“Sitsikleidi”-territooriumihüüuga kehtestab rasvatihane omanikuõigusi juba jaanuaris

Rasvatihase pojad pesas. (Foto: Erakogu)
22.01.2016 10:07
Rubriik: Loodus

Viisijuppi “Sitsi-kleit, sitsi-kleit” armastav tänavune aasta lind rasvatihane on üle maailma enim uuritud linnuliik. Eestis juba ligi pool sajandit kestnud uuringuid ja põnevaimaid tulemusi tutvustab selle nädala intervjuusarjas Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

Maailma üks kõige pikaajalisemaid järjepidevaid rasvatihaseuurimusi algas 1930. aastal Wytham Woodis Inglismaal Oxfordi ülikoolis ja see kestab siiani. Millised on selle uuringu olulisimad uued teadmised? Millist koostööd on sealse uurimisrühmaga teinud Eesti teadlased?

Kõik tugevad uurimisrühmad maailmas tegelevad üldiselt üsna samade asjadega – nendega, mis on parajasti uued ja aktuaalsed ning paiknevad teaduse eesliinil. Seetõttu on nende ja meie suundadel hulk kattuvusi.

Tasub ehk mainida, et Oxfordi linnuteadlased on hakanud viimasel ajal kasutama tõepoolest üha tulemuslikumalt ära oma silmatorkavat eelist – ülipikki andmeridasid. Nad saavad nende abil täpsemini modelleerida ja ennustada looduslikes populatsioonides toimuvaid protsesse ning nende põhjusi, üks kontekste on näiteks kliimamuutus.

Ka meil on olnud oxfordlastega vastastikku viljastavaid kokkupuuteid. Rääkimata sellest, et meil on olnud neilt küllalt palju õppida, võin uhkustundega öelda, et just meie kaltsiumiuuringud andsid neile tõuke teha sarnane uuring ka Wytham Woodis. Vähe sellest, minu pikemaajaline viibimine Oxfordis ja jutuajamised sealse teadlase Andrew Gosleriga viisid selleni, et Gosler sõnastas täiesti uue, samuti kaltsiumidefitsiidiga seotud hüpoteesi lindude munakoore mustri funktsiooni kohta. Meil siin jällegi oli hea võimalus seda hüpoteesi Pärnumaa rasvatihasepopulatsiooni peal katseliselt kontrollida. Lisaksin veel, et Oxfordi teadlane Ben Sheldon on käinud Tartus oponeerimas üht meie uurija doktoritööd.Rasvatihase munad peopesal - siia kurna munetakse veel juurde. (Foto: Erakogu)

Koolis tutvustatakse rasvatihast kui veendunud paigalindu, kes püsib ikka ja alati Eesti aedades, samal ajal kui ülejäänud laululinnud põrutavad Egiptimaale. Samas räägitakse, et Paruse tihasesuguvõsa kõige rännulembelisemad rasvatihased käivad talviti isegi Prantsusmaal Eiffeli torni vaatamas. Kuidas asi tegelikult on? Miks on metsas lennuvõimeliseks kasvanud tihased rännuhimulisemad kui nende linnas elavad liigikaaslased?

Tegelikult pole sugugi võimatu, et mõnel meil sündinud tihasepoisil või -tüdrukul ongi Eiffeli torn ära nähtud, sest kõige kaugem Eestis rõngastatud rasvatihase taasleid on teada Lyoni lähedalt, mis on siit vaadates Pariisiga enam-vähem ühel joonel. Taasleide on ka Belgiast ja Hollandist. Enamik Eesti rasvatihaseid-kaugrändureid jõuab siiski ainult Poola või Saksamaani.

Rasvatihane ei ole võimeline loodusmaastikus siinseid karmimaid talvesid üle elama – see liik sõltub meil ja eriti Soomes otseselt lisatoidust, mida saab hankida inimasulatest. Metsas kasvanud tihastel pole aga alati lihtne talveks asulatesse tulla, sest asulates ja nende läheduses pesitsevad tihasesalgad on seal juba ees. Sestap tasub neil kolida rohkem lõuna poole, kus elutingimused on soodsamad. Niisiis pole sellises rändemustris mingit müstikat.

Palju on räägitud rasvatihaste intelligentsusest. Näiteks olevat tihased õppinud möödunud sajandi keskel ühes Inglismaa külas avama koduuste taha pandavaid värske piima ja koore pudeleid. Komme levinud peagi üle maa ja see sundis piimatootjaid võtma kasutusele tihasekindlaid pakendeid. Väidetavalt on Eesti suurtes toiduainete logistikakeskustes tegutsevad rasvatihased õppinud oskuslikult avama kõrrejookide pakendeid – nokaga tehakse auk just sinna, kuhu inimene torkab joogikõrre. Milliseid tähelepanekuid on teadlased tihase õpioskuste kohta teinud?

See protsess, kus rasva- ja ka sinitihased hakkasid Inglismaal ja Hollandis omandama tinapaberiga kaetud piimapudelite avamise oskust, on hästi registreeritud – see algas kindlatest tekketsentritest ja levis varsti üle kogu maa. Seda peetakse üheks klassikaliseks näiteks niinimetatud kultuuritunnuste leviku kohta loomariigis.

Lühidalt: nii nagu inimese paljud käitumuslikud omadused – tavad, kombed, oskused jmt – ei pärandu edasi mitte geenide abil, vaid kultuuriliselt, näiteks õppimise ja jäljendamise teel, nii esineb kultuurilise pärandumise võime ka intelligentsematel loomadel. Muide, linnud on keskmiselt intelligentsemad kui imetajad (inimene on siin erand), kusjuures vareslased ja tihaslased kuuluvad kõige intelligentsemate hulka.

Mis puutub pudeli avamise näitesse, siis tänapäeva teadlased on leidnud, et piimapudeli või kõrrejoogi avamise oskus ei levi siiski ilmselt edasi teistelt isenditelt õppimise või nende jäljendamise teel. Tõenäolisem seletus põhineb sellel, et tihastel on juba kaasasündinud kalduvus ja oskused toitu otsides oma nokaga kõikjal urgitseda. Kui nad salgana tegutsedes kohtavad teiste isendite poolt avatud pudeleid, mõistavad nad kiiresti, kus toit peidus on – edasine tuleneb juba kaasasündinud oskusest noka abil sellele ligi pääseda. Niisiis ei levi selline “kultuur” mitte jäljendamise, vaid nii-öelda paigapõhiselt stimuleeritud iseõppimise abil.Rasvatihase munad samblast pesas on peidetud paksu karvadest pesavooderdise sisse. (Foto: Erakogu)

Millega tihased praegu tegelevad, kuidas neil läheb ja kuidas neile tänavune talv võiks meeldida?

Tihased tegelevad praegu sõna otseses mõttes ellujäämisega. Selleks on vaja lühikese talvepäeva jooksul kõht piisavalt täis saada ja pikal talveööl mitte ära külmuda. Paljudel see ei õnnestu, sest looduslik valik on halastamatu. Vana tuntud laulusalm “Kas on linnukesel muret ...” väljendab lihtsalt selle autori väheseid teadmisi loodusest.

Selge see, et talve algus meeldis rasvatihasele märksa rohkem kui praegune pakaseline ja lumerikas aeg. Tal on praegu väga raske periood. Kui esimesi “sitsikleite” võis kuulda juba enne jõule, siis nüüd pole tal sitsikleidi kandmise peale eriti mahti mõelda olnud. Siiski, mida päev edasi ja mida eredamalt hakkab päike pilvede vahelt piiluma, seda sagedamini hakkab kostma seda territooriumihüüdu, mida “sitsikleit” õigupoolest tähendab.

Tihaste pesitsusaeg algab juba mõne kuu pärast, aprilli lõpupoole, ja seni on vaja oma omanikuõigusi territooriumile aeg-ajalt üle korrata. Muidu läheb kevadel parimate kohtade pärast veel kakluseks.

Euroopas enim levinud lindu rasvatihast märkame kõige sagedamini just talvepäevadel, kui nad askeldavad neile üles pandud söögimajades. Kus ja kuidas nad tavaliselt öö veedavad?

