“Sitsikleidi”-territooriumihüüuga kehtestab rasvatihane omanikuõigusi juba jaanuaris

Rasvatihase pojad pesas. (Foto: Erakogu)
22.01.2016 10:07
Rubriik: Loodus

Viisijuppi “Sitsi-kleit, sitsi-kleit” armastav tänavune aasta lind rasvatihane on üle maailma enim uuritud linnuliik. Eestis juba ligi pool sajandit kestnud uuringuid ja põnevaimaid tulemusi tutvustab selle nädala intervjuusarjas Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

Maailma üks kõige pikaajalisemaid järjepidevaid rasvatihaseuurimusi algas 1930. aastal Wytham Woodis Inglismaal Oxfordi ülikoolis ja see kestab siiani. Millised on selle uuringu olulisimad uued teadmised? Millist koostööd on sealse uurimisrühmaga teinud Eesti teadlased?

Kõik tugevad uurimisrühmad maailmas tegelevad üldiselt üsna samade asjadega – nendega, mis on parajasti uued ja aktuaalsed ning paiknevad teaduse eesliinil. Seetõttu on nende ja meie suundadel hulk kattuvusi.

Tasub ehk mainida, et Oxfordi linnuteadlased on hakanud viimasel ajal kasutama tõepoolest üha tulemuslikumalt ära oma silmatorkavat eelist – ülipikki andmeridasid. Nad saavad nende abil täpsemini modelleerida ja ennustada looduslikes populatsioonides toimuvaid protsesse ning nende põhjusi, üks kontekste on näiteks kliimamuutus.

Ka meil on olnud oxfordlastega vastastikku viljastavaid kokkupuuteid. Rääkimata sellest, et meil on olnud neilt küllalt palju õppida, võin uhkustundega öelda, et just meie kaltsiumiuuringud andsid neile tõuke teha sarnane uuring ka Wytham Woodis. Vähe sellest, minu pikemaajaline viibimine Oxfordis ja jutuajamised sealse teadlase Andrew Gosleriga viisid selleni, et Gosler sõnastas täiesti uue, samuti kaltsiumidefitsiidiga seotud hüpoteesi lindude munakoore mustri funktsiooni kohta. Meil siin jällegi oli hea võimalus seda hüpoteesi Pärnumaa rasvatihasepopulatsiooni peal katseliselt kontrollida. Lisaksin veel, et Oxfordi teadlane Ben Sheldon on käinud Tartus oponeerimas üht meie uurija doktoritööd.Rasvatihase munad peopesal - siia kurna munetakse veel juurde. (Foto: Erakogu)

Koolis tutvustatakse rasvatihast kui veendunud paigalindu, kes püsib ikka ja alati Eesti aedades, samal ajal kui ülejäänud laululinnud põrutavad Egiptimaale. Samas räägitakse, et Paruse tihasesuguvõsa kõige rännulembelisemad rasvatihased käivad talviti isegi Prantsusmaal Eiffeli torni vaatamas. Kuidas asi tegelikult on? Miks on metsas lennuvõimeliseks kasvanud tihased rännuhimulisemad kui nende linnas elavad liigikaaslased?

Tegelikult pole sugugi võimatu, et mõnel meil sündinud tihasepoisil või -tüdrukul ongi Eiffeli torn ära nähtud, sest kõige kaugem Eestis rõngastatud rasvatihase taasleid on teada Lyoni lähedalt, mis on siit vaadates Pariisiga enam-vähem ühel joonel. Taasleide on ka Belgiast ja Hollandist. Enamik Eesti rasvatihaseid-kaugrändureid jõuab siiski ainult Poola või Saksamaani.

Rasvatihane ei ole võimeline loodusmaastikus siinseid karmimaid talvesid üle elama – see liik sõltub meil ja eriti Soomes otseselt lisatoidust, mida saab hankida inimasulatest. Metsas kasvanud tihastel pole aga alati lihtne talveks asulatesse tulla, sest asulates ja nende läheduses pesitsevad tihasesalgad on seal juba ees. Sestap tasub neil kolida rohkem lõuna poole, kus elutingimused on soodsamad. Niisiis pole sellises rändemustris mingit müstikat.

