealjuures just need maatükid, mis on ülemaailmsest keskmisest kaks korda viljakamad. Sellise arengu all kannatavad kiiresti kasvavad Aasia ja Aafrika piirkonad.

  • foto
    Galerii: mida teha Eesti metallidega?
    03.01

    Kui me räägime tavapärastest Eesti maavaradest, siis ikka mõeldakse kas põlevkivi, turvast, liiva, kruusa või karbonaatseid kivimeid. Mõned julgevad mainida fosforiitigi, aga metallidest tavaliselt juttu ei tehta, kirjutab Tartu ülikooli geoloogia osakonna külalisprofessor Alvar Soesoo. Soesoo töötab ka ülikooli maapõueressursside arenduskeskuses MAREK.

  • foto
    Sipelgas oskab õiget tööriista valida
    02.01

    Tundub, et mõned sipelgad on veel targemad, kui me seni arvasime.

  • foto
    Rasvatihane – generalist või hoopis spetsialist?
    29.12

    Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal.

  • foto
    Kompetentsikeskus muudab ka marjakestad väärtuslikuks kaubaks
    2016

    Eesti toidusektori jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeroll kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi suurendamisel. Üks võimalus selleks on arendada koostöös teadlastega funktsionaalseid tervisetooteid.

  • foto
    Teadlased: Napoli lähistel asuv supervulkaan hakkab üles ärkama
    2016

    Itaalia ja Prantsusmaa teadlased avalikustasid teisipäeval oma pikaaegse uuringu tulemused, mille kohaselt on Napoli linna lähistel asuv kaldeera taas üles ärkamas ning lähenemas kriitilisele survepunktile, mis omakorda võib tuua kaasa aktiivse supervulkaani.

  • foto
    Šimpansite abivalmidus võib taanduda omakasupüüdlikkusele
    2016

    Inimeste lähisugulastest šimpansid ilmutavad samasuguses olukorras võrreldavat soovi oma liigikaaslastele kahju teha ja neid aidata. Tulemused vihjavad, et prosotsiaalne käitumine ja soov teiste heaolu parandada on midagi inimestele ainuomast.

  • foto
    Inimeste peeniseluule andis viimase hoobi monogaamia  
    2016

    Paaritumise ja oma geenide levitamise edukust kasvatava luukese kadumiseni viis inimeste puhul lisaks keskmisest lühemale suguühtele kalduvus monogaamiale, leiavad Londoni ülikooli kolledži teadlased.

  • foto
    Ibeeria ilvese genoomijärjestus aitab haruldust kaitsta
    2016

    Hispaania teadlased on ära järjestanud ibeeria ilvese, ühe maailma kõige ohustatuma kaslase genoomi. Selgus, et nagu kardetigi, on selle looma genoom ülimalt vaesunud. Liigisisene geneetiline mitmekesisus on ibeeria ilvesel isegi väiksem kui teistel ohustatud liikidel nagu kukkurkurat või tuttiibis.

  • foto
    Tartu ülikooli teadlased avastasid taimede süsihappegaasi tajumise alustalad
    2016

    Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Samas teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Selles on aidanud olulist selgust luua Tartu ülikooli teadlased. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.