Miks meelitasid rasvaantsud teadlase mereromantikast metsa sääskede ja puukide keskele?

Eesti linnades arvukalt esindatud rasvatihane. (Foto: Kuhnmi / Wikimedia Commons)
19.01.2016 8:05
Rubriik: Loodus

Viisijuppi “Sitsi-kleit, sitsi-kleit” armastav tänavune aasta lind rasvatihane on üle maailma enim uuritud linnuliik. Eestis juba ligi pool sajandit kestnud rasvatihase uuringuid ja põnevaimaid tulemusi tutvustab selle nädala intervjuusarjas Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

TÜ zooloogia osakonnas on rasvatihase käitumist, pesitsust ja toitumist uuritud juba üle 20 aasta. Ent rasvatihaste teadusajalugu sai Eestis alguse juba peaaegu pool sajandit tagasi. Mis teeb rasvatihasest hea mudelliigi?

Rasvatihane on äärmiselt tavaline ja arvukas linnuliik. Ainuüksi tillukeses Eestis arvatakse neid ornitoloogiaühingu andmeil pesitsevat 300 000 – 400 000 paari. Liik on väga laialt levinud peaaegu kogu Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias kuni selle idaservani välja. See avab võimaluse uurida ühe konkreetse liigi toimetulekut ja kohastumist väga erinevates kliima- ja elupaigatüüpides.

Rasvatihase munakurn on väga suur: tavaliselt on seal 8-12 muna, mõnikord koguni 14-15. Paljud neist potentsiaalsetest järglastest paljud ei jõua aga iial lennuvõimeliseks ning sigimisvõimeliseks sirgub ainult mõnest pesast üks või heal juhul kaks järglast.

See näitab, et rasvatihasele toimib äärmiselt tugev loodusliku valiku surve, mis omakorda pakub hiilgava võimaluse uurida selle evolutsioonimehhanismi tuhandeid üksikasju.

Rasvatihane pesitseb oma tavalisest puuõõntest veelgi meelsamini inimese valmistatud pesakastis. Nii saab kergesti uuritavat ja vajaduse korral manipuleeritava populatsiooni kunstlikult tekitada just sinna, kuhu vaja. Samuti külastab see lind sageli talviseid toitmiskohti, andes võimaluse käitumisvaatlusteks.

Inimkaaslejana ei ole rasvatihane ülearu pelglik ja laseb endaga läbi viia mitmesuguseid uuringuid, ilma et sellega kaasneks pesade maha jätmise oht.

Kokkuvõttes tuleneb tema peamine sobivus teadustöö mudelliigiks sellest, et on suhteliselt kerge vaevaga võimalik koguda piisavalt uurimismaterjali, mis kannatab välja kvantitatiivse andmeanalüüsi nõuded. Linnuökoloogid isekeskis on rasvatihast võrrelnud puuviljakärbsega geneetikas.

Millal ja kuidas teie tihaste uurimise juurde jõudsite? Millised on teie esimesed mälestused välitöödelt?

Eks ma panin metsa pesakaste üles ja kirjeldasin neis rasvatihaste ja teistegi liikide pesitsemist juba koolipoisina. Midagi nendest tulemustest nägi kunagi isegi trükivalgust.

Tõsisemaid teadusuuringuid rasvatihasega alustasin aga teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituudi noore teadlasena Kilingi-Nõmme ümbruses ja Nigula looduskaitsealal 1983. aastal. Selleks ajaks seljataha jäänud mitu aastat merelindude populatsiooniökoloogia uurimist olid mulle õpetanud, et korraliku kandidaadiväitekirja (tänapäeva doktoritöö – toim) materjali kokkusaamine sellel erialal võtab pikaealiste merelindude puhul mitu korda rohkem aega, vaeva ja raha kui pesakastides elavate rasvatihaste puhul, ja kehva väitekirja ei tahtnud ma kirjutada.

Niisiis otsustasin küllaltki raske südamega – tollal arvasin, et ajutiselt – vahetada lainepritsmevahuse ja kajakakisase mereromantika teadusmaterjali kogumise efektiivsuse olulise suurendamise vastu metsas sääskede ja puukide keskel.

Selleks ajaks teadsin juba ammu, mida korralikud linnuökoloogilised välitööd tähendavad: varahommikust hilisõhtuni ja puhkepäevadeta kümneid kilomeetreid ringitrampimist, sääskede söötmist, vihmas ligunemist, ojadena higi, üle kraavide hüppamisel välja väänatud põlvi, õhtul momentaalset uinumist peale rampväsinuna magamiskotti pugemist... Aga muidugi ka juhuslikke kohtumisi metsisega, paksus rohus luurava ilvesega, suuresarvelise ja tarkade silmadega põdraga, pesa juures vallatlevate rebasekutsikatega ja paljude muude põnevate metsaelukatega. Lisaks hulgaliselt suurepärast uurimismaterjali!

Välitöid oleks saanud võtta ka märksa kergemalt, kuid see viimatinimetatu oleks siis ka samavõrra kesisem kokku saanud.

Minu tolleaegsete tihaseuuringute tulemused said igatahes lülitatud mu 1986. aastal kaitstud väitekirja ning raamatusse, mis venekeelsena kahjuks levis üksnes siinsel „kuuendikul planeedist“, ent mida vähemalt mu Nõukogude Liidu kolleegid kõrgelt hindasid ja paljud kuuldavasti lausa „tõelise“ linnuteaduse käsiraamatuks pidasid.

Ilmselt aitas selle renomeele kaasa ka see, et ühena väga vähestest nõukogude linnuteadlastest suutsin ma sellesama rasvatihase materjali põhjal juba 1986. aastal avaldada artikli USA-s välja antavas juhtivas rahvusvahelises ornitoloogiaajakirjas. Selles muide, sai maailmale välja pakutud uudne komputeriseeritud meetod linnumunade uurimiseks, mis oli üsna kõva sõna ajal, kui kogu maailmas oli kompuutrite lipulaevaks 8-bitine ja 64 kB RAM omav Apple II.

“Pool sajandit rasvatihase uuringuid Eestis” on intervjuuseeria, milles TÜ loomaökoloogia professor Raivo Mänd räägib Eestis juba ligi pool sajandit kestnud rasvatihase uuringutest ja põnevaimatest tulemustest. Homme ilmuvas intervjuus saame teada, mis mees on Henn Vilbaste ja miks operatsioon “Parus” nii oluline on.

Kas teadsid, et...?

  • Rasvatihane on arvukaim talilind Eestis. Eestis talvitab hinnanguliselt 0,6−1,2 miljonit isendit ning pesitseb 300 000−400 000 paari.
  • Lisaks kõige enam levinud rasvatihasele elavad Eestis ka sini-, põhja- ja tutt-tihane, salu-, saba- ja musttihane ning kõige väiksemaarvulisem on kukkurtihane. Viimane on Eestis uustulnuk, kelle esimesed pesad leiti alles 1950. aastate keskel.
  • Taigatihast ja lasuurtihast − on Eestis kohatud vaid eksikülalistena, esimest teadaolevalt kolmel, teist seitsmel korral. Turkestani rasvatihased, kiivertihased, tammetihased ja lauktihased meie kandis ei pesitse.

Tutvu erinevate tihaseliikide välimuse ja lauluga Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas.

Toimetas
Katre Tatrik,Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas
    Eile

    Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

  • foto
    "Osoon" uuris lähemalt aasta looma
    Eile

    Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

  • foto
    Hüljes leiab vurrudega üles ka peitu pugenud kala
    Eile

    Hüljes leiab lestakala üles ka siis, kui see poeb liiva alla peitu. Nüüd on saksa teadlased avastanud, et ta teeb seda oma tundlike vurrude abil, tundes imeõrnade veekeeriste järgi ära, kuidas lest liiva all lõpuseid liigutab.

  • foto
    Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
    20.01

    Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.

  • foto
    Enamikku primaate ähvardab väljasuremisoht
    20.01

    Inimese suurim suguselts loomariigis on suures hädaohus. Suure rahvusvahelise ülevaateuuringu andmetel ähvardab väljasuremine tervelt 60 protsenti kõigist esikloomaliste ehk primaatide seltsi kuuluvatest liikidest, kolmel neljandikul primaadiliikidest väheneb aga arvukus.

  • foto
    Namiibia nõiaringide saladus hakkab lahenema
    19.01

    Namiibia kõrbe täpistavad korrapäraste ''nõiaringide'' päritolu on pannud inimesi kukalt kratsima juba sajandeid. Kuigi nüüdseks on selge, et nende taga pole taevased jumalad või maa-alused draakonid, kogub nende olemuse üle peetav teaduslik debatt alles hoogu. Uus uurimus vihjab, et oma tõetera võib olla sees mõlema peamise leeri poolt pakutaval selgitusel.

