Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad

Hunt (Foto: denalips/Creative Commons)
Randel Kreitsberg, Tartu ülikool
7.11.2016 8:30
Rubriik: Loodus

Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

Põhjuseid huntide suhtes poolehoidu näidata on mitmeid: kaasaegne hunt (hea termin eksole) ei ole enam arulage murdmismasin, vaid plastiline, keskkonnaga kohanev, sotsiaalne ja tark loom, kes on õppinud elama koos inimesega. Euroopalik lähenemine suurkiskjatesse tähendab seda, et loomi ei eraldata tarade ja aedikutega inimestest, nii nagu seda tehakse Aafrika savannides, vaid kiskjad on osa meie maastikest. Hunt on heaks näiteks selle kohta, et suudab hakkama saada nii Kesk-Euroopa tihedalt linnastunud maastikul kui ka sügaval põlismetsades.

“Ma olen küll geneetik mitte ökoloog, kuid ma ei näe, et Rail Balticu ehitamine võiks huntidele väga suurt mõju avaldada,” on Hindrikson arvamusel, “näiteks Saksamaal on Lääne-Poola huntidest alguse saanud populatsioonid laienemas ja teed ja raudteed ei ole seda protsessi olulisel määral pidurdanud.” Üleüldse on huntidel pärast 2001–2007 aasta arvukuse mõõna, mil Eestis leidus kohati vaid alla saja looma, taas asurkond stabiilne. Euroopas on suurem osa hundipopulatsioone laienemas ja pigem heas seisus.

2015. aasta seisuga elab mandri-Eestis 28 hundipesakonda. Keskkonna toidubaasi, hundi kodupiirkonna suurust ja inimasustuse tihedust arvesse võttes on optimaalne arv 20 pesakonda, mis tähendab, et piirkonnas on hunte piisavalt, et meie loomade geenid saavad rändavate isendite abiga ka kaugemale (nt Saksamaale) levida.

“Euroopa hundipopulatsioonides esinevat geneetilist variatiivsust uurides saime teada, et populatsioonid mõjutavad üksteist kuni 850 kilomeetri raadiusega alal. Ehk siis kui kaks rühma asuvad teineteisest näiteks 1200 kilomeetri kaugusel, siis geneetiline vastasmõju puudub, kuid kui see vahemaa on väiksem kui 850 kilomeetrit, siis toimub geenisiire tänu hundi liikuvusele,” selgitab Hindrikson.

Esimestest hübriididest teatasid jahimehed

Lisaks geenide levimisele selgus doktoritööst ka Euroopa edela- ja kirdeosa suunal valitsev geneetilise mitmekesisuse muutus ehk gradient. Ligi 100 000 aastat tagasi valitsenud viimase jääaja veetsid paljud loomad mägede piirkondades paos ehk refuugiumides. See killustas populatsioonid ja see on suuresti ka põhjus, miks ibeeria ja itaalia huntide geenibaas on mõnevõrra piiratum kui näiteks eesti-läti huntidel, kelle jaoks on oluliseks mitmekesisuse allikaks suurt Venemaad asustav metapopulatsioon. Lõuna-Euroopa huntide geneetilisele isolatsiooni üheks põhjustajaks ja süvendajaks on loomulikult ka inimene, kes 18. ja 19. sajandil populatsioone küttimise läbi oluliselt vähendas.

Eestis olidki just jahimehed need, kellelt laekus esimene info võimalike huntide ja koerte hübriidide kohta, kirjeldab Hindrikson, kuidas hübriidide uurimise teema alguse sai:

“Läänemaal küttisid jahimehed hundid, kes olid ebatüüpiliselt tumeda või kollaka karvastikuga ja kahtlustati, et tegemist on hübriididega. Kui vaadata hundi ja koera hübriidide pilte, siis mõned on ikka väga koera moodi, kuid teised sarnanevad pigem hundiga.”

Praeguseks on jahimeestel kohustus iga lastud hundi puhul teadlastele koeproovid saata ning Tartu ülikooli teadlased analüüsivad regulaarselt populatsiooni hübridiseerumist. Viimastesse uuringutesse on õnnestunud kaasata kogu Baltimaade hundipopulatisooni (sealhulgas ka Poola asurkond) hõlmavad proovid.

Hinnanguline hübriidide osa Euroopa hundipopulatsioonides on 4–11 protsenti. Eestis hübriidid hundipopulatsioonidele ohtu ei kujuta, kuid paljudes riikides on seeläbi oht rikkuda hundi loodusliku valiku teel kujunenud genofond.

“Kui väikesearvulises populatsioonis hübriidide osa liigselt kasvab, siis juhtub see, et koerad toovad sisse hundi jaoks mittekohased geenid ja rikuvad niimoodi kogu populatsiooni,” rõhutab Hindrikson võimalikke ohte. Tõepoolest, koerte geenidega kaasas käivad käitumuslikud tunnused ja kohastumused ei pruugi hundikarjas just eeliseks olla. Erinevused on kasvõi sigimiskäitumises:

Huntidel on aastas üks ‘jooksuaeg’ mille ajal paaritub karja alfa-paar, misjärel kasvatatakse sündinud kutsikad ühiselt üles. Samal ajal kui emastel koertel on kaks jooksuaega aastas ning hulgaliselt erinevaid isaseid partnereid, kes ei huvitu karvavõrdki järglaste heaolust.

Nii võib julgelt väita, et isased koerad on isaste huntidega võrreldes täitsa ‘rongaemad’. Käitumise erinevustest lähtuvalt jäävadki pigem ellu emaste huntide hübriididest järglased, samas kui emane koer-isane hunt kombinatsioon on pigem haruldane.

Kaasaegne teadus ütleb, et hunt on koera esivanem ja geneetiliselt on nad väga lähedased, seega on hundi ja koera hübriidid omakorda sigimisvõimelised ja mingeid geneetilisi ristumisbarjääre ei ole – samuti on võimalik tagasiristamine ja kõik vahepealsed variandid. Võimaluste paljusus teeb loomageneetikute töö keeruliseks ning ilma kaasaegsete molekulaarsete meetoditeta poleks see võimalik.

Huntide geneetika on laboritöö

Tartu ülikooli teadlased uurisid paralleelselt kolme erinevat tüüpi DNA järjestusi: neid mis päranduvad isaliini pidi Y-kromosoomiga, neid mis päranduvad emaliini pidi mitokondriaalse DNA kaudu ning mõlemalt vanemalt pärinevaid mikrosatelliit-lookuseid. Nende kolme kombinatsioonis oli võimalik tuvastada, kas tegemist on hübriidiga ja kes oli looma ema ja isa.

Mikrosatelliit on kiiresti muteeruv lühike korduv DNA lõik, mida kasutatakse põlvnevuse, suguluse ja populatsiooni struktuuri uurimisel.

Doktoritööst tuleb välja praktiline soovitus: vaadata hundipopulatsiooni kui bioloogilist üksust riigipiiride üleselt. “Praegu muutub riigipiiriga tihtipeale ka populatsiooni haldamise korraldus. Ühes riigis on laskmine lubatud, teises mitte; ühes riigis on looma kaitse all, teises mitte. Eestis on hetkel hundipopulatsioonid pigem hästi hallatud.”

Praktiline väljund Eesti inimese jaoks on seotud sellega, kuidas me igapäevaselt oma koeri hoiame. Selleks, et vältida metsikus hundipopulatsioonid hübriidide teket, on vaja piirata hulkuvate koerte hulka metsaaladel või siis rakendada aktiivsemalt selliste koerte steriliseerimist.

Viimane inimese murdmine hundi poolt jääb Eesti aladel pooleteise sajandi tagusesse aega ja kaasajal hunt inimesele ohuks ei ole. Lambaid on võimalik kaitsta elektriaiaga ning valvekoertega. Kohanemisvõimeline hunt on hea näide selle kohta, et inimene ja suurkiskja saavad ühisel maa-alal koos hakkama. “Eurooplane on end palju muutnud, et hundil hästi läheks: alates õigusloomest ja lõpetades üldise suhtumisega. Ja nüüd lähebki järjest paremini,” on Maris Hindrikson positiivne.

