Teadusfoto: Läänemere vetikate mitmekesisus on tõusuteel
Kui üldiselt kipuvad maailmas liigid üha kiiremini kaduma, siis meie oma kodumeri sõuab vastuvoolu.
Tartu ülikooli vanemteaduri Kalle Olli, ja tema kaasautorite teadustöö on näidanud, et viimase 40 aasta jooksul on vetikate ehk taimhõljumite, teaduslikumalt fütoplanktoni kui esmastootja kooslused pea igas Läänemere otsas liigirikkamaks muutunud.
Esmastootjateks nimetatakse mikroskoopilisi vetikaid. Vetikad on 0.01–0.1millimeetrise keha läbimõõduga organismid, kes enamasti kuuluvad protistide hulka. Protistid on sellised organismid, kelle kogu keha koosnebki ühest rakust, kuid erinevalt bakteritest on nad päristuumsed, nagu seda on ka kõik meie keharakudki. Esmastootjateks nimetatakse neid sellepärast, et nad on nagu taimed, kes päikeseenergia abil süsihappegaasist ja toitesooladest taimset biomassi toodavad, mida toiduahela kõrgemad lülid eluks vajavad.
Olli ja tema kolleegide töö näitas, et alates 1960ndatest kuni tänaseni on liikide arv ühe proovi kohta kasvanud keskmiselt 1 liigi võrra 2–4 aasta kohta. Kasvanud on just proovides korraga nähtavate liikide hulk, mitte ilmtingimata liigifond, ehk see kui palju liike üldse kokku näha võib.
Sellisest liigikoosluse rikastumisest võiks oodata mingit mõju ka ökosüsteemi funktsioneerimisele. Samas töös leitigi, et koos liigirikkusega on kasvanud ka koosluse efektiivsus. See tähendab, et sama hulga ressursside, täpsemalt toitesoolade, abil suudab liigirikkam vetikakooslus toota rohkem fotosünteesivaid pigmente, ehk neid tillukesi mootoreid, mille abil vetikad valgusest energiat nopivad.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool