Maie Kiisel: miks on ökoloogilist jalajälge nii keeruline vähendada? (1)

Ökoloogilise jalajälje paradoks. (Foto: Guilherme Cecílio/ Flickr Creative Commons)
20.09.2016 8:45
Rubriik: Loodus

Minu huvi ühiskonna vastu kasvas välja huvist keskkonna vastu. Olin keskkonnaaktivist ja olen palju uurinud ka keskkonnaliikumisi Eestis, keskkonna kujutamist meedias, tarbimist, ökoinnovatsiooni ja ka seda, kuidas panna inimesi ökoloogiliselt ja säästlikult käituma.

Sellejuures on mind jäänud kummitama mõned vastamata küsimused. Kuidas on võimalik, et pärast aastakümneid kestnud teavitustööd ja läbi aegade kõrgeimat keskkonnateadlikkust globaalne ökoloogiline jalajälg ikka veel suureneb? Mis tingib inimese tegevuses ja ühiskondliku elamise viisis globaalse ökoloogilise jalajälje tekkimise ja miks on seda nii keeruline vähendada?


Klõpsa fotol ja arvuta, kui suur on sinu ökoloogiline jalajälg. (Foto: Institut Escola Les Vinyes/ Flickr Creative Commons)

Säästva arengu alustalaks peetakse inimeste teadmisi oma tegude keskkonnamõjust. Teadmised panevat neid keskkonda väärtustama, keskkonna väärtustamine viivat omakorda keskkonda säästvate tegudeni. Viimased jällegi ökoloogilise jalajälje vähenemiseni – sammukese lähemale planeedi päästmisele.

Viimasel ajal on aga mitmed teadlased näidanud, et teadmistel ja väärtustel on keskkonnasäästliku käitumise edendamisel väga väike roll. Inimese haaratus igapäevaelu praktilisse korraldusse on palju olulisem käitumise tingija kui inimese teadlik soov keskkonda säästa.

Tõepoolest, endise keskkonnaaktivistina võivad mul olla kõrged keskkonnaalased nõudmised iseenda valikute suhtes, ent paratamatuseks jääb, et sõidan lennukiga keskkonnakonverentsile, kus pakutakse jutustusi ökoloogilisest jalajäljest selle enda ohtras garneeringus. Ma ei näe võimalust, et mu keskkonnaalased teadmised ja väärtused saaksid kuidagi aidata mul teadlasmobiilsusega kaasnevat keskkonnamõju vältida. Ma vastandun sellistele lähenemistele, mis loodavad ökoloogilist säästu saavutada inimeste ümberkasvatamise toel. Olen kriitiline vaatekohtade suhtes, mille järgi inimeste teadlikkuse tõstmine ja väärtuste kujundamine peaksid viima keskkonnasäästlike tegudeni.

Inimene ei ole ratsionaalne, ega ka emotsionaalne, vaid ta on võrdlemisi rutiinne tegutseja, kes mõtestab oma tegevust võrdlemisi vähe. Inimene üldjuhul lepib sellega, kui talle antakse ette eskalaator, metroo või kui ta ei mahu kesklinna elama ja peab autoga tööle sõitma. Ta ei saa ka palju teha selles, et lapsel peab kooli minnes olema näiteks arvuti.

See, kui targad me ise ökoloogias oleme, ei pruugi meil aidata maailma ega enda käitumist muuta. Pigem võib ökoloogiline teadlikkus põhjustada frustratsiooni, sest me ei suuda vältida ressursikasutust, mida ühiskondlik elamine eeldab.

On teatud tegevused, mille oleme kokkuleppeliselt ristinud keskkonnakasutusega seotuks. Teame, et on olemas keskkonnavaenulikud tegevused – prügi metsa alla viimine, auto järves pesemine jne. Ja siis on tegevused, mis on keskkonnale head – jäätmete sorteerimine, ökotoodete ostmine, „Teeme Ära!“ kampaanias osalemine jne.

Selle vahepeal on aga terve hulk tegevusi, mille keskkonnamõju me üldse ei näe ega mõtesta, aga mis tegelikult kasutavad ka keskkonda. Me hingame ja toodame süsihappegaasi, panustades kliimamuutustesse. Meil on laua peal arvuti, mille tootmiseks on kulunud ressursse ja mis kasutab pidevalt elektrit. Me ei ole harjunud neid kulusid pidama keskkonnategevustega seotuks. Kui eeldame, et inimeste teadmisi kasvatades suudame neid panna keskkonnasäästlikult käituma, teeme mõttevea. On nii palju keskkonda kasutavaid tegevusi, mida inimene lihtsalt ei teadvusta ja ei hakkagi teadvustama. Oma tegevusi selliselt analüüsida-kritiseerida oleks väga töömahukas ja keeruline ning see hakkaks lõpuks päris elu takistama.

Ökojalajälje alasest kirjandusest paistab, et kõige suurema mõju meie ökoloogilise jalajälje suurenemisse on andnud energiakasutus. See on selline salakaval tegur, mis poeb meie igapäevaellu ilma, et me seda tähelegi paneksime. Seal on meie peidetud teekonnad – näiteks laste lasteaeda viimiseks. Seal on põllumajandus, mis nõuab väga palju kütust, et traktorid ja masinad sõita saaksid, samuti on seal toidu töötlemine, transport, majade kütmine, elektrooniliste vidinate kasutamine jm.

Aga ressursid lähevad käiku ikkagi inimtegevuses. Näiteks kütus ei hakka end ise kasutama, vaid selle taga on siiski kindlad sotsiaalsed põhjused. Sotsioloogina saan neid põhjuseid otsida, sealhulgas seda, kas niinimetatud ökoteadlikkus aitaks nende põhjuste vastu välja astuda, keskkonnakasutust vähendada.

Ökoloogiline jalajälg inimese kohta 2007. aastal. (Foto: Wikimedia Commons/Jolly Janner)

Vastamaks küsimusele, kas keskkonnateadlikkus ka tegelikult viib väiksema ökoloogilise jalajäljeni, viisin läbi üsna lihtsakoelise analüüsi. Vaatlesin oma instituudi esindusliku Eesti küsitlusuuringu “Mina. Maailm. Meedia” andmeid inimeste kohta, kes püüavad oma ökoloogilist jalajälge vähendada (ja ilmselt seda mingil määral teevadki). Analüüsisin näitajaid, mis aitavad hoomata vastajate ökoloogilist jalajälge.

Inimeste arvamused selle kohta, mida pidada ökoloogiliseks elustiiliks erinevad niivõrd, et põhjustavad seltskonnas jutuks tulles jäika vastasseisu, isiklikke solvumisi või isegi käsikähmlusi. Sestap seletan lahti, kes olid need inimesed, kelle mina oma analüüsis “keskkonnasäästjateks” ristisin. Nendeks olid vastajaid, kelle vastustes peegeldus püüd järgida harjumusi, mida tavatsetakse üldjuhul pidada keskkonnasäästlikeks: jäätmeliikide eraldikogumise harjumused, mahetoodete või ökokaupade tarbimine, püüded vähendada tarbimist, pakendite kasutust, autosõitu ja elektritarbimist, elustiili ja kodu ökoloogilistest põhimõtetest lähtuv kujundamine, kampaaniates kaasalöömine (Teeme Ära!), mööbli, esemete ja riiete taaskasutus.

Järgnevalt toon välja mõned näited, kus kõrvutan oma elustiilis enda hinnangul väga aktiivselt keskkonnasäästuga arvestavat vastajate gruppi (edaspidi: säästjad) ja keskkonna suhtes enda hinnangul käitumise poolest täiesti ükskõikset vastajate gruppi (edaspidi: mittesäästjad).

Mobiilsus ökoloogilise jalajälje põhjustajana

Mobiilsus on üks ökoloogilise jalajälje põhjustajatest, sinna hulka kuulub ka reisimine. Küsisime vastajatelt kahekümne ühe erineva reisisihtkoha külastamise kohta ning selgus, et kuigi keskkonnasäästlike harjumustega inimesed võivad püüda ka reisimist vähendada, reisivad nad sagedamini ja kaugemale kui need, kelle eluviisist keskkonnasäästlikke harrastusi ei leia.

Kui ennast säästjaks pidavate inimeste seas pole viimase viie aasta jooksul välisriikidesse reisinud 16 protsenti, siis ennast mittesäästjateks pidavate seas 37 protsenti vastanutest. Seega reisimisest tulenev ökoloogiline jalajälg on säästjate kahjuks.

Oluline on ka see, mida inimesed reisidel teevad. Kas nad jätkavad oma tavapärast elustiili või suureneb kodust eemal olles nende teenuste ja kaupade tarbimine?

Tuli välja, et enda sõnul keskkonnasäästu harrastavad inimesed käivad sagedamini välismaal puhkamas, kultuurisündmustest osa võtmas, aga ka komandeeringutes ning enesetäiendamisega seotud reisidel kui mittesäästjad. Sihtkohtadest käib säästja sagedamini Lääne-Euroopa kõrge elatustasemega riikides, milles elamisel ja liikumisel kipub ökoloogiline jalajälg tavaliselt suurem olema. Ka kaugemaid sihtkohti (suurem keskkonnamõju) nagu Jaapan, Austraalia, Aafrika ja USA, Kanada, külastavad samuti aktiivsemalt just säästjad.

Ka Eestisisene liikumine on oluline jalajälje kujundaja. Kui linnas elav säästliku eluviisi harrastaja liikleb autoga argipäeviti linnatänavail ja nädalavahetusel võtab ette teekonna maakoju, siis maakohas elav pere võib töö tõttu igapäevaselt pendeldada maakonnakeskuses asuva töökoha vahet. Ometi näitab Eesti kuueteistkümne eri piirkonna külastamise sageduse analüüs, et vahe aktiivsete säästjate ja mittesäästjate keskkonnajalajälje vahel on sisuliselt kahekordne just viimaste kasuks.

Eestis külastatud kohad on säästjate seas palju mitmekesisemad. Ilmselt külastavad säästva eluviisi harrastajad sagedamini maakodusid, ääremaadel toimuvaid festivale, puhkekodusid, aga ka sõpru-sugulasi.

Küsisime ka, mitu autot on vastaja peres. Kui mittesäästjatest elab umbes 45 protsenti peres, milles puudub auto, siis säästjaist elab autota peredes umbes 23 protsenti vastanuist. Säästjatel on ka palju sagedamini mitu autot pere kohta.

Toit, tarbekaubad, teenused, tehnoloogia

Säästja on eneseteadlikum tarbija. Näiteks ei ole ta mittesäästjaga kõrvutades nii aldis ostma suvalist kosmeetikat. See peab olema kindla firma oma. Säästja pole ka nii hinnatundlik, lähtudes ostmisel rohkem sobivusest kui hinnast. Ta kaalub oste põhjalikumalt, ei osta niisama esimest ettejuhtuvat asja. Otsib ja kaalub. Konsulteerib sõprade ja asjatundjatega. See võib tähendada ka kvaliteetsemate toodete tarbimist, mille ökoloogiline jalajälg võib olla väiksem läbi parema vastupidavuse.

Säästja on ka teadlik kodu sisustaja, järgides rohkem kindlat stiili ning sisekujundaja nõuandeid. Ka oma välimuse suhtes pole ta ükskõikne: säästja on kaks korda altim kasutamaks võimalusi keha vormimiseks, näiteks spordiklubisid, kehateenuseid.

Paraku on inimene, kes ei hooli sellest, mismoodi ta riides käib, välja näeb või mis ajastust pärineb tema kodu sisustus kindlasti väiksema ökoloogilise jalajäljega kui see, kes püüab ajaga kaasas käia ja ennast ja end ümbritsevat pidevalt tuunida.

Säästjad on jõukamad kui mittesäästjad. Mittesäästjad oskavad tulla toime vähemaga.

Sama kehtib ka meediakasutuse ja kinnisvara omamise osas

Soov olla ilmaasjadega kursis eeldab mitmekülgset meediakasutust, mis omakorda toob kaasa suurema ökoloogilise jalajälje.

Näiteks nägime analüüsis, et kui säästjatest ostab raamatuid sageli või regulaarselt 17 protsenti, siis mittesäästjatest vaid 1 protsent. Samas ei osta raamatuid praktiliselt üldse 13 protsenti säästjatest ja 61 protsenti mittesäästjatest. Säästja pole loobunud ka arhailisest harjumusest lugeda paberile trükitud ajalehte ja kasutavad nii ka lehetootmise ressursse topelt – loevad teistest rohkem nii paberil kui elektroonilisi ajalehti. Vaid 4 protsenti säästjaist ei loe üldse ajalehti, mittesäästjate seas on see viiendik ehk 20 protsenti.

Samas peetakse paberile trükitud ajalehtede ja raamatute lugemist endiselt raiskavamaks kui elektrooniliste alternatiivide eelistamist. Kuid ka tehnoloogiliste seadmete tootmisega kaasneb suur surve metallide kaevandamiseks (maa muust kasutusest väljalülitamine, töötlemise energiakulu).

Küsitlustulemustest selgus ka, et [See ei tulnud küsitlusest välja, oli pigem loogiline järeldus, et korteris pole spordisaal ja saun jms nii loogiline lisand] kui säästjate peredes on keskmiselt poolteist kinnisvara objekti, siis mittesäästjatel üks. Säästjad elavad mittesäästjatega võrreldes kolm korda sagedamini ressursikulukamas eramajas. Säästvamas eluasemes, korteris, elamine on sagedasem mittesäästjate seas.

Kaasaegse säästva elustiili harrastajate ökoloogiline jalajälg on suurim

Statistiline analüüs ei ütle ühe üksiku inimese kohta suurt midagi. Seega ei pea ükski säästva elustiili harrastaja end sellest analüüsist isiklikult puudutatuna tundma. Ja kahtlemata on ka küsitlusuuringul oma selged probleemid. Siiski julgen väita, et kui kuidagi saaks tõmmata piiri teadlikult säästvat eluviisi harrastavate ja seda mitteharrastavate inimeste vahele, siis säästjate ökoloogiline jalajälg oleks kokkuliidetult suurem kui mittesäästjate oma.

Erinevatele uuringutele ja graafikutele tuginedes näeme ka seda, et ökoloogiline jalajälg on suurem just nendes riikides, kus jutlustatakse kõige rohkem ökoloogilise jalajälje vähendamise vajalikkusest. Seal hulgas on rohkem arenguriike, kus on kõrgemad sissetulekud, mis on rohkem seotud teiste riikidega läbi globaalsete majandussidemete, ja kus ühiskonna elatusstandard ja põhimõtted, mille järgi elama peaks, on võrdlemisi keerulised ja omavahel põimunud.

Ka Eesti ökoloogiline jalajälg on võrdlemisi suur ja selle põhjuseks on meie põlevkivi tarbimine – samuti nähtamatu ühiskondlik struktuuriline tegur, mille ümbermuutmisesse me saame ise väga vähe panustada.

Seega joonistub välja vastuolu: selliste inimeste osakaal, kes püüavad keskkonna heaks midagi ära teha, on kõrgem just arenenud riikides, kus ka ökoloogiline jalajälg on suurem.

Kui siintoodud analüüsi tulemused täpsemaid andmeid ja paremat metoodikat kasutades kinnitust leivad, ei maksa siiski järeldada, et säästva arengu ideaalidele tuginev tegevuskompott väärtuste, teadlikkuse ja säästvama käitumise edendamiseks on täiesti kasutu olnud. Ilmselt oleks siis ühiskondlikult, tarbimiselt ja kultuuriosaluselt aktiivsete inimeste ökoloogiline jalajälg mõnevõrra suuremgi ning sotsiaalne elu vaesem hooliva ja kaasatundva enesevärvingu puudumise arvelt.

Industrialiseeruva ja moderniseeruva ühiskonna arengu käigus tekkinud ligipääs odavale energiale on muutnud võimalikuks aktiivse, mobiilse ja äreva elamise viisi, mis omakorda võimaldab otsa vaadata oma tegevuse tagajärgedele – keskkonnareostusele, vähenevatele ressurssidele ja väljasurevatele liikidele.

Analüüsist järeldan, et kaasaegse tarbimiskeskse keskkonnamure saavadki avastada eeskätt sellised inimesed, kes on haaratud vitaalsesse ja kiirustavasse eneseväljendusliku ostlemise, mitmekesise meedia tarbimise, ühiskondliku aktiivsuse, kultuuriteadlikkuse ja mobiilsuse läbipõimunud suhetesse. Inimene, kes ei seltsi teiste inimestega, ei liigu ringi, ei jälgi meediat, ei tarbi, ei saakski ju kuidagi teada ökoloogilise eluviisi võimalikkusest. Samast tuletan, et inimeste ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja mitte enam panustada teadmistele, väärtustele ja üldise rohelise mulli tootmisele, vaid otsida innovatsiooni ühiskonna struktuurses toimimises.