 Maris Hindriksoni doktoritöös saadi teada:

• Eestis on hundi ja koera hübriidid

• Eesti ja Läti aladel asuv hundipopulatsioon ei ole geneetiliselt ühtne, vaid jaguneb erinevateks alamrühmadeks

• Hundipopulatsioonid mõjutavad üksteist geneetiliselt kuni 850 kilomeetri kaugusele

Maris Hindrikson kaitseb doktoriväitekirja “Hundi (Canis lupus) populatsioonid Eestis ja Euroopas: geneetiline mitmekesisus, populatsiooni struktuur ja -protsessid ning hübridiseerimine koertega” 16. novembril Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Töö juhendaja on juhtivteadur Urmas Saarma, oponent professor Linda Laikre Stockholmi ülikoolist Rootsist.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Vaalad vestlevad vetteplartsatuste vahendusel
    Eile

    Küürvaalad on suured loomad, kes kasvavad enam kui kümne meetri pikkuseks ja kui nad veest välja hüppavad ja tagasi prantsatavad või ka lihtsalt oma suurte loibade ja sabaga veepinnal platsutavad, on see võimas ja võrratu vaatepilt. Küsimus on, kas nad teevad seda lihtsalt lõbu pärast või on sel ka mõte sees.

  • foto
    Koerad mäletavad minevikusündmusi sarnaselt inimestele
    29.11

    Inimestel on harukordne võime mäletada sündmustest detaile, millele ei pööranud neid vahetult kogedes erilist tähelepanu või pidanud neid eriti oluliseks. Näiteks seda, mida sõid nad möödunud pühapäeval õhtusöögiks. Uus uurimus viitab, et inimeste episoodilisele mälule sarnanev mälutüüp on olemas ka koertel ja võib olla loomariigis arvatust märksa laialt levinum.

  • foto
    Galerii: Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi
    28.11

    Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.

  • foto
    Mereveest võetud DNA annab aimu haide elust
    28.11

    Vaalhai on maailma kõige suurem kala, kuid nüüd on teadlased tema kohta uut infot saanud just silmale nähtamatutest pisikestest asitõenditest.

  • foto
    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel
    26.11

    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel. Puu, mis kuulub liiki ladinakeelse nimega Entandrophragma excelsum on 81,5 meetrit kõrge. Mägi kannab loomulikult nime Kilimanjaro ja on palju kõrgem. Puu kasvab ühes Kilimanjaro mäel leiduvas orus, mäetippudest kõvasti allpool.

  • foto
    Kookosevargad on tugevaimad koorikloomad
    24.11

    Kes on koorikloomade seas kõige tugevam? Kui uskuda jaapani teadlasi, siis on selleks kookosevaras – India ja Vaikse ookeani saartel elutsev krabi.

  • foto
    Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi
    23.11

    Inimesed on inimliku mõõdupuu järgi tegelenud põlluharimisega terve igaviku. Fidži saarestikus elavaid sipelgaid uurinud bioloogid nendivad, et putukad hakkasid sihipäraselt taimede seemneid levitama juba vähemalt kolme miljoni aasta eest.

  • foto
    Fotosünteesigeenide muundamisega saab tõsta taimede saagikust  
    21.11

    Taimede saagikust on võimalik märgatavalt tõsta, kui suurendada neis kolme fotosünteesiga tegeleva valgu sisaldust. Välikatsetes on teadlased saavutanud muundatud tubakataimedel 14–20protsendise saagikuse kasvu. Tulemus annab tunnistust, et fotosünteesi saab muuta tõhusamaks ja taime saagikust seeläbi suurendada, kuigi mõned teadlased on selles varem ka kahelnud.

  • foto
    Tallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi"
    20.11

    Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.

  • foto
    Leedlamp meelitab putukaid hõõglambist vähem
    16.11

    Putukad tulevad õhtul ja öösel ikka valguse peale kohale, kui on putukarohke aastaaeg. Nüüd selgub, et modernne leedlamp tõmbab putukaid ligi siiski märksa vähem kui traditsiooniline hõõglamp.

  • foto
    Lõkerdavad rotid avavad kõdikartuse tagamaid
    11.11

    Kõditamine ei pane lõkerdama mitte ainult inimesi, vaid ka rotte. Saksa neuroteadlased on leidnud nüüd näriliste ajust kõdikartusega seonduva ajupiirkonna, mis võiks anda aimu kõdikartuse vajalikkusest ja evolutsioonilisest tagapõhjast.

  • foto
    Vanemaid bonoboid kimbutab kaugnägelikkus
    11.11

    Vanemad inimesed panevad sageli tähele, et lähemal asuvad asjad ei paista enam nii selgelt ja lehelugemiseks on vaja lugemisprille. Nüüd annavad teadlased teada, et sama lugu on vanemate bonobotega.

