Pool sajandit tagasi tehtud tihaseuuringud pakuvad nüüd väärtuslikke teadmisi kliima mõju kohta

Rasvatihane pesal vaatab ärevalt uurijale silma. (Foto: Erakogu)
20.01.2016 8:21
Rubriik: Loodus

Eestis juba ligikaudu pool sajandit kestnud rasvatihase – tänavuse aasta linnu – uuringuid ja põnevaimaid tulemusi tutvustab sel nädalal ilmuvas intervjuusarjas Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

Eile ilmunud intervjuusarja esimeses osas rääkis Mänd, miks rasvatihased meelitasid ta lainepritsmevahuse ja kajakakisase mere äärest hoopis metsa sääskede ja puukide keskele. Täna räägib ta 20. sajandi Eesti tuntuimast rasvatihaseuurijast Henn Vilbastest.

Henn Vilbaste algatas 1971. aastal lindude rände uurimise kõrval tihaslaste pesitsusökoloogia jälgimiseks laiaulatusliku operatsioon "Parus”. Kogutud andmestik oli omal ajal ja on ka praegu oma suure mahu ja tulemuste poolest ainulaadne. Mis selle nii erakordseks teeb?

See oli erakordne esiteks seetõttu, et tollal oli isegi läänemaailmas alles äsja hakanud kiiresti arenema kvantitatiivne populatsiooniökoloogia. Eesti linnuteadlaste sellised uurimissuunad nagu kajakate ja tihaste demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (kajakate uurimist juhtis Sven Onno ja tihaste oma Henn Vilbaste) olid teadusmetodoloogiliselt ja ajastuselt täiesti maailma tasemel ehk eesliinil, nagu nüüd armastatakse öelda.

See oli tähelepanuväärne ka põhjusel, et meie raudse eesriide taga olnud teadus oli jõudnud selleks ajaks juba lääne omast isoleeruda. Kuigi kahjuks ei pääsenud siinsed uuringutulemused nimetamisväärselt rahvusvahelise teadusüldsuseni, hoidsid need Eesti linnuökoloogia teaduslikku pinnast kobedana paremate aegade tulekuks.

Ainulaadsuse üks aspekte tuleneb asjaolust, et Nõukogude Liidus oli loodusteadlastel suurepärane võimalus koguda mahukaid originaalandmete pikki aegridasid, ilma et oleks vahepeal eriti pidanud muretsema nende analüüsi ja publitseerimise pärast. Publish or perish- ehk avalda või sure-põhimõte tollal ei kehtinud, või õigemini kehtis, kuid publitseerimiseks piisas juba mõneleheküljelise kirjutise avaldamisest sisuliselt eelretsenseerimata kogumikus.

Kirjutiste sisu ja tase sõltus põhiliselt teadlase enda südametunnistusest ja kutseuhkusest ning tihti olid need pelgalt kokkuvõtlikud algandmete tabelid. Seda asjaolu ära kasutades kogunesidki nõukogude ajal tohutud läbitöötamata ökoloogiliste andmete aegread, mis läänes oli enamasti mõeldamatu.

Need andmemassiivid on tihti siiani säilinud ja hakanud hiljuti leidma kasutust näiteks kliimamuutuste mõju retrospektiivsel uurimisel. Ka Pärnumaa tihaseandmeid on juba kasutatud rahvusvahelistes koostööprojektides.

Suurte andmemahtude kogumist soodustas omakorda see, et nõukogude ajal olid paljud tegevused keelatud või piiratud. Seevastu looduse, eriti lindude uurimine oli teotahteliste inimeste jaoks üks väheseid apoliitilisi ja suisa soositud eneseteostusvõimalusi.

Nii oligi suhteliselt kerge kaasata linnuteaduslikesse projektidesse rohkesti koolinoori ja vabatahtlikke. Nõukogude aja õpilased olid üldiselt väga distsiplineeritud ning teaduse ja teadlaste maine oli kõrge. Tänu sellele võis abilistelt eeldada teaduslikust metoodikast ranget kinnipidamist ning nende kogutud andmete kvaliteedis pole põhjust kahelda.

Just selliste ettevõtmiste kaudu jõudis mõnigi tulevane ornitoloog teadusse. Näiteks sai minu tee ornitoloogiasse tugeva tõuke osalemisest operatsioonil "Larus”, mis oli kajakauurimise analoog eespool nimetatud operatsioonile "Parus”.

Henn Vilbaste. (Foto: Erakogu)

1970. aastate alguses suuroperatsioonis “Parus” osalenud ornitoloog Aivar Leito on meenutanud, et tal on veel praegugi silme ees Henn Vilbaste naerunägu, kui see tutvustas vaimustunult uuringu esimesi andmeid ja tulemusi. Mis uued teadmised need olid, mis teadlastele toona rõõmu tegid ja millist rolli mängivad need teaduses praegu?

Küllap tuli see naerunägu eeskätt rõõmust, et niivõrd suur projekt, mis jättis oma mahult seljataha ka enamiku lääne omi, oli korralikult käima läinud. Igal aastal saadi hulgaliselt selliseid uusi andmeid, mida siin maailmanurgas ei olnud keegi varem kogunud.

Vilbaste oli ka rõõmus, et iga sellise uue ettevõtmise puhul said järjest paremini lahendatud ootamatult esile kerkivad loendamatud metodoloogilised küsimused. See oli lõputu leiutamise ja mujal kasutatud meetodite oma oludele kohandamise aeg.

Samamoodi tegi rõõmu, kui näiteks selgus, et siitkandist kogutud andmed kinnitasid varem Lääne-Euroopas leitut selle kohta, et värvulised, sealhulgas tihased, on väga paaritruud olevused. See lükkas ümber mõnegi väga mõjuka Vene ornitoloogi väited, nagu paaritruudus tihastel peaaegu puuduks ja nagu vahetaksid siinsed linnud paarilist enamasti isegi ühe hooaja jooksul.

Heameelt võis pakkuda ka see, kui hakkas selgemaks saama noorlindude sünnijärgse hajuvuse ning tihaste rännuulatus ja muster. Nimelt tuli mõnevõrra üllatuslikult välja, et linnades ja muudes asulates pesitsevad tihased on valdavalt paiksed, samas kui loodusmaastikel pesitsevad tihased rändavad tihti kümneid või isegi sadu kilomeetreid. See asjaolu andis Vilbastele võrdlemisi originaalse idee hakata eristama niinimetatud ökoloogilisi populatsioone.

Kuna need ja paljud muudki ideed ja leiud rahvusvahelisse teaduskirjandusse kahjuks ei jõudnud, tuleb tollaste uuringute peamiseks rolliks tänapäeva teaduse seisukohalt pidada esiteks seda, et need valmistasid ette pinna rahvusvahelistele standarditele vastavale teadustööle, millele mindi üle iseseisvumise taastamise järel. TÜ linnuökoloogid ei pidanud alustama tühjalt lehelt, vaid said kasutada hiilgavalt ettevalmistatud uurimisala ning tohutut aastate jooksul kogunenud kogemus- ja teadmispagasit. Viimase tõelist väärtust oskab hinnata ainult välibioloog.

Teiseks, nagu juba öeldud, muutub nõukogude aja andmestik retrospektiivsete rahvusvaheliste uuringute seisukohast ajaga järjest väärtuslikumaks. Sarnases mahus andmeid ei olnud ju siinsest piirkonnast enne kogutud, ent nagu meiegi töörühma tulemused on näidanud, ei pea mitu Lääne-Euroopas varem välja töötatud lindude pesitsuskäitumise mudelit siinse kandi puhul paraku hästi paika.

Rasvatihase pojad pesas. (Foto: Erakogu)

Rasvatihaste uurimine oli Henn Vilbaste elutöö. Pärnumaa metsades oli selleks üleval 14 000 pesakasti, milles rõngastati kõik tihasepojad, pesalt püüti ka vanalinnud. Milline on teie mälestus Vilbastest – milline teadlane ta oli ning mis teda tihaste ja lindude juures laiemalt kõige rohkem köitis?

Henn Vilbaste oli tohutult energiline ja väsimatu inimene, kes ei istunud kunagi käed rüpes. Kogu see suur tihaslaste uurimise programm, mille ta käima lükkas, oli talle kui looduskaitseala direktorile tegelikult üks kõrvalharrastus. Direktoriamet nõudis palju rutiinset hädavajalikku tööd, kuid tema rahutu ja ettevõtlik loomus ei lubanud tal kunagi ainult sellega piirduda. Tema kolba all sündisid aina uued ideed ja ettevõtmised, mille ta kohe ka käima lükkas.

Muidugi sobib siinkohal juhtida jälle tähelepanu nõukogude süsteemi omapärale: see, et looduskaitseala direktor sai märgatava osa nii enda kui ka oma kolleegide tööajast ning looduskaitsele ette nähtud ressurssidest kulutada ühe tavalise mitteohustatud linnuliigi uurimisele (ja seda väljaspool looduskaitseala piire), oli vist küll võimalik ainult Nõukogude Liidus, rahu tema põrmule.