Talveöö veedab rasvatihane mõnes puuõõnsuses, muus varjualuses või pesakastis, kus ta soputab ennast ümmarguseks sulekeraks.
Rasvatihane sätib ennast peale päikeseloojangut öömajale ja poeb oma sulgedest „magamiskotti“.

Vaata siin talvituvate rasvatihaste tüüpilist käitumist, kui nad end ööbimiseks sisse seavad (Marec Forsel): “Pool sajandit rasvatihaseuuringuid Eestis” on intervjuusari, milles TÜ loomaökoloogia professor Raivo Mänd räägib Eestis juba ligi pool sajandit kestnud rasvatihaste uuringutest ja põnevaimatest tulemustest.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 
    Eile

    Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

  • foto
    Metsik teadusvideo: nutikas elurikkus Eesti metsades
    Eile

    Eesti on metsarikas ja mets on suur väärtus nii majanduslikus mõttes kui elurikkuse poolest. Suur elurikkus metsas töötab „kindlustuspoliisina“, mis tagab metsa jätkuva funktsioneerimise ka globaalsete muutuste tingimustes. Tartu ülikooli professori Meelis Pärteli juhitud töörühm uurib, kuidas metsade elurikkust nutikalt kaitsta.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    Eile

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Vaalad vestlevad vetteplartsatuste vahendusel
    04.12

    Küürvaalad on suured loomad, kes kasvavad enam kui kümne meetri pikkuseks ja kui nad veest välja hüppavad ja tagasi prantsatavad või ka lihtsalt oma suurte loibade ja sabaga veepinnal platsutavad, on see võimas ja võrratu vaatepilt. Küsimus on, kas nad teevad seda lihtsalt lõbu pärast või on sel ka mõte sees.

  • foto
    Koerad mäletavad minevikusündmusi sarnaselt inimestele
    29.11

    Inimestel on harukordne võime mäletada sündmustest detaile, millele ei pööranud neid vahetult kogedes erilist tähelepanu või pidanud neid eriti oluliseks. Näiteks seda, mida sõid nad möödunud pühapäeval õhtusöögiks. Uus uurimus viitab, et inimeste episoodilisele mälule sarnanev mälutüüp on olemas ka koertel ja võib olla loomariigis arvatust märksa laialt levinum.

  • foto
    Galerii: Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi
    28.11

    Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.

  • foto
    Mereveest võetud DNA annab aimu haide elust
    28.11

    Vaalhai on maailma kõige suurem kala, kuid nüüd on teadlased tema kohta uut infot saanud just silmale nähtamatutest pisikestest asitõenditest.

  • foto
    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel
    26.11

    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel. Puu, mis kuulub liiki ladinakeelse nimega Entandrophragma excelsum on 81,5 meetrit kõrge. Mägi kannab loomulikult nime Kilimanjaro ja on palju kõrgem. Puu kasvab ühes Kilimanjaro mäel leiduvas orus, mäetippudest kõvasti allpool.

  • foto
    Kookosevargad on tugevaimad koorikloomad
    24.11

    Kes on koorikloomade seas kõige tugevam? Kui uskuda jaapani teadlasi, siis on selleks kookosevaras – India ja Vaikse ookeani saartel elutsev krabi.

  • foto
    Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi
    23.11

    Inimesed on inimliku mõõdupuu järgi tegelenud põlluharimisega terve igaviku. Fidži saarestikus elavaid sipelgaid uurinud bioloogid nendivad, et putukad hakkasid sihipäraselt taimede seemneid levitama juba vähemalt kolme miljoni aasta eest.

  • foto
    Fotosünteesigeenide muundamisega saab tõsta taimede saagikust  
    21.11

    Taimede saagikust on võimalik märgatavalt tõsta, kui suurendada neis kolme fotosünteesiga tegeleva valgu sisaldust. Välikatsetes on teadlased saavutanud muundatud tubakataimedel 14–20protsendise saagikuse kasvu. Tulemus annab tunnistust, et fotosünteesi saab muuta tõhusamaks ja taime saagikust seeläbi suurendada, kuigi mõned teadlased on selles varem ka kahelnud.

