Sulgedega dinosaurused muutsid maailma värvikirevaks
Dinosauruseid kujutavad illustratsioonid on tavaliselt äärmiselt värvikirevad. Ammu väljasurnud loomade melanosoome uurinud paleontoloogid leiavad, et melaniinil põhinevate värvide gamma mitmekesistus aga alles kaasnevalt sulgedega dinosauruste ilmumisega.
Naha ja sulgede tooni määrab enamalt jaolt selles leiduva melaniini hulk. Sama pigment kaitseb inimesi näiteks ultraviolettkiirguse eest. Melaniini tallel hoidvad organellid võivad olla väga erineva kujuga, mis vastab pigmendi erinevatele keemilistele vormidele. Nii annavad ümmargused melanosoomid punaka värvuse, mil piklikumad organellid vastavad tumedamatele toonidele. Nende fossiliseerumise korral ongi võimalik nõnda aimu saada ammu Maal elanud liikide värvusest.
Julia Clarke kahtlustas, et selgroogsete maailm ei ole alati nii värvikirev olnud või pole selles vähemalt melaniin nii suurt rolli mänginud. Hüpoteesi kontrollimiseks uuris ta kaaslastega 181 erinevatesse klassidesse kuuluva ja tänapäeval elus oleva selgroogse melanosoome. Seejärel kõrvutas ta neid 66-200 miljonit aastat tagasi elanud 13 roomaja, dinosauruse, kilpkonna ja lendava reptiili omaga. Erinevatel juhtudel olid melanosoomid talletunud nii fossiliseerunud naha- ja soomusetükkides kui näiteks sulerootsudes.
Analüüs näitas, et melanosoomide kuju hakkas mitmekesistuma alles pärast sulgede ilmumist. Isegi protosulgedega saurused olid enamalt jaolt melanosoomide põhjal hallid või pruunikad. Clarke seostab melanosoomide mitmekesistumist seoses muutustega energiaregulatsioonis. Nii osalevad nende kujuga seotud geenid näiteks tänapäeva kanades rasva talletamise reguleerimises. Seega võis melaniinil põhinevate värvide mitmekesistumine olla pigem teiste olulisemate muutuste ootamatu kõrvalmõju.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature