Miks meelitasid rasvaantsud teadlase mereromantikast metsa sääskede ja puukide keskele?

Eesti linnades arvukalt esindatud rasvatihane. (Foto: Kuhnmi / Wikimedia Commons)
19.01.2016 8:05
Rubriik: Loodus

Viisijuppi “Sitsi-kleit, sitsi-kleit” armastav tänavune aasta lind rasvatihane on üle maailma enim uuritud linnuliik. Eestis juba ligi pool sajandit kestnud rasvatihase uuringuid ja põnevaimaid tulemusi tutvustab selle nädala intervjuusarjas Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

TÜ zooloogia osakonnas on rasvatihase käitumist, pesitsust ja toitumist uuritud juba üle 20 aasta. Ent rasvatihaste teadusajalugu sai Eestis alguse juba peaaegu pool sajandit tagasi. Mis teeb rasvatihasest hea mudelliigi?

Rasvatihane on äärmiselt tavaline ja arvukas linnuliik. Ainuüksi tillukeses Eestis arvatakse neid ornitoloogiaühingu andmeil pesitsevat 300 000 – 400 000 paari. Liik on väga laialt levinud peaaegu kogu Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias kuni selle idaservani välja. See avab võimaluse uurida ühe konkreetse liigi toimetulekut ja kohastumist väga erinevates kliima- ja elupaigatüüpides.

Rasvatihase munakurn on väga suur: tavaliselt on seal 8-12 muna, mõnikord koguni 14-15. Paljud neist potentsiaalsetest järglastest paljud ei jõua aga iial lennuvõimeliseks ning sigimisvõimeliseks sirgub ainult mõnest pesast üks või heal juhul kaks järglast.

See näitab, et rasvatihasele toimib äärmiselt tugev loodusliku valiku surve, mis omakorda pakub hiilgava võimaluse uurida selle evolutsioonimehhanismi tuhandeid üksikasju.

Rasvatihane pesitseb oma tavalisest puuõõntest veelgi meelsamini inimese valmistatud pesakastis. Nii saab kergesti uuritavat ja vajaduse korral manipuleeritava populatsiooni kunstlikult tekitada just sinna, kuhu vaja. Samuti külastab see lind sageli talviseid toitmiskohti, andes võimaluse käitumisvaatlusteks.

Inimkaaslejana ei ole rasvatihane ülearu pelglik ja laseb endaga läbi viia mitmesuguseid uuringuid, ilma et sellega kaasneks pesade maha jätmise oht.

Kokkuvõttes tuleneb tema peamine sobivus teadustöö mudelliigiks sellest, et on suhteliselt kerge vaevaga võimalik koguda piisavalt uurimismaterjali, mis kannatab välja kvantitatiivse andmeanalüüsi nõuded. Linnuökoloogid isekeskis on rasvatihast võrrelnud puuviljakärbsega geneetikas.

Millal ja kuidas teie tihaste uurimise juurde jõudsite? Millised on teie esimesed mälestused välitöödelt?

Eks ma panin metsa pesakaste üles ja kirjeldasin neis rasvatihaste ja teistegi liikide pesitsemist juba koolipoisina. Midagi nendest tulemustest nägi kunagi isegi trükivalgust.

Tõsisemaid teadusuuringuid rasvatihasega alustasin aga teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituudi noore teadlasena Kilingi-Nõmme ümbruses ja Nigula looduskaitsealal 1983. aastal. Selleks ajaks seljataha jäänud mitu aastat merelindude populatsiooniökoloogia uurimist olid mulle õpetanud, et korraliku kandidaadiväitekirja (tänapäeva doktoritöö – toim) materjali kokkusaamine sellel erialal võtab pikaealiste merelindude puhul mitu korda rohkem aega, vaeva ja raha kui pesakastides elavate rasvatihaste puhul, ja kehva väitekirja ei tahtnud ma kirjutada.

Niisiis otsustasin küllaltki raske südamega – tollal arvasin, et ajutiselt – vahetada lainepritsmevahuse ja kajakakisase mereromantika teadusmaterjali kogumise efektiivsuse olulise suurendamise vastu metsas sääskede ja puukide keskel.