  • foto
    Tallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi"
    20.11

    Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.

  • foto
    Leedlamp meelitab putukaid hõõglambist vähem
    16.11

    Putukad tulevad õhtul ja öösel ikka valguse peale kohale, kui on putukarohke aastaaeg. Nüüd selgub, et modernne leedlamp tõmbab putukaid ligi siiski märksa vähem kui traditsiooniline hõõglamp.

  • foto
    Lõkerdavad rotid avavad kõdikartuse tagamaid
    11.11

    Kõditamine ei pane lõkerdama mitte ainult inimesi, vaid ka rotte. Saksa neuroteadlased on leidnud nüüd näriliste ajust kõdikartusega seonduva ajupiirkonna, mis võiks anda aimu kõdikartuse vajalikkusest ja evolutsioonilisest tagapõhjast.

  • foto
    Vanemaid bonoboid kimbutab kaugnägelikkus
    11.11

    Vanemad inimesed panevad sageli tähele, et lähemal asuvad asjad ei paista enam nii selgelt ja lehelugemiseks on vaja lugemisprille. Nüüd annavad teadlased teada, et sama lugu on vanemate bonobotega.

  • foto
    Uuring: väljasuremisohus võib olla arvatust rohkem linnuliike  
    10.11

    Liikide väljasuremisriski hindamiseks satelliitseirel kogutud andmeid kasutanud teadlased nendivad, et ohustatud linnuliikide arv ületab ülemaailmse looduskaitse liidu punasesse nimistusse kantud liikide arvu kahekordselt. IUCN-i esindajad peavad järeldusi ennatlikuks.

  • foto
    Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal
    07.11

    Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

  • foto
    Metsik teadusvideo: puidu biomassist kemikaalide ja plastiku tegemine
    07.11

    RMK toetab teadustööd, mille käigus võiks leida viise, kuidas Eesti metsadest pärit puitu võiks muuta kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Kuidas puidust näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti või pakendites kasutatavat vee- ja õhukindlat kihti tehakse, selgitab Lauri Vares, Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur.

  • foto
    Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad
    07.11

    Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

  • foto
    Valgus võib taimevart mööda juurteni levida
    03.11

    Kui olete pettunud, et kogu Eestit katma kavandatud ülikiire internetivõrgu valguskaabli ots siiski päriselt teie kodumajakeseni ei jõua, nagu loodetud, siis võib teid veidi lohutada, aga võibolla ka hoopis hullemini vanduma ajada korea teadlaste väide, et tõenäoliselt liigub valgus justkui mööda kaablit ka teie maja ümber kasvavate taimede sees.

  • foto
    Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne
    02.11

    Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

  • foto
    Kohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojad
    31.10

    Tallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.

  • foto
    Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra
    28.10

    Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

  • foto
    Rasvatihane võib päästa susisemisega oma elu
    27.10

    Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta.

  • foto
    Otse: jälgi kalakaamerast forellide kudemist
    24.10

    Looduskalendri meeskond näitab ka sellel sügisel kudevate jõeforellide pulmamängust ja kudemisest otsepilti.

  • foto
    Ämblikud kuulevad meid oma karvaste jalgadega  
    24.10

    Kui tulete õhtul koju, kuulevad teie koduämblikud teie saabumist. Kas see teadmine teid nüüd rahustab või mitte, see on juba teine küsimus.

  • foto
    Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema
    22.10

    Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

  • foto
    Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?
    21.10

    Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

  • foto
    Pärdikud valmistavad tahtmatult kivitööriistu
    20.10

    Brasiilias metsades elavad kaputsiinahvid valmistavad kive lõhkudes teadvustamatult kivikilde, mis meenutavad ligilähedaselt iidsete inimeste poolt miljonite aastate kasutatud tööriistu. Tähelepanek manitseb antropolooge muististe tõlgendamisel täiendavale ettevaatusele ja seab kahtluse alla inimeste esivanemate nupukuse.

  • foto
    Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu
    20.10

    Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.