  • foto
    Uuring: väljasuremisohus võib olla arvatust rohkem linnuliike  
    10.11

    Liikide väljasuremisriski hindamiseks satelliitseirel kogutud andmeid kasutanud teadlased nendivad, et ohustatud linnuliikide arv ületab ülemaailmse looduskaitse liidu punasesse nimistusse kantud liikide arvu kahekordselt. IUCN-i esindajad peavad järeldusi ennatlikuks.

  • foto
    Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal
    07.11

    Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

  • foto
    Metsik teadusvideo: puidu biomassist kemikaalide ja plastiku tegemine
    07.11

    RMK toetab teadustööd, mille käigus võiks leida viise, kuidas Eesti metsadest pärit puitu võiks muuta kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Kuidas puidust näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti või pakendites kasutatavat vee- ja õhukindlat kihti tehakse, selgitab Lauri Vares, Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur.

  • foto
    Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad
    07.11

    Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

  • foto
    Valgus võib taimevart mööda juurteni levida
    03.11

    Kui olete pettunud, et kogu Eestit katma kavandatud ülikiire internetivõrgu valguskaabli ots siiski päriselt teie kodumajakeseni ei jõua, nagu loodetud, siis võib teid veidi lohutada, aga võibolla ka hoopis hullemini vanduma ajada korea teadlaste väide, et tõenäoliselt liigub valgus justkui mööda kaablit ka teie maja ümber kasvavate taimede sees.

  • foto
    Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne
    02.11

    Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

  • foto
    Kohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojad
    31.10

    Tallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.

  • foto
    Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra
    28.10

    Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

  • foto
    Rasvatihane võib päästa susisemisega oma elu
    27.10

    Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta.

  • foto
    Otse: jälgi kalakaamerast forellide kudemist
    24.10

    Looduskalendri meeskond näitab ka sellel sügisel kudevate jõeforellide pulmamängust ja kudemisest otsepilti.

  • foto
    Ämblikud kuulevad meid oma karvaste jalgadega  
    24.10

    Kui tulete õhtul koju, kuulevad teie koduämblikud teie saabumist. Kas see teadmine teid nüüd rahustab või mitte, see on juba teine küsimus.

  • foto
    Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema
    22.10

    Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

  • foto
    Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?
    21.10

    Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

  • foto
    Pärdikud valmistavad tahtmatult kivitööriistu
    20.10

    Brasiilias metsades elavad kaputsiinahvid valmistavad kive lõhkudes teadvustamatult kivikilde, mis meenutavad ligilähedaselt iidsete inimeste poolt miljonite aastate kasutatud tööriistu. Tähelepanek manitseb antropolooge muististe tõlgendamisel täiendavale ettevaatusele ja seab kahtluse alla inimeste esivanemate nupukuse.

  • foto
    Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu
    20.10

    Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.

  • foto
    Iidsed koopamaalingud heidavad valgust evolutsiooni keerdkäikudele
    19.10

    Segaverelistel pole looduses kohta. Värske DNA-l põhinev uuring näitab aga, et kahe väljasurnud liigi ristumine mängis tänapäeva Euroopa suurimale imetajale – euroopa piisonile – selle tänapäevase kuju andmises võtmerolli. Mõistatuse üheks võtmeks olid iidsed koopamaalingud.

  • foto
    Teadlased vaidlevad, kas langenud puulehed tuleks kokku riisuda või maha jätta
    18.10

    Teadlased vaidlevad selle üle, kas puudelt langenud lehed oleks mõistlik kokku riisuda või oleks keskkonnale kasulik see, kui langenud lehed jääksidki maha. Vaidlustest hoolimata käib linnades agar lehtede kokkuriisumine, mis läheb meile ka raha maksma.

  • foto
    Teadlased tegid selgeks, miks poetomatite maitse tihti plasti meenutab
    18.10

    Kui mõned inimesed on mõnikord öelnud, et mõned poes müüdavad tomatid oleksid mõneti justkui plastist tehtud, siis on nende väide selles mõttes õigustatud, et tihtilugu ei ole poetomatitel tõesti värsket tugevat tomatist lõhna ega maitset, mis iseloomustab otse kasvuhoonest nopitud punavilju.