Vilbaste oli kahtlemata eelkõige Teadusorganisaator ja Naturalist – mõlemad suure algustähega – ning märksa vähem niinimetatud tõsiteadlane.

Mäletan, kui ta mulle tunnistas, et tihaste püüdmine ja rõngastamine on talle eelkõige sport, mitte teadus.

Ta avaldas “Paruse” tulemuste kohta küll üsna palju kirjutisi, kuid nagu nõukogude ajal tavaline, ei vastanud need teadusartikli standarditele. Küll aga paistis neist selgelt välja see, kuivõrd hästi – läbi ja lõhki – ta tundis oma uurimisobjektide käitumist ning loodust laiemalt.

Inimesena oli Henn Vilbaste humoorikas ja tore. Aeg-ajalt oli ta väidetavalt ka konfliktne, kuid minul oli temaga küll üksnes sõbralik ja vastastikku lugupidav suhe.

“Pool sajandit rasvatihase uuringuid Eestis” on intervjuusari, milles TÜ loomaökoloogia professor Raivo Mänd räägib Eestis juba ligi pool sajandit kestnud rasvatihase uuringutest ja põnevaimatest tulemustest. Homme ilmuvast intervjuust saame teada, mis on rasvatihaste ökoloogiline lõks ja kus see varitseb.

Kas teadsid, et ...?
• Rasvatihane on arvukaim talilind Eestis. Siin talvitub hinnanguliselt 0,6−1,2 miljonit isendit ja pesitseb 300 000 − 400 000 paari.
• Peale kõige enam levinud rasvatihase elavad Eestis ka sini-, põhja- ja tutt-tihane, salu-, saba- ja musttihane, kõige väiksemal arvul on meil kukkurtihaseid. Viimane on Eestis uustulnuk, kelle esimesed pesad leiti alles 1950. aastate keskel.
• Taigatihast ja lasuurtihast on Eestis kohatud ainult eksikülalistena, esimest teadaolevalt kolmel, teist seitsmel korral. Turkestani rasvatihane, kiivertihane, tammetihane ja lauktihane meie kandis ei pesitse.

Tutvu erinevate tihaseliikide välimuse ja lauluga Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 
    Eile

    Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

  • foto
    Metsik teadusvideo: nutikas elurikkus Eesti metsades
    Eile

    Eesti on metsarikas ja mets on suur väärtus nii majanduslikus mõttes kui elurikkuse poolest. Suur elurikkus metsas töötab „kindlustuspoliisina“, mis tagab metsa jätkuva funktsioneerimise ka globaalsete muutuste tingimustes. Tartu ülikooli professori Meelis Pärteli juhitud töörühm uurib, kuidas metsade elurikkust nutikalt kaitsta.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    Eile

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    Vaalad vestlevad vetteplartsatuste vahendusel
    04.12

    Küürvaalad on suured loomad, kes kasvavad enam kui kümne meetri pikkuseks ja kui nad veest välja hüppavad ja tagasi prantsatavad või ka lihtsalt oma suurte loibade ja sabaga veepinnal platsutavad, on see võimas ja võrratu vaatepilt. Küsimus on, kas nad teevad seda lihtsalt lõbu pärast või on sel ka mõte sees.

  • foto
    Koerad mäletavad minevikusündmusi sarnaselt inimestele
    29.11

    Inimestel on harukordne võime mäletada sündmustest detaile, millele ei pööranud neid vahetult kogedes erilist tähelepanu või pidanud neid eriti oluliseks. Näiteks seda, mida sõid nad möödunud pühapäeval õhtusöögiks. Uus uurimus viitab, et inimeste episoodilisele mälule sarnanev mälutüüp on olemas ka koertel ja võib olla loomariigis arvatust märksa laialt levinum.

  • foto
    Galerii: Tartu ülikooli loodusmuuseumi keldrites leidub haruldusi
    28.11

    Nii Hans Remmi habesääsklaste uute liikide tüüpeksemplarid, ekvatoriaalsetel džungliretkedel kogutud sorteerimata materjal kui sada aastat vanad linnutopised on peidus Tartu ülikooli loodusmuuseumi suletud keldrisaalides. Muuseumi teadlaste igapäevane töö on kogutud materjalide määramine ja sorteerimine – siin riiulites võib oodata kirjeldamist nii mõnigi maailma jaoks uus liik.