Selleks ajaks teadsin juba ammu, mida korralikud linnuökoloogilised välitööd tähendavad: varahommikust hilisõhtuni ja puhkepäevadeta kümneid kilomeetreid ringitrampimist, sääskede söötmist, vihmas ligunemist, ojadena higi, üle kraavide hüppamisel välja väänatud põlvi, õhtul momentaalset uinumist peale rampväsinuna magamiskotti pugemist... Aga muidugi ka juhuslikke kohtumisi metsisega, paksus rohus luurava ilvesega, suuresarvelise ja tarkade silmadega põdraga, pesa juures vallatlevate rebasekutsikatega ja paljude muude põnevate metsaelukatega. Lisaks hulgaliselt suurepärast uurimismaterjali!

Välitöid oleks saanud võtta ka märksa kergemalt, kuid see viimatinimetatu oleks siis ka samavõrra kesisem kokku saanud.

Minu tolleaegsete tihaseuuringute tulemused said igatahes lülitatud mu 1986. aastal kaitstud väitekirja ning raamatusse, mis venekeelsena kahjuks levis üksnes siinsel „kuuendikul planeedist“, ent mida vähemalt mu Nõukogude Liidu kolleegid kõrgelt hindasid ja paljud kuuldavasti lausa „tõelise“ linnuteaduse käsiraamatuks pidasid.

Ilmselt aitas selle renomeele kaasa ka see, et ühena väga vähestest nõukogude linnuteadlastest suutsin ma sellesama rasvatihase materjali põhjal juba 1986. aastal avaldada artikli USA-s välja antavas juhtivas rahvusvahelises ornitoloogiaajakirjas. Selles muide, sai maailmale välja pakutud uudne komputeriseeritud meetod linnumunade uurimiseks, mis oli üsna kõva sõna ajal, kui kogu maailmas oli kompuutrite lipulaevaks 8-bitine ja 64 kB RAM omav Apple II.

“Pool sajandit rasvatihase uuringuid Eestis” on intervjuuseeria, milles TÜ loomaökoloogia professor Raivo Mänd räägib Eestis juba ligi pool sajandit kestnud rasvatihase uuringutest ja põnevaimatest tulemustest. Homme ilmuvas intervjuus saame teada, mis mees on Henn Vilbaste ja miks operatsioon “Parus” nii oluline on.

Kas teadsid, et...?

  • Rasvatihane on arvukaim talilind Eestis. Eestis talvitab hinnanguliselt 0,6−1,2 miljonit isendit ning pesitseb 300 000−400 000 paari.
  • Lisaks kõige enam levinud rasvatihasele elavad Eestis ka sini-, põhja- ja tutt-tihane, salu-, saba- ja musttihane ning kõige väiksemaarvulisem on kukkurtihane. Viimane on Eestis uustulnuk, kelle esimesed pesad leiti alles 1950. aastate keskel.
  • Taigatihast ja lasuurtihast − on Eestis kohatud vaid eksikülalistena, esimest teadaolevalt kolmel, teist seitsmel korral. Turkestani rasvatihased, kiivertihased, tammetihased ja lauktihased meie kandis ei pesitse.

Tutvu erinevate tihaseliikide välimuse ja lauluga Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas.

Toimetas
Katre Tatrik,Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teaduspüük osutab: kalade bioloogiline kell näitab kevadet
    12:19

    “Osoon” sõitis üle Peipsi järve jää Emajõe suudmesse Praaga külla, et kontrollida traditsioonilist kalapüügivahendit, jõemõrda, ning heita pilk teaduspüügi olemusse.

  • foto
    Kimalased suudavad improviseerida ja üksteiselt õppida
    25.02

    Kuigi kimalaste aju on inimeste omast miljoneid kordi väiksem, ei suuda nad mitte ainult liigikaaslasi jälgides üksteiselt õppida, vaid ka vaatluse käigus omandatud võtteid täiustada, näitab briti ja soome teadlaste tehtud uuring.

  • foto
    Mimikri külvab segadust
    22.02

    Mimikri on midagi enamat kui lihtsalt mõne liigi sarnanemine teisele liigile ja tekitab mõnikord segadust ka liigikaaslaste endi vahel. Semiootik Timo Maran avaldas kirjastuses Springer raamatu “Mimicry and meaning”, kus vaatleb mimikrit muuhulgas nii erinevate liikide vahelise ökoloogilise suhtena, kui ka märgisuhet jäljendaja, jäljendatava ja eksitatud looma vahel.

  • foto
    Mediteerivad hiired lähevad rahulikumaks
    22.02

    Mediteerimine vähendab ärevust, langetab stressihormoonide taset ning parandab tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Nii on selgunud inimkatsete põhjal, kuid nüüd tuleb välja, et ka hiirtele võib tõusta meditatsioonist samasugust tulu.

  • foto
    Ämblikud peavad jahti ja paarituvad ka lumel
    21.02

    Tuleb välja, et ka osa ämblikest on talvel aktiivsed ja nad käivad lume peal umbes nagu tavalised lume peal käivad putukad ehk tulevad kas tuulutama või uudishimust, selgitas loodusfotograaf Urmas Tartes "Osoonile".

  • foto
    Ühisujumine süstib delfiinile optimismi
    20.02

    Üheskoos ujudes saavad delfiinid eluusku juurde.

  • foto
    Maanteed suunavad loomade ja taimede evolutsiooni  
    17.02

    Inimene mõjutab maakera looduskeskkonda juba sel määral, et paljud teadlased on hakanud rääkima juba uuest geoloogilisest ajastikust, antropotseenist. Üks mõjutusvahend inimkonna käes on transport. Nüüd on ameerika teadlased teinud ülevaatliku uuringu sellest, kuidas maanteetransport taimede ja loomade evolutsiooni kujundab.

  • foto
    Uus zooloogide blogi mitmekesistab Eesti teaduskommunikatsiooni maastikku
    17.02

    Neli Tartu ülikooli zooloogi avalikustasid eile laiemale lugejaskonnale uue elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi. Esimese kahe päevaga tuhandeid kordi loetud teaduslood näitavad, et Eesti avalikkuse jaoks on teadusteemad olulised ning üldauditooriumile suunatud formaat on teretulnud. Grupeering kutsub end ise intrigeeriva nimetusega Zooloogid 2.0.

  • foto
    Sinitihased on asulates rasvatihastest märksa paiksemad
    14.02

    Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks saavad mitmed linnuliigid neil "soojasaartel" kerge vaevaga kõhu täis nii inimese lohakusest laokile jäetud toidupaladest kui ka just lindudele mõeldud toidukohtadelt.

  • foto
    Loodusfotograaf leidis talvelumelt uue putukaliigi
    10.02

    Võiks arvata, et talvises metsas putukaelu ei eksisteeri, aga tegelikult see nii ei ole, selgitab bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes „Osoonis“. Ühtlasi räägib ta loo, kuidas ta endalegi ootamatult püüdis fotole uue taliputuka liigi.

  • foto
    Ravimresistentsuse teket kannustavad tolerantsed bakterid
    10.02

    Antibiootikumresistentsuse tekkes mängivad võtmerolli geenimuutused, mis soodustavad antibiootikumikuuri ajal bakterite kasvukiiruse aeglustumist, leiavad selle levikut uurinud füüsikud.

  • foto
    Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?
    07.02

    Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.

  • foto
    Kuidas loetakse kokku hunte ja kui täpsed on need andmed?
    06.02

    Kui Soomaal mööda Valgeraba liikuda ja laukajääle vaadata, on selgelt näha, et see on hundi jälgi tihkelt täis. Selle jäljerägastiku järgi on peaaegu võimatu määrata huntide arvu. Ometi peab kuidagi huntide arvu teada saama ja seda käiski "Osooni" võttegrupp uurimas.