Maie Kiisel on Tartu ülikooli kommunikatsiooniuuringute teadur. (Foto: Erakogu)

Selle artikli on toimetanud Maie Kiiseli loengu “Miks on ökoloogilist jalajälge nii keeruline vähendada?" ja Bioneeris avaldatud postituse “Keskkonnateadlikkuse paradoks” põhjal Tartu ülikooli rahvusvahelise blogi toimetaja Kaija Pook.

Toimetas
Kaija Pook ja Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Koerad mäletavad minevikusündmusi sarnaselt inimestele
    29.11

    Inimestel on harukordne võime mäletada sündmustest detaile, millele ei pööranud neid vahetult kogedes erilist tähelepanu või pidanud neid eriti oluliseks. Näiteks seda, mida sõid nad möödunud pühapäeval õhtusöögiks. Uus uurimus viitab, et inimeste episoodilisele mälule sarnanev mälutüüp on olemas ka koertel ja võib olla loomariigis arvatust märksa laialt levinum.

  • foto
    Galerii: Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi
    28.11

    Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.

  • foto
    Mereveest võetud DNA annab aimu haide elust
    28.11

    Vaalhai on maailma kõige suurem kala, kuid nüüd on teadlased tema kohta uut infot saanud just silmale nähtamatutest pisikestest asitõenditest.

  • foto
    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel
    26.11

    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel. Puu, mis kuulub liiki ladinakeelse nimega Entandrophragma excelsum on 81,5 meetrit kõrge. Mägi kannab loomulikult nime Kilimanjaro ja on palju kõrgem. Puu kasvab ühes Kilimanjaro mäel leiduvas orus, mäetippudest kõvasti allpool.

  • foto
    Kookosevargad on tugevaimad koorikloomad
    24.11

    Kes on koorikloomade seas kõige tugevam? Kui uskuda jaapani teadlasi, siis on selleks kookosevaras – India ja Vaikse ookeani saartel elutsev krabi.

  • foto
    Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi
    23.11

    Inimesed on inimliku mõõdupuu järgi tegelenud põlluharimisega terve igaviku. Fidži saarestikus elavaid sipelgaid uurinud bioloogid nendivad, et putukad hakkasid sihipäraselt taimede seemneid levitama juba vähemalt kolme miljoni aasta eest.

  • foto
    Fotosünteesigeenide muundamisega saab tõsta taimede saagikust  
    21.11

    Taimede saagikust on võimalik märgatavalt tõsta, kui suurendada neis kolme fotosünteesiga tegeleva valgu sisaldust. Välikatsetes on teadlased saavutanud muundatud tubakataimedel 14–20protsendise saagikuse kasvu. Tulemus annab tunnistust, et fotosünteesi saab muuta tõhusamaks ja taime saagikust seeläbi suurendada, kuigi mõned teadlased on selles varem ka kahelnud.

  • foto
    Tallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi"
    20.11

    Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.

  • foto
    Leedlamp meelitab putukaid hõõglambist vähem
    16.11

    Putukad tulevad õhtul ja öösel ikka valguse peale kohale, kui on putukarohke aastaaeg. Nüüd selgub, et modernne leedlamp tõmbab putukaid ligi siiski märksa vähem kui traditsiooniline hõõglamp.

  • foto
    Lõkerdavad rotid avavad kõdikartuse tagamaid
    11.11

    Kõditamine ei pane lõkerdama mitte ainult inimesi, vaid ka rotte. Saksa neuroteadlased on leidnud nüüd näriliste ajust kõdikartusega seonduva ajupiirkonna, mis võiks anda aimu kõdikartuse vajalikkusest ja evolutsioonilisest tagapõhjast.

  • foto
    Vanemaid bonoboid kimbutab kaugnägelikkus
    11.11

    Vanemad inimesed panevad sageli tähele, et lähemal asuvad asjad ei paista enam nii selgelt ja lehelugemiseks on vaja lugemisprille. Nüüd annavad teadlased teada, et sama lugu on vanemate bonobotega.

