“Sitsikleidi”-territooriumihüüuga kehtestab rasvatihane omanikuõigusi juba jaanuaris

Rasvatihase pojad pesas. (Foto: Erakogu)
22.01.2016 10:07
Rubriik: Loodus

Viisijuppi “Sitsi-kleit, sitsi-kleit” armastav tänavune aasta lind rasvatihane on üle maailma enim uuritud linnuliik. Eestis juba ligi pool sajandit kestnud uuringuid ja põnevaimaid tulemusi tutvustab selle nädala intervjuusarjas Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

Maailma üks kõige pikaajalisemaid järjepidevaid rasvatihaseuurimusi algas 1930. aastal Wytham Woodis Inglismaal Oxfordi ülikoolis ja see kestab siiani. Millised on selle uuringu olulisimad uued teadmised? Millist koostööd on sealse uurimisrühmaga teinud Eesti teadlased?

Kõik tugevad uurimisrühmad maailmas tegelevad üldiselt üsna samade asjadega – nendega, mis on parajasti uued ja aktuaalsed ning paiknevad teaduse eesliinil. Seetõttu on nende ja meie suundadel hulk kattuvusi.

Tasub ehk mainida, et Oxfordi linnuteadlased on hakanud viimasel ajal kasutama tõepoolest üha tulemuslikumalt ära oma silmatorkavat eelist – ülipikki andmeridasid. Nad saavad nende abil täpsemini modelleerida ja ennustada looduslikes populatsioonides toimuvaid protsesse ning nende põhjusi, üks kontekste on näiteks kliimamuutus.

Ka meil on olnud oxfordlastega vastastikku viljastavaid kokkupuuteid. Rääkimata sellest, et meil on olnud neilt küllalt palju õppida, võin uhkustundega öelda, et just meie kaltsiumiuuringud andsid neile tõuke teha sarnane uuring ka Wytham Woodis. Vähe sellest, minu pikemaajaline viibimine Oxfordis ja jutuajamised sealse teadlase Andrew Gosleriga viisid selleni, et Gosler sõnastas täiesti uue, samuti kaltsiumidefitsiidiga seotud hüpoteesi lindude munakoore mustri funktsiooni kohta. Meil siin jällegi oli hea võimalus seda hüpoteesi Pärnumaa rasvatihasepopulatsiooni peal katseliselt kontrollida. Lisaksin veel, et Oxfordi teadlane Ben Sheldon on käinud Tartus oponeerimas üht meie uurija doktoritööd.Rasvatihase munad peopesal - siia kurna munetakse veel juurde. (Foto: Erakogu)

Koolis tutvustatakse rasvatihast kui veendunud paigalindu, kes püsib ikka ja alati Eesti aedades, samal ajal kui ülejäänud laululinnud põrutavad Egiptimaale. Samas räägitakse, et Paruse tihasesuguvõsa kõige rännulembelisemad rasvatihased käivad talviti isegi Prantsusmaal Eiffeli torni vaatamas. Kuidas asi tegelikult on? Miks on metsas lennuvõimeliseks kasvanud tihased rännuhimulisemad kui nende linnas elavad liigikaaslased?

Tegelikult pole sugugi võimatu, et mõnel meil sündinud tihasepoisil või -tüdrukul ongi Eiffeli torn ära nähtud, sest kõige kaugem Eestis rõngastatud rasvatihase taasleid on teada Lyoni lähedalt, mis on siit vaadates Pariisiga enam-vähem ühel joonel. Taasleide on ka Belgiast ja Hollandist. Enamik Eesti rasvatihaseid-kaugrändureid jõuab siiski ainult Poola või Saksamaani.

Rasvatihane ei ole võimeline loodusmaastikus siinseid karmimaid talvesid üle elama – see liik sõltub meil ja eriti Soomes otseselt lisatoidust, mida saab hankida inimasulatest. Metsas kasvanud tihastel pole aga alati lihtne talveks asulatesse tulla, sest asulates ja nende läheduses pesitsevad tihasesalgad on seal juba ees. Sestap tasub neil kolida rohkem lõuna poole, kus elutingimused on soodsamad. Niisiis pole sellises rändemustris mingit müstikat.

Palju on räägitud rasvatihaste intelligentsusest. Näiteks olevat tihased õppinud möödunud sajandi keskel ühes Inglismaa külas avama koduuste taha pandavaid värske piima ja koore pudeleid. Komme levinud peagi üle maa ja see sundis piimatootjaid võtma kasutusele tihasekindlaid pakendeid. Väidetavalt on Eesti suurtes toiduainete logistikakeskustes tegutsevad rasvatihased õppinud oskuslikult avama kõrrejookide pakendeid – nokaga tehakse auk just sinna, kuhu inimene torkab joogikõrre. Milliseid tähelepanekuid on teadlased tihase õpioskuste kohta teinud?