Palju on räägitud rasvatihaste intelligentsusest. Näiteks olevat tihased õppinud möödunud sajandi keskel ühes Inglismaa külas avama koduuste taha pandavaid värske piima ja koore pudeleid. Komme levinud peagi üle maa ja see sundis piimatootjaid võtma kasutusele tihasekindlaid pakendeid. Väidetavalt on Eesti suurtes toiduainete logistikakeskustes tegutsevad rasvatihased õppinud oskuslikult avama kõrrejookide pakendeid – nokaga tehakse auk just sinna, kuhu inimene torkab joogikõrre. Milliseid tähelepanekuid on teadlased tihase õpioskuste kohta teinud?

See protsess, kus rasva- ja ka sinitihased hakkasid Inglismaal ja Hollandis omandama tinapaberiga kaetud piimapudelite avamise oskust, on hästi registreeritud – see algas kindlatest tekketsentritest ja levis varsti üle kogu maa. Seda peetakse üheks klassikaliseks näiteks niinimetatud kultuuritunnuste leviku kohta loomariigis.

Lühidalt: nii nagu inimese paljud käitumuslikud omadused – tavad, kombed, oskused jmt – ei pärandu edasi mitte geenide abil, vaid kultuuriliselt, näiteks õppimise ja jäljendamise teel, nii esineb kultuurilise pärandumise võime ka intelligentsematel loomadel. Muide, linnud on keskmiselt intelligentsemad kui imetajad (inimene on siin erand), kusjuures vareslased ja tihaslased kuuluvad kõige intelligentsemate hulka.

Mis puutub pudeli avamise näitesse, siis tänapäeva teadlased on leidnud, et piimapudeli või kõrrejoogi avamise oskus ei levi siiski ilmselt edasi teistelt isenditelt õppimise või nende jäljendamise teel. Tõenäolisem seletus põhineb sellel, et tihastel on juba kaasasündinud kalduvus ja oskused toitu otsides oma nokaga kõikjal urgitseda. Kui nad salgana tegutsedes kohtavad teiste isendite poolt avatud pudeleid, mõistavad nad kiiresti, kus toit peidus on – edasine tuleneb juba kaasasündinud oskusest noka abil sellele ligi pääseda. Niisiis ei levi selline “kultuur” mitte jäljendamise, vaid nii-öelda paigapõhiselt stimuleeritud iseõppimise abil.Rasvatihase munad samblast pesas on peidetud paksu karvadest pesavooderdise sisse. (Foto: Erakogu)

Millega tihased praegu tegelevad, kuidas neil läheb ja kuidas neile tänavune talv võiks meeldida?

Tihased tegelevad praegu sõna otseses mõttes ellujäämisega. Selleks on vaja lühikese talvepäeva jooksul kõht piisavalt täis saada ja pikal talveööl mitte ära külmuda. Paljudel see ei õnnestu, sest looduslik valik on halastamatu. Vana tuntud laulusalm “Kas on linnukesel muret ...” väljendab lihtsalt selle autori väheseid teadmisi loodusest.

Selge see, et talve algus meeldis rasvatihasele märksa rohkem kui praegune pakaseline ja lumerikas aeg. Tal on praegu väga raske periood. Kui esimesi “sitsikleite” võis kuulda juba enne jõule, siis nüüd pole tal sitsikleidi kandmise peale eriti mahti mõelda olnud. Siiski, mida päev edasi ja mida eredamalt hakkab päike pilvede vahelt piiluma, seda sagedamini hakkab kostma seda territooriumihüüdu, mida “sitsikleit” õigupoolest tähendab.

