Emaslinnu stress enne munemist mõjutab linnupoegade elu

Rasvatihase pesa. (Foto: NottsExMiner / flickr.com)
Marko Mägi
20.07.2016 13:03
Rubriik: Loodus

Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest viimase puhul mängivad olulist rolli erinevad hormoonid. Näiteks emalindude stress (mh toidupuudus) mõjub lootele negatiivselt ja võib mõjutada ka järglaste edasist elu, selgub Tartu ülikooli linnuökoloogide uuringust.

Lühiajalise ehk akuutse stressi, näiteks pesa läheduses toimuva raie või kiskja rünnaku korral muutub kiiresti nii isendi käitumine kui ka füsioloogia. Munemisperioodil toimuvate erinevate häiringute tulemusel võib emaslinnus küpsevatesse munadesse sattuda tavapärasest suuremal hulgal stressihormoone, mille taseme tõus organismis kiirendab muutustega kohanemist. Pärast häiringu lõppu hormoonide tase aga langeb ning taastub organismi normaalne toimimine. Sellest lähtuvalt oleks loogiline arvata, et emaslinnu hormonaalne muutus mõjutab ka järglaste elu.

Eelnevad sellealased uuringud on olnud keskendunud pigem pikaajaliste stressormõjude uurimisele, lühiajaliste stressorite mõjust linnupoegade edasisele elule teame aga märksa vähem. Seepärast viisid Tartu ülikooli linnuökoloogid Kilingi-Nõmme ümbruse metsades pesitsevate rasvatihaste abil läbi uuringu, otsides seoseid emaslinnu munemisaegse lühiajalise stressi ning veel munemata munadest kooruvate rasvatihasepoegade kasvu, käitumise ja immuunsüsteemi vahel.

Kuna looduslikes tingimustes ei olnud teadlastel võimalik kõiki emaslinde ühte moodi stressi viia, süstiti lühiajalise stressi imiteerimiseks värsketesse munadesse väike kogus kortikosterooni – hormooni, mille mitmete funktsioonide hulka kuulub ka omadus aidata stressitingimustega kiiresti kohaneda. Nii oli igas kurnas koos paar kortikosterooniga süstitud n-ö stressimuna, mille munemise ajal oleks justkui emaslind lühiajalist stressi kogenud, ning munad, mis olid munetud stressivabades tingustes. Poegade päritolu kindlakstegemiseks asendati eemaldatud munad kunstmunadega ning hormooni sisaldavad munad inkubeeriti vahetult enne koorumist laboris. Vastkoorunud pojad kaaluti, mõõdeti nende mangumiskäitumist ning viidi seejärel nende edasise arengu jälgimiseks tagasi oma algsesse pessa.

Selgus, et tava- ja n-ö stressimunadest koorunud pojad erinesid mitmete tunnuste poolest. Stressimunadest koorunud poegadel oli veres oluliselt vähem kortikosterooni ja lühiajalisel häiringul (näiteks poegade kaalumisel) tõusis neil kortikosterooni tase vähem kui tavamunadest koorunud poegadel. Samuti olid nende immuunsüsteemi näitajad paremad ning häiringu lõppedes vähenes “stressipoegade" veres kortikosterooni hulk kiiremini kui tavapoegadel, mis võib tähendada varast stressi kogenud poegade viimasest paremat taastumist.

Toitu mangusid vastkoorunud stressipojad tavapoegadest kauem ning nende suurem hingamissagedus näitas, et stressipojad olid aktiivsemad. Lühiajaline varane stress ei mõjutanud küll poegade kehaparameetreid (jooksme ja tiiva pikkust), kuid samas ilmnesid üllatavad elupaiga mõjud – nimelt olid stressipojad 15-päevaselt tavapoegadest oluliselt raskemad ja pikema jooksmega vaid okasmetsas, lehtmetsas kasvanud poegadel sellist erinevust ei leitud.

Okasmetsa on peetud rasvatihastele ebasoodsaks kasvukeskkonnaks ning seda kinnitasid ka uuringu-aasta pesitsustulemused. Seega on võimalik, et lühiajaline emaslinnu häiring munemisperioodil võib mõjutada poegade edasist käitumist ja järglaste fenotüübi mitmeid aspekte, suurendades järglaste edulootsust just kehvades kasvutingimustes.

Lisaks aitas uuring paremini mõista pesitsushooaja alguses toimuvate häiringute (kasvõi kogemata pesade leidmiste) mõju mitte ainult vanalindudele, vaid ka nende organismis küpsevatest munadest arenevate poegade edasisele elule.

Tartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.

Toimetas
Kristjan Jung, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Koerad mäletavad minevikusündmusi sarnaselt inimestele
    29.11

    Inimestel on harukordne võime mäletada sündmustest detaile, millele ei pööranud neid vahetult kogedes erilist tähelepanu või pidanud neid eriti oluliseks. Näiteks seda, mida sõid nad möödunud pühapäeval õhtusöögiks. Uus uurimus viitab, et inimeste episoodilisele mälule sarnanev mälutüüp on olemas ka koertel ja võib olla loomariigis arvatust märksa laialt levinum.

  • foto
    Galerii: Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi
    28.11

    Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.

  • foto
    Mereveest võetud DNA annab aimu haide elust
    28.11

    Vaalhai on maailma kõige suurem kala, kuid nüüd on teadlased tema kohta uut infot saanud just silmale nähtamatutest pisikestest asitõenditest.

  • foto
    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel
    26.11

    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel. Puu, mis kuulub liiki ladinakeelse nimega Entandrophragma excelsum on 81,5 meetrit kõrge. Mägi kannab loomulikult nime Kilimanjaro ja on palju kõrgem. Puu kasvab ühes Kilimanjaro mäel leiduvas orus, mäetippudest kõvasti allpool.

  • foto
    Kookosevargad on tugevaimad koorikloomad
    24.11

    Kes on koorikloomade seas kõige tugevam? Kui uskuda jaapani teadlasi, siis on selleks kookosevaras – India ja Vaikse ookeani saartel elutsev krabi.

  • foto
    Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi
    23.11

    Inimesed on inimliku mõõdupuu järgi tegelenud põlluharimisega terve igaviku. Fidži saarestikus elavaid sipelgaid uurinud bioloogid nendivad, et putukad hakkasid sihipäraselt taimede seemneid levitama juba vähemalt kolme miljoni aasta eest.

  • foto
    Fotosünteesigeenide muundamisega saab tõsta taimede saagikust  
    21.11

    Taimede saagikust on võimalik märgatavalt tõsta, kui suurendada neis kolme fotosünteesiga tegeleva valgu sisaldust. Välikatsetes on teadlased saavutanud muundatud tubakataimedel 14–20protsendise saagikuse kasvu. Tulemus annab tunnistust, et fotosünteesi saab muuta tõhusamaks ja taime saagikust seeläbi suurendada, kuigi mõned teadlased on selles varem ka kahelnud.

  • foto
    Tallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi"
    20.11

    Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.

  • foto
    Leedlamp meelitab putukaid hõõglambist vähem
    16.11

    Putukad tulevad õhtul ja öösel ikka valguse peale kohale, kui on putukarohke aastaaeg. Nüüd selgub, et modernne leedlamp tõmbab putukaid ligi siiski märksa vähem kui traditsiooniline hõõglamp.

  • foto
    Lõkerdavad rotid avavad kõdikartuse tagamaid
    11.11

    Kõditamine ei pane lõkerdama mitte ainult inimesi, vaid ka rotte. Saksa neuroteadlased on leidnud nüüd näriliste ajust kõdikartusega seonduva ajupiirkonna, mis võiks anda aimu kõdikartuse vajalikkusest ja evolutsioonilisest tagapõhjast.

  • foto
    Vanemaid bonoboid kimbutab kaugnägelikkus
    11.11

    Vanemad inimesed panevad sageli tähele, et lähemal asuvad asjad ei paista enam nii selgelt ja lehelugemiseks on vaja lugemisprille. Nüüd annavad teadlased teada, et sama lugu on vanemate bonobotega.

  • foto
    Uuring: väljasuremisohus võib olla arvatust rohkem linnuliike  
    10.11

    Liikide väljasuremisriski hindamiseks satelliitseirel kogutud andmeid kasutanud teadlased nendivad, et ohustatud linnuliikide arv ületab ülemaailmse looduskaitse liidu punasesse nimistusse kantud liikide arvu kahekordselt. IUCN-i esindajad peavad järeldusi ennatlikuks.

  • foto
    Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal
    07.11

    Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

  • foto
    Metsik teadusvideo: puidu biomassist kemikaalide ja plastiku tegemine
    07.11

    RMK toetab teadustööd, mille käigus võiks leida viise, kuidas Eesti metsadest pärit puitu võiks muuta kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Kuidas puidust näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti või pakendites kasutatavat vee- ja õhukindlat kihti tehakse, selgitab Lauri Vares, Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur.

  • foto
    Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad
    07.11

    Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

  • foto
    Valgus võib taimevart mööda juurteni levida
    03.11

    Kui olete pettunud, et kogu Eestit katma kavandatud ülikiire internetivõrgu valguskaabli ots siiski päriselt teie kodumajakeseni ei jõua, nagu loodetud, siis võib teid veidi lohutada, aga võibolla ka hoopis hullemini vanduma ajada korea teadlaste väide, et tõenäoliselt liigub valgus justkui mööda kaablit ka teie maja ümber kasvavate taimede sees.

  • foto
    Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne
    02.11

    Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

  • foto
    Kohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojad
    31.10

    Tallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.

  • foto
    Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra
    28.10

    Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

  • foto
    Rasvatihane võib päästa susisemisega oma elu
    27.10

    Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta.

  • foto
    Otse: jälgi kalakaamerast forellide kudemist
    24.10

    Looduskalendri meeskond näitab ka sellel sügisel kudevate jõeforellide pulmamängust ja kudemisest otsepilti.

  • foto
    Ämblikud kuulevad meid oma karvaste jalgadega  
    24.10

    Kui tulete õhtul koju, kuulevad teie koduämblikud teie saabumist. Kas see teadmine teid nüüd rahustab või mitte, see on juba teine küsimus.

  • foto
    Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema
    22.10

    Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

  • foto
    Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?
    21.10

    Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

  • foto
    Pärdikud valmistavad tahtmatult kivitööriistu
    20.10

    Brasiilias metsades elavad kaputsiinahvid valmistavad kive lõhkudes teadvustamatult kivikilde, mis meenutavad ligilähedaselt iidsete inimeste poolt miljonite aastate kasutatud tööriistu. Tähelepanek manitseb antropolooge muististe tõlgendamisel täiendavale ettevaatusele ja seab kahtluse alla inimeste esivanemate nupukuse.

  • foto
    Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu
    20.10

    Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.

  • foto
    Iidsed koopamaalingud heidavad valgust evolutsiooni keerdkäikudele
    19.10

    Segaverelistel pole looduses kohta. Värske DNA-l põhinev uuring näitab aga, et kahe väljasurnud liigi ristumine mängis tänapäeva Euroopa suurimale imetajale – euroopa piisonile – selle tänapäevase kuju andmises võtmerolli. Mõistatuse üheks võtmeks olid iidsed koopamaalingud.

  • foto
    Teadlased vaidlevad, kas langenud puulehed tuleks kokku riisuda või maha jätta
    18.10

    Teadlased vaidlevad selle üle, kas puudelt langenud lehed oleks mõistlik kokku riisuda või oleks keskkonnale kasulik see, kui langenud lehed jääksidki maha. Vaidlustest hoolimata käib linnades agar lehtede kokkuriisumine, mis läheb meile ka raha maksma.

  • foto
    Teadlased tegid selgeks, miks poetomatite maitse tihti plasti meenutab
    18.10

    Kui mõned inimesed on mõnikord öelnud, et mõned poes müüdavad tomatid oleksid mõneti justkui plastist tehtud, siis on nende väide selles mõttes õigustatud, et tihtilugu ei ole poetomatitel tõesti värsket tugevat tomatist lõhna ega maitset, mis iseloomustab otse kasvuhoonest nopitud punavilju.

  • foto
    Leho Tedersoo jutustab Sirbis seeneriigi varjatud elurikkusest
    15.10

    Eestis on teada 7000–8000 seeneliiki. Kui lisada juurde mulla molekulaarsete uuringutega leitud, siis tõenäoliselt ületab liikide arv 100 000 piiri.