Eesti teadlased: unustamine ähvardab taimetarkuse säilimist

Renata Sõukand võtab intervjuule kaasa oma hiljuti ilmunud uuringu “Looduslike toidutaimede kasutus Saaremaal: unustamise võla kontekstis” (Foto: Virgo Siil)
Virgo Siil
6.10.2016 11:49
Rubriik: Loodus

Suur osa inimkonnast toitub peamiselt kaheteistkümnest taimest, neist eelistatumad on kartul, nisu ja riis. Kuna sõltume valdavalt monokultuursetel põldudel kasvatatud toidust, võib järsu kliimamuutuse, mõne haiguse või kahjuri tõttu palju kergemini tekkida toiduikaldus.

Seetõttu oleks kasulik teada, kuidas vajaduse korral looduses leiduvaid vastupidavaid ja mitmekesiseid toidutaimi kasutada. Äsja ilmus ajakirjas Economic Botany uuring Saaremaa inimeste looduslike toidutaimede pruukimise harjumustest ja teadmistest.

Uuringu autorid on Eesti kirjandusmuuseumi teadur ja etnobotaanik Renata Sõukand ning etnobotaanik Raivo Kalle. Looduslike toidutaimede uurimist on Euroopa teadusnõukogus (ERC) hinnatud nii tähtsaks, et hiljuti toetati seda 1,5 miljoni euroga.

Tallele jäävad lapsepõlves omandatud teadmised

Saaremaa eakama elanikkonna seas läbi viidud intervjuude käigus ilmnes, et 90 protsenti taimekasutusest oli õpitud lapsepõlvest. Sellest natuke enam kui kolmandik jäi kestma läbi kogu elu, teine kolmandik jäigi lapsepõlve ning natuke vähem kui kolmandik hüljati võrdlemisi hiljuti.

Järele jäävatest kümnendikust kasutusjuhtudest olid küll õpitud täiskasvanueas või alles hiljuti, kuid enamik neist olid ajutise iseloomuga ja pigem katsetused. Seetõttu saabki oletada, et tõenäoliselt jäävad kestma vaid need teadmised, mis on omandatud katsetades koos vanema, vanavanema või eakaaslastega lapseeas, kui maitsed ja suhtumised alles kujunevad.

Unustamise võlg tähendab seda, et teadmised justkui oleks olemas, aga nad on olemas pigem mälestusena ja nende kestmine on sisuliselt juba hukule määratud, sest reaalsed tingimused, mis kestmist toetaksid, on kadunud. Võib jääda mulje, et meie taimekasutus on rikkalik, aga kes hoiab alles teadmist, millist taime panna (veri)vorstile maitseks, kui sigugi ei peeta ja (veri)vorsti enam ammu kodus ei valmistata.   

Nõukogude Liit lõhkus sideme maaga

Vaatamata sellele, et Nõukogude Liidu ajal elas suurem osa elanikke maal, väiksem osa linnas, ei tähendanud maal elamine seda, et teadmised looduslike toidutaimede kasutus oleks tol ajal sellega toetatud.

"Nõukogude süsteem katkestas järjepidavuse mitmes mõttes, eraldas inimese maast, maa polnud enam tema oma, kuigi ta pidi sellel töötama," rääkis ERR Novaatorile Sõukand.

Kui Nõukogude Eestis käis vilgas maaharimine ja maaparandus, siis nüüd on olukord vastupidine ja loodus saab rohkem omatahtsi vohada. Võiks eeldada, et nüüd, kui on enam metsistunud alasid, leidub ka enam looduslikke toidutaimi, aga nii see siiski pole.

Looduslikud toidutaimed eelistavad inimeste lähedust, poollooduslikke tingimusi. Samas on paljud näiteks Saaremaal paljud vanad põllud ja niidud söötis ja täis kasvanud.

Teine äärmus on kohati liiga hoogne tegevus. Pärast metsa langetamist võib esimestel suvedel raiestikelt küll maasikaid ja vaarikaid korjata, aga varsti on seal võpsik, kus tükk aega muud ei kasva.

Sõukand kirjeldas veel üht näidet: "Üks tubli saare naine rääkis, kuidas ta on iga aasta tee äärest kummelit korjanud, aga nüüd niidab naaber selle nii madalaks, et kummel seal enam ei kasva."

Nii on ka köömnega, see inimesekaasleja liik kasvab muidu poollooduslikes tingimustes, kuid on nüüd Saaremaal inimeste arvates loodusest peaaegu ära kadunud, sest selle kasvualasid ei niideta üldse või niidetakse hoopis liiga palju.

Ka ökoloogid kinnitavad, et mõõdukas inimtegevus on oluline. Kui inimesed maalt linna elama lähevad ja inimtegevus lakkab, väheneb ka liigirikkus.

Looduslikud toidutaimed taas au sees

Siiski võib lõpetada paari helgema noodiga: läänemaailmas on looduslike toidutaimede kasutamine aina populaarsem ja Eestiski on tekkinud huvilisi, kes tahavad ise toidutaimi korjata ja nendest süüa või juua teha.

Saaremaa naabersaarel, Muhumaal on koguni tuntud mõis, mille gurmeerestoranis pakutakse looduslikke toidutaimi. Linnadeski ei pea üksnes poetoiduga piirduma.

"Tegelikult on omajagu neid taimi, mida inimestel linnalooduses süüa kõlbab. Nõges ja hanemaltski kasvab linnatingimustes hästi, küll aias, mitte hooldatud linnaruumis, aga on ka palju söödavaid marju puudel ja haljastushekkides. Paljud lilleõied on söödavad või sobivad toidu kaunistamiseks," rääkis Renata Sõukand.

"Kuid nende kõigi kasutamiseks on vaja teadmisi, sest kõrvuti võib kasvada nii söödav kui ka mürgine mari. Mõni taim tahab erilist töötlemist. Näiteks tammetõrusid tuleks enne kasutamist mitu korda leotada, mõnda muud taime võib aga vaid piiratud koguses tarbida."


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Vaalad vestlevad vetteplartsatuste vahendusel
    04.12

    Küürvaalad on suured loomad, kes kasvavad enam kui kümne meetri pikkuseks ja kui nad veest välja hüppavad ja tagasi prantsatavad või ka lihtsalt oma suurte loibade ja sabaga veepinnal platsutavad, on see võimas ja võrratu vaatepilt. Küsimus on, kas nad teevad seda lihtsalt lõbu pärast või on sel ka mõte sees.

  • foto
    Koerad mäletavad minevikusündmusi sarnaselt inimestele
    29.11

    Inimestel on harukordne võime mäletada sündmustest detaile, millele ei pööranud neid vahetult kogedes erilist tähelepanu või pidanud neid eriti oluliseks. Näiteks seda, mida sõid nad möödunud pühapäeval õhtusöögiks. Uus uurimus viitab, et inimeste episoodilisele mälule sarnanev mälutüüp on olemas ka koertel ja võib olla loomariigis arvatust märksa laialt levinum.

  • foto
    Galerii: Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi
    28.11

    Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.

  • foto
    Mereveest võetud DNA annab aimu haide elust
    28.11

    Vaalhai on maailma kõige suurem kala, kuid nüüd on teadlased tema kohta uut infot saanud just silmale nähtamatutest pisikestest asitõenditest.

  • foto
    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel
    26.11

    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel. Puu, mis kuulub liiki ladinakeelse nimega Entandrophragma excelsum on 81,5 meetrit kõrge. Mägi kannab loomulikult nime Kilimanjaro ja on palju kõrgem. Puu kasvab ühes Kilimanjaro mäel leiduvas orus, mäetippudest kõvasti allpool.

  • foto
    Kookosevargad on tugevaimad koorikloomad
    24.11

    Kes on koorikloomade seas kõige tugevam? Kui uskuda jaapani teadlasi, siis on selleks kookosevaras – India ja Vaikse ookeani saartel elutsev krabi.

  • foto
    Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi
    23.11

    Inimesed on inimliku mõõdupuu järgi tegelenud põlluharimisega terve igaviku. Fidži saarestikus elavaid sipelgaid uurinud bioloogid nendivad, et putukad hakkasid sihipäraselt taimede seemneid levitama juba vähemalt kolme miljoni aasta eest.

  • foto
    Fotosünteesigeenide muundamisega saab tõsta taimede saagikust  
    21.11

    Taimede saagikust on võimalik märgatavalt tõsta, kui suurendada neis kolme fotosünteesiga tegeleva valgu sisaldust. Välikatsetes on teadlased saavutanud muundatud tubakataimedel 14–20protsendise saagikuse kasvu. Tulemus annab tunnistust, et fotosünteesi saab muuta tõhusamaks ja taime saagikust seeläbi suurendada, kuigi mõned teadlased on selles varem ka kahelnud.

  • foto
    Tallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi"
    20.11

    Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.

  • foto
    Leedlamp meelitab putukaid hõõglambist vähem
    16.11

    Putukad tulevad õhtul ja öösel ikka valguse peale kohale, kui on putukarohke aastaaeg. Nüüd selgub, et modernne leedlamp tõmbab putukaid ligi siiski märksa vähem kui traditsiooniline hõõglamp.