Tihaste pesitsusaeg algab juba mõne kuu pärast, aprilli lõpupoole, ja seni on vaja oma omanikuõigusi territooriumile aeg-ajalt üle korrata. Muidu läheb kevadel parimate kohtade pärast veel kakluseks.

Euroopas enim levinud lindu rasvatihast märkame kõige sagedamini just talvepäevadel, kui nad askeldavad neile üles pandud söögimajades. Kus ja kuidas nad tavaliselt öö veedavad?

Talveöö veedab rasvatihane mõnes puuõõnsuses, muus varjualuses või pesakastis, kus ta soputab ennast ümmarguseks sulekeraks.
Rasvatihane sätib ennast peale päikeseloojangut öömajale ja poeb oma sulgedest „magamiskotti“.

Vaata siin talvituvate rasvatihaste tüüpilist käitumist, kui nad end ööbimiseks sisse seavad (Marec Forsel): “Pool sajandit rasvatihaseuuringuid Eestis” on intervjuusari, milles TÜ loomaökoloogia professor Raivo Mänd räägib Eestis juba ligi pool sajandit kestnud rasvatihaste uuringutest ja põnevaimatest tulemustest.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kimalased suudavad improviseerida ja üksteiselt õppida
    25.02

    Kuigi kimalaste aju on inimeste omast miljoneid kordi väiksem, ei suuda nad mitte ainult liigikaaslasi jälgides üksteiselt õppida, vaid ka vaatluse käigus omandatud võtteid täiustada, näitab briti ja soome teadlaste tehtud uuring.

  • foto
    Mimikri külvab segadust
    22.02

    Mimikri on midagi enamat kui lihtsalt mõne liigi sarnanemine teisele liigile ja tekitab mõnikord segadust ka liigikaaslaste endi vahel. Semiootik Timo Maran avaldas kirjastuses Springer raamatu “Mimicry and meaning”, kus vaatleb mimikrit muuhulgas nii erinevate liikide vahelise ökoloogilise suhtena, kui ka märgisuhet jäljendaja, jäljendatava ja eksitatud looma vahel.

  • foto
    Mediteerivad hiired lähevad rahulikumaks
    22.02

    Mediteerimine vähendab ärevust, langetab stressihormoonide taset ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Nii on selgunud inimkatsete põhjal, kuid nüüd tuleb välja, et ka hiirtele võib tõusta meditatsioonist samasugust tulu.

  • foto
    Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel
    21.02

    Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

  • foto
    Ühisujumine süstib delfiinile optimismi
    20.02

    Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

  • foto
    Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni  
    17.02

    Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

  • foto
    Uus zooloogide blogi mitmekesistab Eesti teaduskommunikatsiooni maastikku
    17.02

    Neli Tartu ülikooli zooloogi avalikustasid eile laiemale lugejaskonnale uue elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi. Esimese kahe päevaga tuhandeid kordi loetud teaduslood näitavad, et Eesti avalikkuse jaoks on teadusteemad olulised ning üldauditooriumile suunatud formaat on teretulnud. Grupeering kutsub end ise intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0.

  • foto
    Sinitihased on asulates rasvatihastest märksa paiksemad
    14.02

    Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks saavad mitmed linnuliigid neil "soojasaartel" kerge vaevaga kõhu täis nii inimese lohakusest laokile jäetud toidupaladest kui ka just lindudele mõeldud toidukohtadelt.

  • foto
    Loodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigi
    10.02

    Võiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.

  • foto
    Ravimresistentsuse teket kannustavad tolerantsed bakterid
    10.02

    Antibiootikumresistentsuse tekkes mängivad võtmerolli geenimuutused, mis soodustavad antibiootikumikuuri ajal bakterite kasvukiiruse aeglustumist, leiavad selle levikut uurinud füüsikud.

  • foto
    Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?
    07.02

    Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.

  • foto
    Kuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed?
    06.02

    Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.