  • foto
    Keeruka elu juured võivad peituda asgardite seas
    18.01

    Rootsi mikrobioloogide juhitud teadlasrühm on leidnud terve rea päristuumsetele sarnanevaid ürge. Skandinaavia jumalate järgi nimetatud arhedes võib peituda võti, kuidas arenesid suhteliselt lihtsa ehitusega mikroobidest taimed, loomad ja lõpuks ka inimesed.

  • foto
    Tiigrid saaks Kesk-Aasiasse tagasi tuua
    18.01

    Ka Kesk-Aasias elas kunagi tiigreid. Nüüd väidab rühm teadlasi olevat täiesti mõeldava, et kunagi võiks seal jälle tiigreid elada.

  • foto
    Talv võib olla rasvatihase geneetilise materjali segisti
    17.01

    Väljanägemiselt on kõik Euroopas elutsevad rasvatihased väga sarnased, kuid kas sarnane on ka isendite geneetiline taust?

  • foto
    Mis häält teeb mets-lehelind?
    16.01

    "Osooni" toimetaja Karl Adami näitab ja kirjeldab oma kohtumisi metsades siristava mets-lehelinnuga.

  • foto
    "Osoon": milleks on tarvis säilitada muuseumis putukaid või luid?
    16.01

    „Osoon“ käis Tartu loodusmuuseumi tagatubades ja vaatas aastakümnete jooksul bioloogide kogutud putukaid, loomi ja taimi. Aga kui kõik seesugune info on tänapäeval digitaalselt olemas, siis miks seda kõike veel muuseumikogudes hoida?

  • foto
    Reportaaž Peeter Suure merekindluse katakombide liblikatest
    16.01

    Peeter Suure nimelise merekindluse käikude süsteem rajati 20. sajandi alguses. Sellest on Laagris säilinud umbes kolm kilomeetrit, mis on looduskaitse all. Inimesed on selle koha hüljanud, kuid siin liblikad on selle võtnud kasutusele talvitumiseks. „Osoon“ uuris, millised liblikaliigid katakombides talvituvad ja kui sügavale nad on läinud.

  • foto
    Teadlased äratasid nupuvajutusega hiirtes tapjainstinkti
    15.01

    Ühel hetkel jagab hall hiireke rahulikult puuri võrreldavalt stoilise kilgiga. Teisel hetkel rebib ta putukal ilma pikemalt mõtlemata pea otsast. Ainult sellepärast, et laborant pani ühe nupuvajutusega tehislikult tööle käputäie looma ajurakke. Rühm teadlasi on jälile saanud neuronivõrgustikele, mis vastutavad hiirte ajus jahipidamisinstinkti eest.

  • foto
    Araabia kohvipuu genoom sai järjestatud
    14.01

    Enam kui 70 protsenti maailmas joodavast kohvist on jahvatatud araabia kohvipuu, Coffea arabica, ubadest. Nüüd on ameerika teadlased välja selgitanud selle kohvipuuliigi täieliku geenijärjestuse.

  • foto
    Haapsalus saab näitusel näha 40 liiki okaspuude käbisid
    13.01

    Haapsalu raamatukogus avati näitus, kus on väljas 40 liiki okaspuu käbid kogu maailmas.

  • foto
    100 sekundi video: mis on ookeanide hapestumine?
    13.01

    Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadur Georg Martin selgitab, mis on Läänemerd ähvardav uus hädaoht ehk merevee hapestumine, mida seni peeti peamiselt maailmamerede probleemiks.

  • foto
    Kukeseen kuulutati aasta seeneks
    10.01

    Lisaks aasta loomale ja linnule on alates esmaspäevast Eestil ka aasta seen. Eesti mükoloogiaühingu välja antav tiitel kuulub sedapuhku kukeseenele.

  • foto
    "Osoon" esitleb: kääksuva häälega pikaealised mardikad
    09.01

    Suvisel ajal võib niitudel, metsades ja suisa koduaedades kohata sadu erinevaid liike putukaid. Peale kõrvaharkide ja lepatriinude jäävad silma pikkade tundlatega putukad – siklased, keda Eestis on üle 100 liigi. “Osoon” tutvustab neid ebamaise välimuse ja häälega mardiklasi lähemalt.

  • foto
    Maanteeamet palus teadlaste abi põtrade liikumise jälgimiseks
    09.01

    Tallinna-Tartu maantee Kose ja Mäo vaheline lõik ehitatakse 4-realiseks. Selle jaoks on aga oluline teada, kus ja kuidas liiguvad nendel aladel loomad. Nii paluski maanteeamet kümne põdra jälgimiseks abi Tartu ülikooli zooloogidelt.

  • foto
    Saurusemunad haudusid kaua
    04.01

    Dinosaurused munesid. Kuid kui kaua nende munad pärast munemist haudusid, kuni neist väikesed saurusehakatised välja koorusid? Tuleb välja, et üsnagi kaua.

  • foto
    Linnastumine röövib inimkonnalt viljakat põllumaad  
    03.01

    Linnad neelavad maad. Aina hoogsama linnastumise tulemusel kaob maailmas 2030. aastaks 300 000 ruutkilomeetrit viljakandvat pinda. Teadlaste prognoosi kohaselt kaovad sealjuures just need maatükid, mis on ülemaailmsest keskmisest kaks korda viljakamad. Sellise arengu all kannatavad kiiresti kasvavad Aasia ja Aafrika piirkonad.

  • foto
    Galerii: mida teha Eesti metallidega?
    03.01

    Kui me räägime tavapärastest Eesti maavaradest, siis ikka mõeldakse kas põlevkivi, turvast, liiva, kruusa või karbonaatseid kivimeid. Mõned julgevad mainida fosforiitigi, aga metallidest tavaliselt juttu ei tehta, kirjutab Tartu ülikooli geoloogia osakonna külalisprofessor Alvar Soesoo. Soesoo töötab ka ülikooli maapõueressursside arenduskeskuses MAREK.

  • foto
    Sipelgas oskab õiget tööriista valida
    02.01

    Tundub, et mõned sipelgad on veel targemad, kui me seni arvasime.

  • foto
    Rasvatihane – generalist või hoopis spetsialist?
    29.12

    Liike võib ökoloogiliselt jagada spetsialistideks ja generalistideks. Kui spetsialistid on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega ning kiirete muutuste toimudes võib neil liikidel raskeks minna, siis generalistid suudavad toime tulla väga mitmesugustes oludes – nii linnas kui ka maal, soojas ja külmas, metsas ning lagedamal alal.

  • foto
    Kompetentsikeskus muudab ka marjakestad väärtuslikuks kaubaks
    2016

    Eesti toidusektori jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeroll kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi suurendamisel. Üks võimalus selleks on arendada koostöös teadlastega funktsionaalseid tervisetooteid.

  • foto
    Teadlased: Napoli lähistel asuv supervulkaan hakkab üles ärkama
    2016

    Itaalia ja Prantsusmaa teadlased avalikustasid teisipäeval oma pikaaegse uuringu tulemused, mille kohaselt on Napoli linna lähistel asuv kaldeera taas üles ärkamas ning lähenemas kriitilisele survepunktile, mis omakorda võib tuua kaasa aktiivse supervulkaani.

  • foto
    Šimpansite abivalmidus võib taanduda omakasupüüdlikkusele
    2016

    Inimeste lähisugulastest šimpansid ilmutavad samasuguses olukorras võrreldavat soovi oma liigikaaslastele kahju teha ja neid aidata. Tulemused vihjavad, et prosotsiaalne käitumine ja soov teiste heaolu parandada on midagi inimestele ainuomast.

  • foto
    Inimeste peeniseluule andis viimase hoobi monogaamia  
    2016

    Paaritumise ja oma geenide levitamise edukust kasvatava luukese kadumiseni viis inimeste puhul lisaks keskmisest lühemale suguühtele kalduvus monogaamiale, leiavad Londoni ülikooli kolledži teadlased.

  • foto
    Ibeeria ilvese genoomijärjestus aitab haruldust kaitsta
    2016

    Hispaania teadlased on ära järjestanud ibeeria ilvese, ühe maailma kõige ohustatuma kaslase genoomi. Selgus, et nagu kardetigi, on selle looma genoom ülimalt vaesunud. Liigisisene geneetiline mitmekesisus on ibeeria ilvesel isegi väiksem kui teistel ohustatud liikidel nagu kukkurkurat või tuttiibis.

  • foto
    Tartu ülikooli teadlased avastasid taimede süsihappegaasi tajumise alustalad
    2016

    Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Samas teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Selles on aidanud olulist selgust luua Tartu ülikooli teadlased. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.