  • foto
    Lõkerdavad rotid avavad kõdikartuse tagamaid
    11.11

    Kõditamine ei pane lõkerdama mitte ainult inimesi, vaid ka rotte. Saksa neuroteadlased on leidnud nüüd näriliste ajust kõdikartusega seonduva ajupiirkonna, mis võiks anda aimu kõdikartuse vajalikkusest ja evolutsioonilisest tagapõhjast.

  • foto
    Vanemaid bonoboid kimbutab kaugnägelikkus
    11.11

    Vanemad inimesed panevad sageli tähele, et lähemal asuvad asjad ei paista enam nii selgelt ja lehelugemiseks on vaja lugemisprille. Nüüd annavad teadlased teada, et sama lugu on vanemate bonobotega.

  • foto
    Uuring: väljasuremisohus võib olla arvatust rohkem linnuliike  
    10.11

    Liikide väljasuremisriski hindamiseks satelliitseirel kogutud andmeid kasutanud teadlased nendivad, et ohustatud linnuliikide arv ületab ülemaailmse looduskaitse liidu punasesse nimistusse kantud liikide arvu kahekordselt. IUCN-i esindajad peavad järeldusi ennatlikuks.

  • foto
    Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal
    07.11

    Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

  • foto
    Metsik teadusvideo: puidu biomassist kemikaalide ja plastiku tegemine
    07.11

    RMK toetab teadustööd, mille käigus võiks leida viise, kuidas Eesti metsadest pärit puitu võiks muuta kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Kuidas puidust näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti või pakendites kasutatavat vee- ja õhukindlat kihti tehakse, selgitab Lauri Vares, Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur.

  • foto
    Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad
    07.11

    Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

  • foto
    Valgus võib taimevart mööda juurteni levida
    03.11

    Kui olete pettunud, et kogu Eestit katma kavandatud ülikiire internetivõrgu valguskaabli ots siiski päriselt teie kodumajakeseni ei jõua, nagu loodetud, siis võib teid veidi lohutada, aga võibolla ka hoopis hullemini vanduma ajada korea teadlaste väide, et tõenäoliselt liigub valgus justkui mööda kaablit ka teie maja ümber kasvavate taimede sees.

  • foto
    Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne
    02.11

    Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

  • foto
    Kohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojad
    31.10

    Tallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.

  • foto
    Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra
    28.10

    Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

  • foto
    Rasvatihane võib päästa susisemisega oma elu
    27.10

    Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta.

  • foto
    Otse: jälgi kalakaamerast forellide kudemist
    24.10

    Looduskalendri meeskond näitab ka sellel sügisel kudevate jõeforellide pulmamängust ja kudemisest otsepilti.

  • foto
    Ämblikud kuulevad meid oma karvaste jalgadega  
    24.10

    Kui tulete õhtul koju, kuulevad teie koduämblikud teie saabumist. Kas see teadmine teid nüüd rahustab või mitte, see on juba teine küsimus.

  • foto
    Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema
    22.10

    Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

  • foto
    Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?
    21.10

    Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

  • foto
    Pärdikud valmistavad tahtmatult kivitööriistu
    20.10

    Brasiilias metsades elavad kaputsiinahvid valmistavad kive lõhkudes teadvustamatult kivikilde, mis meenutavad ligilähedaselt iidsete inimeste poolt miljonite aastate kasutatud tööriistu. Tähelepanek manitseb antropolooge muististe tõlgendamisel täiendavale ettevaatusele ja seab kahtluse alla inimeste esivanemate nupukuse.

  • foto
    Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu
    20.10

    Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.

  • foto
    Iidsed koopamaalingud heidavad valgust evolutsiooni keerdkäikudele
    19.10

    Segaverelistel pole looduses kohta. Värske DNA-l põhinev uuring näitab aga, et kahe väljasurnud liigi ristumine mängis tänapäeva Euroopa suurimale imetajale – euroopa piisonile – selle tänapäevase kuju andmises võtmerolli. Mõistatuse üheks võtmeks olid iidsed koopamaalingud.

  • foto
    Teadlased vaidlevad, kas langenud puulehed tuleks kokku riisuda või maha jätta
    18.10

    Teadlased vaidlevad selle üle, kas puudelt langenud lehed oleks mõistlik kokku riisuda või oleks keskkonnale kasulik see, kui langenud lehed jääksidki maha. Vaidlustest hoolimata käib linnades agar lehtede kokkuriisumine, mis läheb meile ka raha maksma.

  • foto
    Teadlased tegid selgeks, miks poetomatite maitse tihti plasti meenutab
    18.10

    Kui mõned inimesed on mõnikord öelnud, et mõned poes müüdavad tomatid oleksid mõneti justkui plastist tehtud, siis on nende väide selles mõttes õigustatud, et tihtilugu ei ole poetomatitel tõesti värsket tugevat tomatist lõhna ega maitset, mis iseloomustab otse kasvuhoonest nopitud punavilju.