  • foto
    Mereveest võetud DNA annab aimu haide elust
    28.11

    Vaalhai on maailma kõige suurem kala, kuid nüüd on teadlased tema kohta uut infot saanud just silmale nähtamatutest pisikestest asitõenditest.

  • foto
    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel
    26.11

    Aafrika kõrgeim puu kasvab Aafrika kõrgeimal mäel. Puu, mis kuulub liiki ladinakeelse nimega Entandrophragma excelsum on 81,5 meetrit kõrge. Mägi kannab loomulikult nime Kilimanjaro ja on palju kõrgem. Puu kasvab ühes Kilimanjaro mäel leiduvas orus, mäetippudest kõvasti allpool.

  • foto
    Kookosevargad on tugevaimad koorikloomad
    24.11

    Kes on koorikloomade seas kõige tugevam? Kui uskuda jaapani teadlasi, siis on selleks kookosevaras – India ja Vaikse ookeani saartel elutsev krabi.

  • foto
    Sipelgad asusid taimi kasvatama ammu enne inimesi
    23.11

    Inimesed on inimliku mõõdupuu järgi tegelenud põlluharimisega terve igaviku. Fidži saarestikus elavaid sipelgaid uurinud bioloogid nendivad, et putukad hakkasid sihipäraselt taimede seemneid levitama juba vähemalt kolme miljoni aasta eest.

  • foto
    Fotosünteesigeenide muundamisega saab tõsta taimede saagikust  
    21.11

    Taimede saagikust on võimalik märgatavalt tõsta, kui suurendada neis kolme fotosünteesiga tegeleva valgu sisaldust. Välikatsetes on teadlased saavutanud muundatud tubakataimedel 14–20protsendise saagikuse kasvu. Tulemus annab tunnistust, et fotosünteesi saab muuta tõhusamaks ja taime saagikust seeläbi suurendada, kuigi mõned teadlased on selles varem ka kahelnud.

  • foto
    Tallinna botaanikaaia näitusel tutvustatakse "nõiataimi"
    20.11

    Tallinna botaanikaaed tutvustab praegu looduse sellised flooraesindajaid, millele inimesed on omistanud müstilisi või nõiduslikke omadusi. Väljas on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed. Mõned neist on mürgised, mõned ravivate omadustega ja mõned lihtsalt ilusad silmale vaadata.

  • foto
    Leedlamp meelitab putukaid hõõglambist vähem
    16.11

    Putukad tulevad õhtul ja öösel ikka valguse peale kohale, kui on putukarohke aastaaeg. Nüüd selgub, et modernne leedlamp tõmbab putukaid ligi siiski märksa vähem kui traditsiooniline hõõglamp.

  • foto
    Lõkerdavad rotid avavad kõdikartuse tagamaid
    11.11

    Kõditamine ei pane lõkerdama mitte ainult inimesi, vaid ka rotte. Saksa neuroteadlased on leidnud nüüd näriliste ajust kõdikartusega seonduva ajupiirkonna, mis võiks anda aimu kõdikartuse vajalikkusest ja evolutsioonilisest tagapõhjast.

  • foto
    Vanemaid bonoboid kimbutab kaugnägelikkus
    11.11

    Vanemad inimesed panevad sageli tähele, et lähemal asuvad asjad ei paista enam nii selgelt ja lehelugemiseks on vaja lugemisprille. Nüüd annavad teadlased teada, et sama lugu on vanemate bonobotega.

  • foto
    Uuring: väljasuremisohus võib olla arvatust rohkem linnuliike  
    10.11

    Liikide väljasuremisriski hindamiseks satelliitseirel kogutud andmeid kasutanud teadlased nendivad, et ohustatud linnuliikide arv ületab ülemaailmse looduskaitse liidu punasesse nimistusse kantud liikide arvu kahekordselt. IUCN-i esindajad peavad järeldusi ennatlikuks.

  • foto
    Seismoloog: Kesk-Itaalia maavärinate laine algas juba 2009. aastal
    07.11

    Seismoloog Heidi Soosalu sõnul on Kesk-Itaaliat räsinud maavärinad osa suuremast seismilisest protsessist, mis sai alguse juba 2009. aastal ning mille lõppu on hetkel väga raske prognoosida.

  • foto
    Metsik teadusvideo: puidu biomassist kemikaalide ja plastiku tegemine
    07.11

    RMK toetab teadustööd, mille käigus võiks leida viise, kuidas Eesti metsadest pärit puitu võiks muuta kõrgema lisandväärtusega toodeteks. Kuidas puidust näiteks kõrge temperatuuritaluvusega plasti või pakendites kasutatavat vee- ja õhukindlat kihti tehakse, selgitab Lauri Vares, Tartu ülikooli orgaanilise keemia vanemteadur.

  • foto
    Doktoritöö: hundid on paremad isad kui koerad
    07.11

    Metsikute huntide ja kodukoerte hübriidid on meil tõenäoliselt tavalisemad kui arvatagi oskame. 16. novembril Tartu ülikooli zooloogia osakonnas doktoritööd kaitsma asuv Maris Hindrikson leidis doktorantuuri jooksul Eestist kuus hundi ja koera hübriidi. Eesti huntide geneetiline mitmekesisus ületab mitmete teiste Euroopa populatsioonide omi ja siinsete huntide geneetiline panus ulatub kuni Poolani välja.

  • foto
    Valgus võib taimevart mööda juurteni levida
    03.11

    Kui olete pettunud, et kogu Eestit katma kavandatud ülikiire internetivõrgu valguskaabli ots siiski päriselt teie kodumajakeseni ei jõua, nagu loodetud, siis võib teid veidi lohutada, aga võibolla ka hoopis hullemini vanduma ajada korea teadlaste väide, et tõenäoliselt liigub valgus justkui mööda kaablit ka teie maja ümber kasvavate taimede sees.

  • foto
    Liikideülene paaritumine pole inimlaste hulgas harukordne
    02.11

    Kümneid tuhandeid aastaid tagasi paaritusid nüüdisinimesed omakahe sugulasliigiga – neandertallaste ja denisi inimestega. Uus geeniuuring näitab, et inimlaste puhul laiemalt pole tegu millegi harukordsega. Viimase kahe miljoni aasta jooksul ristus sarnasel viisil kahel korral ka šimpansite ja bonobote tee.

  • foto
    Kohalikud elanikud võtsid enda hoole alla parvest maha jäänud kurepojad
    31.10

    Tallinna lähedal võtsid kohalikud elanikud varju alla kolm toonekure poega, kes olid oma parvest maha jäänud. Loodusteadlased ja loomasõbrad aga vaidlevad, kas inimene peaks metsloomi päästma või paneb loodus ise asjad paika.

  • foto
    Video: ulukiteadlased raadiokaelustavad uinutatud põtra
    28.10

    Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia ja zooloogia osakondade ühine töörühm uurib koos maanteeametiga raadiokaelustega põtrade liikumist Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigul. Teadlased on praeguseks GPS/GSM kaelustega varustanud juba neli põtra, kokku on plaanis kaelustada kümme looma.

  • foto
    Rasvatihane võib päästa susisemisega oma elu
    27.10

    Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta.

  • foto
    Otse: jälgi kalakaamerast forellide kudemist
    24.10

    Looduskalendri meeskond näitab ka sellel sügisel kudevate jõeforellide pulmamängust ja kudemisest otsepilti.

  • foto
    Ämblikud kuulevad meid oma karvaste jalgadega  
    24.10

    Kui tulete õhtul koju, kuulevad teie koduämblikud teie saabumist. Kas see teadmine teid nüüd rahustab või mitte, see on juba teine küsimus.

  • foto
    Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema
    22.10

    Eesti teadlased on kirja pannud tulevikustsenaariumid, mis meid lähema saja aasta jooksul seoses kliimamuutustega ees ootavad. Põhisõnum on see, et Eesti peab äärmuslikeks ilmaoludeks senisest paremini valmis olema.

  • foto
    Külli Keerus: kuidas hinnata karusloomade heaolu?
    21.10

    Karusloomakasvatuse keelustamise või jätkumise otsus ei saa sõltuda poliitikute kõhutundest loomade heaolu kohta, tõdeb eetika ja keskkonnafilosoofia uurija Külli Keerus Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudist.

  • foto
    Pärdikud valmistavad tahtmatult kivitööriistu
    20.10

    Brasiilias metsades elavad kaputsiinahvid valmistavad kive lõhkudes teadvustamatult kivikilde, mis meenutavad ligilähedaselt iidsete inimeste poolt miljonite aastate kasutatud tööriistu. Tähelepanek manitseb antropolooge muististe tõlgendamisel täiendavale ettevaatusele ja seab kahtluse alla inimeste esivanemate nupukuse.

  • foto
    Põllumajanduspoliitika ei suuda pidurdada elurikkuse hüvede kadu
    20.10

    Põllumajandus kasutab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu kogupindalast ja põllumajanduspoliitika pole suutnud pidurdada elurikkuse ja ökosüsteemi pakutavate hüvede kadu.