See protsess, kus rasva- ja ka sinitihased hakkasid Inglismaal ja Hollandis omandama tinapaberiga kaetud piimapudelite avamise oskust, on hästi registreeritud – see algas kindlatest tekketsentritest ja levis varsti üle kogu maa. Seda peetakse üheks klassikaliseks näiteks niinimetatud kultuuritunnuste leviku kohta loomariigis.

Lühidalt: nii nagu inimese paljud käitumuslikud omadused – tavad, kombed, oskused jmt – ei pärandu edasi mitte geenide abil, vaid kultuuriliselt, näiteks õppimise ja jäljendamise teel, nii esineb kultuurilise pärandumise võime ka intelligentsematel loomadel. Muide, linnud on keskmiselt intelligentsemad kui imetajad (inimene on siin erand), kusjuures vareslased ja tihaslased kuuluvad kõige intelligentsemate hulka.

Mis puutub pudeli avamise näitesse, siis tänapäeva teadlased on leidnud, et piimapudeli või kõrrejoogi avamise oskus ei levi siiski ilmselt edasi teistelt isenditelt õppimise või nende jäljendamise teel. Tõenäolisem seletus põhineb sellel, et tihastel on juba kaasasündinud kalduvus ja oskused toitu otsides oma nokaga kõikjal urgitseda. Kui nad salgana tegutsedes kohtavad teiste isendite poolt avatud pudeleid, mõistavad nad kiiresti, kus toit peidus on – edasine tuleneb juba kaasasündinud oskusest noka abil sellele ligi pääseda. Niisiis ei levi selline “kultuur” mitte jäljendamise, vaid nii-öelda paigapõhiselt stimuleeritud iseõppimise abil.Rasvatihase munad samblast pesas on peidetud paksu karvadest pesavooderdise sisse. (Foto: Erakogu)

Millega tihased praegu tegelevad, kuidas neil läheb ja kuidas neile tänavune talv võiks meeldida?

Tihased tegelevad praegu sõna otseses mõttes ellujäämisega. Selleks on vaja lühikese talvepäeva jooksul kõht piisavalt täis saada ja pikal talveööl mitte ära külmuda. Paljudel see ei õnnestu, sest looduslik valik on halastamatu. Vana tuntud laulusalm “Kas on linnukesel muret ...” väljendab lihtsalt selle autori väheseid teadmisi loodusest.

Selge see, et talve algus meeldis rasvatihasele märksa rohkem kui praegune pakaseline ja lumerikas aeg. Tal on praegu väga raske periood. Kui esimesi “sitsikleite” võis kuulda juba enne jõule, siis nüüd pole tal sitsikleidi kandmise peale eriti mahti mõelda olnud. Siiski, mida päev edasi ja mida eredamalt hakkab päike pilvede vahelt piiluma, seda sagedamini hakkab kostma seda territooriumihüüdu, mida “sitsikleit” õigupoolest tähendab.

Tihaste pesitsusaeg algab juba mõne kuu pärast, aprilli lõpupoole, ja seni on vaja oma omanikuõigusi territooriumile aeg-ajalt üle korrata. Muidu läheb kevadel parimate kohtade pärast veel kakluseks.

Euroopas enim levinud lindu rasvatihast märkame kõige sagedamini just talvepäevadel, kui nad askeldavad neile üles pandud söögimajades. Kus ja kuidas nad tavaliselt öö veedavad?

Talveöö veedab rasvatihane mõnes puuõõnsuses, muus varjualuses või pesakastis, kus ta soputab ennast ümmarguseks sulekeraks.
Rasvatihane sätib ennast peale päikeseloojangut öömajale ja poeb oma sulgedest „magamiskotti“.

Vaata siin talvituvate rasvatihaste tüüpilist käitumist, kui nad end ööbimiseks sisse seavad (Marec Forsel): “Pool sajandit rasvatihaseuuringuid Eestis” on intervjuusari, milles TÜ loomaökoloogia professor Raivo Mänd räägib Eestis juba ligi pool sajandit kestnud rasvatihaste uuringutest ja põnevaimatest tulemustest.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    Eile

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    Eile

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    Eile

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.

  • foto
    Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
    20.01

    Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.

  • foto
    Enamikku primaate ähvardab väljasuremisoht
    20.01

    Inimese suurim suguselts loomariigis on suures hädaohus. Suure rahvusvahelise ülevaateuuringu andmetel ähvardab väljasuremine tervelt 60 protsenti kõigist esikloomaliste ehk primaatide seltsi kuuluvatest liikidest, kolmel neljandikul primaadiliikidest väheneb aga arvukus.

  • foto
    Namiibia nõiaringide saladus hakkab lahenema
    19.01

    Namiibia kõrbe täpistavad korrapäraste ''nõiaringide'' päritolu on pannud inimesi kukalt kratsima juba sajandeid. Kuigi nüüdseks on selge, et nende taga pole taevased jumalad või maa-alused draakonid, kogub nende olemuse üle peetav teaduslik debatt alles hoogu. Uus uurimus vihjab, et oma tõetera võib olla sees mõlema peamise leeri poolt pakutaval selgitusel.

  • foto
    Keeruka elu juured võivad peituda asgardite seas
    18.01

    Rootsi mikrobioloogide juhitud teadlasrühm on leidnud terve rea päristuumsetele sarnanevaid ürge. Skandinaavia jumalate järgi nimetatud arhedes võib peituda võti, kuidas arenesid suhteliselt lihtsa ehitusega mikroobidest taimed, loomad ja lõpuks ka inimesed.

  • foto
    Tiigrid saaks Kesk-Aasiasse tagasi tuua
    18.01

    Ka Kesk-Aasias elas kunagi tiigreid. Nüüd väidab rühm teadlasi olevat täiesti mõeldava, et kunagi võiks seal jälle tiigreid elada.

  • foto
    Talv võib olla rasvatihase geneetilise materjali segisti
    17.01

    Väljanägemiselt on kõik Euroopas elutsevad rasvatihased väga sarnased, kuid kas sarnane on ka isendite geneetiline taust?

  • foto
    Mis häält teeb mets-lehelind?
    16.01

    "Osooni" toimetaja Karl Adami näitab ja kirjeldab oma kohtumisi metsades siristava mets-lehelinnuga.

  • foto
    "Osoon": milleks on tarvis säilitada muuseumis putukaid või luid?
    16.01

    „Osoon“ käis Tartu loodusmuuseumi tagatubades ja vaatas aastakümnete jooksul bioloogide kogutud putukaid, loomi ja taimi. Aga kui kõik seesugune info on tänapäeval digitaalselt olemas, siis miks seda kõike veel muuseumikogudes hoida?

  • foto
    Reportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatest
    16.01

    Peeter Suure nimelise merekindluse käikude süsteem rajati 20. sajandi alguses. Sellest on Laagris säilinud umbes kolm kilomeetrit, mis on looduskaitse all. Inimesed on selle koha hüljanud, kuid siin liblikad on selle võtnud kasutusele talvitumiseks. „Osoon“ uuris, millised liblikaliigid katakombides talvituvad ja kui sügavale nad on läinud.

  • foto
    Teadlased äratasid nupuvajutusega hiirtes tapjainstinkti
    15.01

    Ühel hetkel jagab hall hiireke rahulikult puuri võrreldavalt stoilise kilgiga. Teisel hetkel rebib ta putukal ilma pikemalt mõtlemata pea otsast. Ainult sellepärast, et laborant pani ühe nupuvajutusega tehislikult tööle käputäie looma ajurakke. Rühm teadlasi on jälile saanud neuronivõrgustikele, mis vastutavad hiirte ajus jahipidamisinstinkti eest.

  • foto
    Araabia kohvipuu genoom sai järjestatud
    14.01

    Enam kui 70 protsenti maailmas joodavast kohvist on jahvatatud araabia kohvipuu, Coffea arabica, ubadest. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud selle kohvipuuliigi täieliku geenijärjestuse.

  • foto
    Haapsalus saab näitusel näha 40 liiki okaspuude käbisid
    13.01

    Haapsalu raamatukogus avati näitus, kus on väljas 40 liiki okaspuu käbid kogu maailmas.

  • foto
    100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine?
    13.01

    Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

  • foto
    Kukeseen kuulutati aasta seeneks
    10.01

    Lisaks aasta loomale ja linnule on alates esmaspäevast Eestil ka aasta seen. Eesti mükoloogiaühingu välja antav tiitel kuulub sedapuhku kukeseenele.