  • foto
    Seks lumel ehk tõelised talveputukad
    03.02

    Kevadine ja suvine mets piniseb, sumiseb putukaelust. Kuid on olemas ka tõelised talveputukad, kes ongi aktiivsed just talvel ja ka paarituvad talvel. „Osoonile“ tegi loo talvel paarituvatest putukatest bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

  • foto
    Kas tihased on toidumajale truud?
    03.02

    Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

  • foto
    Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA?
    01.02

    Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

  • foto
    Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata?
    01.02

    Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

  • foto
    Kärbse lendu tüürivad kahesugused tiivalihased
    31.01

    Kärbest püüda ei ole kerge, sest kärbes on väga osav ja vilgas lendaja, kes sooritab tihti järske ja ootamatuid pöördeid. See käib nii tavalise toakärbse kui ka palju pisema äädikakärbse kohta, keda meeldib teadlastele väga uurida. Nüüd ongi ameerika teadlased äädikakärbeste peal välja uurinud, kuidas suudavad need putukad teha lausa lennult nii hästi nii äkilisi manöövreid.

  • foto
    Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias
    31.01

    1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.

  • foto
    Doktoritöö: Eesti ja Rootsi poodides müüakse ohtliku nakkusega tomateid
    30.01

    Eelseisval reedel kaitseb maaülikoolis doktoritöö Kadri Just, kelle uuringutest selgus, et Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku viirusega nakatunud tomatid, seejuures leidis kinnitust, et ka tomati vili on võimalik viiruse allikas. Viirus on ohtlik tomatitaimedele ega ohusta inimesi.

  • foto
    Päevaliblikad – mida nad söövad ja kas neid tasub süüa?
    30.01

    Liblikalised jagunevad ööliblikateks ja päevaliblikateks. Päevaliblikaid leidub maailmas umbes 28 tuhat liiki, Eestis leidub neid üle 110 liigi. Sarnaselt ööliblikatele, koosneb ka päevaliblikate elutsükkel neljast staadiumist: muna, röövik, nukk ja valmik.
 Mis on mis, sellest annab ülevaate "Osooni" autor Karl Adami.


  • foto
    Reportaaž: duell inimese ja hundi vahel
    30.01

    Keset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.

  • foto
    Leviala äärealal käib evolutsioon kiiremini
    30.01

    Äärepeal on areng kiirem. Ameerika teadlaste uuringust selgub, et liigi evolutsioon kulgeb liigi leviala perifeerias kiiremini kui keskpaigas. Kiirem evolutsioon aitab liigil paremini levida ja hõlvata uusi elualasid.

  • foto
    Tõestatud: tomatid on maitse kaotanud
    27.01

    Suurte ja hästi transporti taluvate tomatite ihaluses tehtud läbimõtlematu aretustöö viis tomatite geenipagasi vaesumise ja viljadele iseloomuliku maitse andvate geenialleelide kadumiseni, näitab suuremahuline geeniuuring. Lihtsamalt öeldes – poetomatitest aretati kogemata maitse välja.

  • foto
    Millise ilmaga millised rändlinnud kevadel Eestisse saabuvad?
    27.01

    Kevadise sooja ning Eestis pesitsevate rändlindude saabumiseni on jäänud vaid paar kuud. Millal me oma sulelisi rändureid taas näha ja kuulda saame, sõltub väga palju nii õhutemperatuurist, sademetest kui ka tuule suunast ja kiirusest.

  • foto
    Tehis-DNA sillutab teed uutele ravimitele ja eluvormidele
    26.01

    Teadlased esitlevad esimest poolsünteetilist eluvorme, mis suudab tehislikku-DNA`d anda oma järeltulijatele edasi sisuliselt igavesti. Saavutus tõotab anda tulevikus ainest seninägematutele ravimitele ja eluvormidele.

  • foto
    Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas
    25.01

    Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.

  • foto
    Ordoviitsiumi elurikkus kasvas plahvatuslikult ka meteoriidipommituseta
    25.01

    Umbes 471 miljoni aastat tagasi ilmus ookeanidesse lühikese aja vältel rohkem uusi loomaliike, kui peaaegu kunagi varem terve planeedi ajaloo vältel. Rootsi ja taani teadlaste värske uuring kummutab nüüd populaarse hüpoteesi, et ordoviitsiumi radiatsiooni taga oli tihe meteoriidisadu.

  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    23.01

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    23.01

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.