  • foto
    Uuring: väljasuremisohus võib olla arvatust rohkem linnuliike  
    10.11

    Liikide väljasuremisriski hindamiseks satelliitseirel kogutud andmeid kasutanud teadlased nendivad, et ohustatud linnuliikide arv ületab ülemaailmse looduskaitse liidu punasesse nimistusse kantud liikide arvu kahekordselt. IUCN-i esindajad peavad järeldusi ennatlikuks.

  • foto
    Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal
    07.11

    Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

  • foto
    Metsik teadusvideo: puidu biomassist kemikaalide ja plastiku tegemine
    07.11

    RMK toetab teadustööd, mille käigus võiks leida viise, kuidas Eesti metsadest pärit puitu võiks muuta kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Kuidas puidust näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti või pakendites kasutatavat vee- ja õhukindlat kihti tehakse, selgitab Lauri Vares, Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur.

  • foto
    Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad
    07.11

    Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

  • foto
    Valgus võib taimevart mööda juurteni levida
    03.11

    Kui olete pettunud, et kogu Eestit katma kavandatud ülikiire internetivõrgu valguskaabli ots siiski päriselt teie kodumajakeseni ei jõua, nagu loodetud, siis võib teid veidi lohutada, aga võibolla ka hoopis hullemini vanduma ajada korea teadlaste väide, et tõenäoliselt liigub valgus justkui mööda kaablit ka teie maja ümber kasvavate taimede sees.

  • foto
    Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne
    02.11

    Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

  • foto
    Kohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojad
    31.10

    Tallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.

  • foto
    Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra
    28.10

    Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

  • foto
    Rasvatihane võib päästa susisemisega oma elu
    27.10

    Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta.

  • foto
    Otse: jälgi kalakaamerast forellide kudemist
    24.10

    Looduskalendri meeskond näitab ka sellel sügisel kudevate jõeforellide pulmamängust ja kudemisest otsepilti.

  • foto
    Ämblikud kuulevad meid oma karvaste jalgadega  
    24.10

    Kui tulete õhtul koju, kuulevad teie koduämblikud teie saabumist. Kas see teadmine teid nüüd rahustab või mitte, see on juba teine küsimus.

  • foto
    Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema
    22.10

    Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

  • foto
    Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?
    21.10

    Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

  • foto
    Pärdikud valmistavad tahtmatult kivitööriistu
    20.10

    Brasiilias metsades elavad kaputsiinahvid valmistavad kive lõhkudes teadvustamatult kivikilde, mis meenutavad ligilähedaselt iidsete inimeste poolt miljonite aastate kasutatud tööriistu. Tähelepanek manitseb antropolooge muististe tõlgendamisel täiendavale ettevaatusele ja seab kahtluse alla inimeste esivanemate nupukuse.

  • foto
    Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu
    20.10

    Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.

  • foto
    Iidsed koopamaalingud heidavad valgust evolutsiooni keerdkäikudele
    19.10

    Segaverelistel pole looduses kohta. Värske DNA-l põhinev uuring näitab aga, et kahe väljasurnud liigi ristumine mängis tänapäeva Euroopa suurimale imetajale – euroopa piisonile – selle tänapäevase kuju andmises võtmerolli. Mõistatuse üheks võtmeks olid iidsed koopamaalingud.

  • foto
    Teadlased vaidlevad, kas langenud puulehed tuleks kokku riisuda või maha jätta
    18.10

    Teadlased vaidlevad selle üle, kas puudelt langenud lehed oleks mõistlik kokku riisuda või oleks keskkonnale kasulik see, kui langenud lehed jääksidki maha. Vaidlustest hoolimata käib linnades agar lehtede kokkuriisumine, mis läheb meile ka raha maksma.

  • foto
    Teadlased tegid selgeks, miks poetomatite maitse tihti plasti meenutab
    18.10

    Kui mõned inimesed on mõnikord öelnud, et mõned poes müüdavad tomatid oleksid mõneti justkui plastist tehtud, siis on nende väide selles mõttes õigustatud, et tihtilugu ei ole poetomatitel tõesti värsket tugevat tomatist lõhna ega maitset, mis iseloomustab otse kasvuhoonest nopitud punavilju.

  • foto
    Leho Tedersoo jutustab Sirbis seeneriigi varjatud elurikkusest
    15.10

    Eestis on teada 7000–8000 seeneliiki. Kui lisada juurde mulla molekulaarsete uuringutega leitud, siis tõenäoliselt ületab liikide arv 100 000 piiri.