Eesti teadlased: unustamine ähvardab taimetarkuse säilimist

Renata Sõukand võtab intervjuule kaasa oma hiljuti ilmunud uuringu “Looduslike toidutaimede kasutus Saaremaal: unustamise võla kontekstis” (Foto: Virgo Siil)
Virgo Siil
6.10.2016 11:49
Rubriik: Loodus

Suur osa inimkonnast toitub peamiselt kaheteistkümnest taimest, neist eelistatumad on kartul, nisu ja riis. Kuna sõltume valdavalt monokultuursetel põldudel kasvatatud toidust, võib järsu kliimamuutuse, mõne haiguse või kahjuri tõttu palju kergemini tekkida toiduikaldus.

Seetõttu oleks kasulik teada, kuidas vajaduse korral looduses leiduvaid vastupidavaid ja mitmekesiseid toidutaimi kasutada. Äsja ilmus ajakirjas Economic Botany uuring Saaremaa inimeste looduslike toidutaimede pruukimise harjumustest ja teadmistest.

Uuringu autorid on Eesti kirjandusmuuseumi teadur ja etnobotaanik Renata Sõukand ning etnobotaanik Raivo Kalle. Looduslike toidutaimede uurimist on Euroopa teadusnõukogus (ERC) hinnatud nii tähtsaks, et hiljuti toetati seda 1,5 miljoni euroga.

Tallele jäävad lapsepõlves omandatud teadmised

Saaremaa eakama elanikkonna seas läbi viidud intervjuude käigus ilmnes, et 90 protsenti taimekasutusest oli õpitud lapsepõlvest. Sellest natuke enam kui kolmandik jäi kestma läbi kogu elu, teine kolmandik jäigi lapsepõlve ning natuke vähem kui kolmandik hüljati võrdlemisi hiljuti.

Järele jäävatest kümnendikust kasutusjuhtudest olid küll õpitud täiskasvanueas või alles hiljuti, kuid enamik neist olid ajutise iseloomuga ja pigem katsetused. Seetõttu saabki oletada, et tõenäoliselt jäävad kestma vaid need teadmised, mis on omandatud katsetades koos vanema, vanavanema või eakaaslastega lapseeas, kui maitsed ja suhtumised alles kujunevad.

Unustamise võlg tähendab seda, et teadmised justkui oleks olemas, aga nad on olemas pigem mälestusena ja nende kestmine on sisuliselt juba hukule määratud, sest reaalsed tingimused, mis kestmist toetaksid, on kadunud. Võib jääda mulje, et meie taimekasutus on rikkalik, aga kes hoiab alles teadmist, millist taime panna (veri)vorstile maitseks, kui sigugi ei peeta ja (veri)vorsti enam ammu kodus ei valmistata.   

Nõukogude Liit lõhkus sideme maaga

Vaatamata sellele, et Nõukogude Liidu ajal elas suurem osa elanikke maal, väiksem osa linnas, ei tähendanud maal elamine seda, et teadmised looduslike toidutaimede kasutus oleks tol ajal sellega toetatud.

"Nõukogude süsteem katkestas järjepidavuse mitmes mõttes, eraldas inimese maast, maa polnud enam tema oma, kuigi ta pidi sellel töötama," rääkis ERR Novaatorile Sõukand.

Kui Nõukogude Eestis käis vilgas maaharimine ja maaparandus, siis nüüd on olukord vastupidine ja loodus saab rohkem omatahtsi vohada. Võiks eeldada, et nüüd, kui on enam metsistunud alasid, leidub ka enam looduslikke toidutaimi, aga nii see siiski pole.

Looduslikud toidutaimed eelistavad inimeste lähedust, poollooduslikke tingimusi. Samas on paljud näiteks Saaremaal paljud vanad põllud ja niidud söötis ja täis kasvanud.

Teine äärmus on kohati liiga hoogne tegevus. Pärast metsa langetamist võib esimestel suvedel raiestikelt küll maasikaid ja vaarikaid korjata, aga varsti on seal võpsik, kus tükk aega muud ei kasva.

Sõukand kirjeldas veel üht näidet: "Üks tubli saare naine rääkis, kuidas ta on iga aasta tee äärest kummelit korjanud, aga nüüd niidab naaber selle nii madalaks, et kummel seal enam ei kasva."

Nii on ka köömnega, see inimesekaasleja liik kasvab muidu poollooduslikes tingimustes, kuid on nüüd Saaremaal inimeste arvates loodusest peaaegu ära kadunud, sest selle kasvualasid ei niideta üldse või niidetakse hoopis liiga palju.

Ka ökoloogid kinnitavad, et mõõdukas inimtegevus on oluline. Kui inimesed maalt linna elama lähevad ja inimtegevus lakkab, väheneb ka liigirikkus.

Looduslikud toidutaimed taas au sees

Siiski võib lõpetada paari helgema noodiga: läänemaailmas on looduslike toidutaimede kasutamine aina populaarsem ja Eestiski on tekkinud huvilisi, kes tahavad ise toidutaimi korjata ja nendest süüa või juua teha.

Saaremaa naabersaarel, Muhumaal on koguni tuntud mõis, mille gurmeerestoranis pakutakse looduslikke toidutaimi. Linnadeski ei pea üksnes poetoiduga piirduma.

"Tegelikult on omajagu neid taimi, mida inimestel linnalooduses süüa kõlbab. Nõges ja hanemaltski kasvab linnatingimustes hästi, küll aias, mitte hooldatud linnaruumis, aga on ka palju söödavaid marju puudel ja haljastushekkides. Paljud lilleõied on söödavad või sobivad toidu kaunistamiseks," rääkis Renata Sõukand.

"Kuid nende kõigi kasutamiseks on vaja teadmisi, sest kõrvuti võib kasvada nii söödav kui ka mürgine mari. Mõni taim tahab erilist töötlemist. Näiteks tammetõrusid tuleks enne kasutamist mitu korda leotada, mõnda muud taime võib aga vaid piiratud koguses tarbida."


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kimalased suudavad improviseerida ja üksteiselt õppida
    Eile

    Kuigi kimalaste aju on inimeste omast miljoneid kordi väiksem, ei suuda nad mitte ainult liigikaaslasi jälgides üksteiselt õppida, vaid ka vaatluse käigus omandatud võtteid täiustada, näitab briti ja soome teadlaste tehtud uuring.

  • foto
    Mimikri külvab segadust
    22.02

    Mimikri on midagi enamat kui lihtsalt mõne liigi sarnanemine teisele liigile ja tekitab mõnikord segadust ka liigikaaslaste endi vahel. Semiootik Timo Maran avaldas kirjastuses Springer raamatu “Mimicry and meaning”, kus vaatleb mimikrit muuhulgas nii erinevate liikide vahelise ökoloogilise suhtena, kui ka märgisuhet jäljendaja, jäljendatava ja eksitatud looma vahel.

  • foto
    Mediteerivad hiired lähevad rahulikumaks
    22.02

    Mediteerimine vähendab ärevust, langetab stressihormoonide taset ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Nii on selgunud inimkatsete põhjal, kuid nüüd tuleb välja, et ka hiirtele võib tõusta meditatsioonist samasugust tulu.

  • foto
    Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel
    21.02

    Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

  • foto
    Ühisujumine süstib delfiinile optimismi
    20.02

    Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

  • foto
    Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni  
    17.02

    Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

  • foto
    Uus zooloogide blogi mitmekesistab Eesti teaduskommunikatsiooni maastikku
    17.02

    Neli Tartu ülikooli zooloogi avalikustasid eile laiemale lugejaskonnale uue elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi. Esimese kahe päevaga tuhandeid kordi loetud teaduslood näitavad, et Eesti avalikkuse jaoks on teadusteemad olulised ning üldauditooriumile suunatud formaat on teretulnud. Grupeering kutsub end ise intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0.

  • foto
    Sinitihased on asulates rasvatihastest märksa paiksemad
    14.02

    Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks saavad mitmed linnuliigid neil "soojasaartel" kerge vaevaga kõhu täis nii inimese lohakusest laokile jäetud toidupaladest kui ka just lindudele mõeldud toidukohtadelt.

  • foto
    Loodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigi
    10.02

    Võiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.

  • foto
    Ravimresistentsuse teket kannustavad tolerantsed bakterid
    10.02

    Antibiootikumresistentsuse tekkes mängivad võtmerolli geenimuutused, mis soodustavad antibiootikumikuuri ajal bakterite kasvukiiruse aeglustumist, leiavad selle levikut uurinud füüsikud.

  • foto
    Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?
    07.02

    Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.

  • foto
    Kuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed?
    06.02

    Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.

  • foto
    Seks lumel ehk tõelised talveputukad
    03.02

    Kevadine ja suvine mets piniseb, sumiseb putukaelust. Kuid on olemas ka tõelised talveputukad, kes ongi aktiivsed just talvel ja ka paarituvad talvel. „Osoonile“ tegi loo talvel paarituvatest putukatest bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

  • foto
    Kas tihased on toidumajale truud?
    03.02

    Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

  • foto
    Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA?
    01.02

    Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

  • foto
    Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata?
    01.02

    Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

  • foto
    Kärbse lendu tüürivad kahesugused tiivalihased
    31.01

    Kärbest püüda ei ole kerge, sest kärbes on väga osav ja vilgas lendaja, kes sooritab tihti järske ja ootamatuid pöördeid. See käib nii tavalise toakärbse kui ka palju pisema äädikakärbse kohta, keda meeldib teadlastele väga uurida. Nüüd ongi ameerika teadlased äädikakärbeste peal välja uurinud, kuidas suudavad need putukad teha lausa lennult nii hästi nii äkilisi manöövreid.

  • foto
    Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias
    31.01

    1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.

  • foto
    Doktoritöö: Eesti ja Rootsi poodides müüakse ohtliku nakkusega tomateid
    30.01

    Eelseisval reedel kaitseb maaülikoolis doktoritöö Kadri Just, kelle uuringutest selgus, et Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku viirusega nakatunud tomatid, seejuures leidis kinnitust, et ka tomati vili on võimalik viiruse allikas. Viirus on ohtlik tomatitaimedele ega ohusta inimesi.

  • foto
    Päevaliblikad – mida nad söövad ja kas neid tasub süüa?
    30.01

    Liblikalised jagunevad ööliblikateks ja päevaliblikateks. Päevaliblikaid leidub maailmas umbes 28 tuhat liiki, Eestis leidub neid üle 110 liigi. Sarnaselt ööliblikatele, koosneb ka päevaliblikate elutsükkel neljast staadiumist: muna, röövik, nukk ja valmik.
 Mis on mis, sellest annab ülevaate "Osooni" autor Karl Adami.


  • foto
    Reportaaž: duell inimese ja hundi vahel
    30.01

    Keset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.

  • foto
    Leviala äärealal käib evolutsioon kiiremini
    30.01

    Äärepeal on areng kiirem. Ameerika teadlaste uuringust selgub, et liigi evolutsioon kulgeb liigi leviala perifeerias kiiremini kui keskpaigas. Kiirem evolutsioon aitab liigil paremini levida ja hõlvata uusi elualasid.

  • foto
    Tõestatud: tomatid on maitse kaotanud
    27.01

    Suurte ja hästi transporti taluvate tomatite ihaluses tehtud läbimõtlematu aretustöö viis tomatite geenipagasi vaesumise ja viljadele iseloomuliku maitse andvate geenialleelide kadumiseni, näitab suuremahuline geeniuuring. Lihtsamalt öeldes – poetomatitest aretati kogemata maitse välja.

  • foto
    Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad?
    27.01

    Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

  • foto
    Tehis-DNA sillutab teed uutele ravimitele ja eluvormidele
    26.01

    Teadlased esitlevad esimest poolsünteetilist eluvorme, mis suudab tehislikku-DNA`d anda oma järeltulijatele edasi sisuliselt igavesti. Saavutus tõotab anda tulevikus ainest seninägematutele ravimitele ja eluvormidele.

  • foto
    Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas
    25.01

    Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.

  • foto
    Ordoviitsiumi elurikkus kasvas plahvatuslikult ka meteoriidipommituseta
    25.01

    Umbes 471 miljoni aastat tagasi ilmus ookeanidesse lühikese aja vältel rohkem uusi loomaliike, kui peaaegu kunagi varem terve planeedi ajaloo vältel. Rootsi ja taani teadlaste värske uuring kummutab nüüd populaarse hüpoteesi, et ordoviitsiumi radiatsiooni taga oli tihe meteoriidisadu.

  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    23.01

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    23.01

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    23.01

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.