  • foto
    Seks lumel ehk tõelised talveputukad
    03.02

    Kevadine ja suvine mets piniseb, sumiseb putukaelust. Kuid on olemas ka tõelised talveputukad, kes ongi aktiivsed just talvel ja ka paarituvad talvel. „Osoonile“ tegi loo talvel paarituvatest putukatest bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

  • foto
    Kas tihased on toidumajale truud?
    03.02

    Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

  • foto
    Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA?
    01.02

    Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

  • foto
    Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata?
    01.02

    Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

  • foto
    Kärbse lendu tüürivad kahesugused tiivalihased
    31.01

    Kärbest püüda ei ole kerge, sest kärbes on väga osav ja vilgas lendaja, kes sooritab tihti järske ja ootamatuid pöördeid. See käib nii tavalise toakärbse kui ka palju pisema äädikakärbse kohta, keda meeldib teadlastele väga uurida. Nüüd ongi ameerika teadlased äädikakärbeste peal välja uurinud, kuidas suudavad need putukad teha lausa lennult nii hästi nii äkilisi manöövreid.

  • foto
    Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias
    31.01

    1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.

  • foto
    Doktoritöö: Eesti ja Rootsi poodides müüakse ohtliku nakkusega tomateid
    30.01

    Eelseisval reedel kaitseb maaülikoolis doktoritöö Kadri Just, kelle uuringutest selgus, et Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku viirusega nakatunud tomatid, seejuures leidis kinnitust, et ka tomati vili on võimalik viiruse allikas. Viirus on ohtlik tomatitaimedele ega ohusta inimesi.

  • foto
    Päevaliblikad – mida nad söövad ja kas neid tasub süüa?
    30.01

    Liblikalised jagunevad ööliblikateks ja päevaliblikateks. Päevaliblikaid leidub maailmas umbes 28 tuhat liiki, Eestis leidub neid üle 110 liigi. Sarnaselt ööliblikatele, koosneb ka päevaliblikate elutsükkel neljast staadiumist: muna, röövik, nukk ja valmik.
 Mis on mis, sellest annab ülevaate "Osooni" autor Karl Adami.


  • foto
    Reportaaž: duell inimese ja hundi vahel
    30.01

    Keset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.

  • foto
    Leviala äärealal käib evolutsioon kiiremini
    30.01

    Äärepeal on areng kiirem. Ameerika teadlaste uuringust selgub, et liigi evolutsioon kulgeb liigi leviala perifeerias kiiremini kui keskpaigas. Kiirem evolutsioon aitab liigil paremini levida ja hõlvata uusi elualasid.

  • foto
    Tõestatud: tomatid on maitse kaotanud
    27.01

    Suurte ja hästi transporti taluvate tomatite ihaluses tehtud läbimõtlematu aretustöö viis tomatite geenipagasi vaesumise ja viljadele iseloomuliku maitse andvate geenialleelide kadumiseni, näitab suuremahuline geeniuuring. Lihtsamalt öeldes – poetomatitest aretati kogemata maitse välja.

  • foto
    Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad?
    27.01

    Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

  • foto
    Tehis-DNA sillutab teed uutele ravimitele ja eluvormidele
    26.01

    Teadlased esitlevad esimest poolsünteetilist eluvorme, mis suudab tehislikku-DNA`d anda oma järeltulijatele edasi sisuliselt igavesti. Saavutus tõotab anda tulevikus ainest seninägematutele ravimitele ja eluvormidele.

  • foto
    Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas
    25.01

    Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.

  • foto
    Ordoviitsiumi elurikkus kasvas plahvatuslikult ka meteoriidipommituseta
    25.01

    Umbes 471 miljoni aastat tagasi ilmus ookeanidesse lühikese aja vältel rohkem uusi loomaliike, kui peaaegu kunagi varem terve planeedi ajaloo vältel. Rootsi ja taani teadlaste värske uuring kummutab nüüd populaarse hüpoteesi, et ordoviitsiumi radiatsiooni taga oli tihe meteoriidisadu.

  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    23.01

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    23.01

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    23.01

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.