  • foto
    "Osoon" esitleb: kääksuva häälega pikaealised mardikad
    09.01

    Suvisel ajal võib niitudel, metsades ja suisa koduaedades kohata sadu erinevaid liike putukaid. Peale kõrvaharkide ja lepatriinude jäävad silma pikkade tundlatega putukad – siklased, keda Eestis on üle 100 liigi. “Osoon” tutvustab neid ebamaise välimuse ja häälega mardiklasi lähemalt.

  • foto
    Maanteeamet palus teadlaste abi põtrade liikumise jälgimiseks
    09.01

    Tallinna-Tartu maantee Kose ja Mäo vaheline lõik ehitatakse 4-realiseks. Selle jaoks on aga oluline teada, kus ja kuidas liiguvad nendel aladel loomad. Nii paluski maanteeamet kümne põdra jälgimiseks abi Tartu ülikooli zooloogidelt.

  • foto
    Saurusemunad haudusid kaua
    04.01

    Dinosaurused munesid. Kuid kui kaua nende munad pärast munemist haudusid, kuni neist väikesed saurusehakatised välja koorusid? Tuleb välja, et üsnagi kaua.

  • foto
    Linnastumine röövib inimkonnalt viljakat põllumaad  
    03.01

    Linnad neelavad maad. Aina hoogsama linnastumise tulemusel kaob maailmas 2030. aastaks 300 000 ruutkilomeetrit viljakandvat pinda. Teadlaste prognoosi kohaselt kaovad sealjuures just need maatükid, mis on ülemaailmsest keskmisest kaks korda viljakamad. Sellise arengu all kannatavad kiiresti kasvavad Aasia ja Aafrika piirkonad.

  • foto
    Galerii: mida teha Eesti metallidega?
    03.01

    Kui me räägime tavapärastest Eesti maavaradest, siis ikka mõeldakse kas põlevkivi, turvast, liiva, kruusa või karbonaatseid kivimeid. Mõned julgevad mainida fosforiitigi, aga metallidest tavaliselt juttu ei tehta, kirjutab Tartu ülikooli geoloogia osakonna külalisprofessor Alvar Soesoo. Soesoo töötab ka ülikooli maapõueressursside arenduskeskuses MAREK.

  • foto
    Sipelgas oskab õiget tööriista valida
    02.01

    Tundub, et mõned sipelgad on veel targemad, kui me seni arvasime.

  • foto
    Rasvatihane – generalist või hoopis spetsialist?
    29.12

    Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal.

  • foto
    Kompetentsikeskus muudab ka marjakestad väärtuslikuks kaubaks
    2016

    Eesti toidusektori jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeroll kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi suurendamisel. Üks võimalus selleks on arendada koostöös teadlastega funktsionaalseid tervisetooteid.

  • foto
    Teadlased: Napoli lähistel asuv supervulkaan hakkab üles ärkama
    2016

    Itaalia ja Prantsusmaa teadlased avalikustasid teisipäeval oma pikaaegse uuringu tulemused, mille kohaselt on Napoli linna lähistel asuv kaldeera taas üles ärkamas ning lähenemas kriitilisele survepunktile, mis omakorda võib tuua kaasa aktiivse supervulkaani.

  • foto
    Šimpansite abivalmidus võib taanduda omakasupüüdlikkusele
    2016

    Inimeste lähisugulastest šimpansid ilmutavad samasuguses olukorras võrreldavat soovi oma liigikaaslastele kahju teha ja neid aidata. Tulemused vihjavad, et prosotsiaalne käitumine ja soov teiste heaolu parandada on midagi inimestele ainuomast.

  • foto
    Inimeste peeniseluule andis viimase hoobi monogaamia  
    2016

    Paaritumise ja oma geenide levitamise edukust kasvatava luukese kadumiseni viis inimeste puhul lisaks keskmisest lühemale suguühtele kalduvus monogaamiale, leiavad Londoni ülikooli kolledži teadlased.

  • foto
    Ibeeria ilvese genoomijärjestus aitab haruldust kaitsta
    2016

    Hispaania teadlased on ära järjestanud ibeeria ilvese, ühe maailma kõige ohustatuma kaslase genoomi. Selgus, et nagu kardetigi, on selle looma genoom ülimalt vaesunud. Liigisisene geneetiline mitmekesisus on ibeeria ilvesel isegi väiksem kui teistel ohustatud liikidel nagu kukkurkurat või tuttiibis.

  • foto
    Tartu ülikooli teadlased avastasid taimede süsihappegaasi tajumise alustalad
    2016

    Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Samas teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Selles on aidanud olulist selgust luua Tartu ülikooli teadlased. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.