Põisadru aitab põlevkivituha graanuliteks vormida

5.11.2016 9:15
Rubriik: Keskkond

Narva elektrijaamade keevkihtkateldes tekib aasta jooksul miljon tonni põlevkivituhka. Tegemist pole aga jäätmetega, vaid materjaliga, millele on teadlastega koostöös leitud mitmeid kasutusvõimalusi.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis (KBFI) on loodud uus paljulubav tehnoloogia põlevkivituha granuleerimiseks põisadruga.
Põlevkivituhk on väga raskesti granuleeritav materjal. Siinkohal oli vaja leida uus lahendusi. Eesti rannikuvetes leiduv põisadru sisaldab alginaati, mida on võimalik kasutada tuhagraanulite sidumiseks.

„Alginaati saab osta maailmaturult, aga õnneks on Eestis rikkalikult põisadru, milles on piisavalt pikad ahelad, et seda tuha sidumiseks kasutada,“ selgitas KBFI teadur Janek Reinik. Seejärel geelistatakse segu kaltsium- või baariumkloriidi lahuses ja kuivatatakse.

Saadud graanuleid katsetatakse freesturbaväljade rekultiveerimisel ehk uuesti metsastamisel. „Tegemist on Keskkonnainvesteeringute keskuse projektiga, mille puhul oleme kasutanud graanuleid katselappidel koostöös Eesti maaülikooliga. Tulemused on paljulubavad. Oleme pannud kaks kilogrammi graanuleid ruutmeetrile ning näeme, et see paneb puu hästi kasvama,“ rääkis Reinik.

Pilt 1. Ilma graanuliteta (vasakul) ja alginaadiga granuleeritud põlevkivituhaga kasvavad arukased (paremal) turbaväljal pärast esimest suve (Katri Ots, Eesti maaülikool).

„Teine koht, kus oleme graanuleid kasutanud on Narva õlitehases tekkinud fenoolse heitvee adsorbeerimine. Tulemustest selgub, et graanulid võimaldasid saada veest kätte 40 protsenti fenoolidest (juba ühekordse loksutamisega). Seda sama graanulit saab hiljem koos põlevkiviga katlas põletada,“ selgitas Reinik.

Põlevkivituhk sobib nii tee-ehituseks kui plasti toomiseks

Põlevkivituhk on Eestis täna ohtlike jäätmete nimekirjas. Seda vaatamata sellele, et mitmetes teistes Euroopa riikides käsitletakse energiatootmisel tekkivat tuhka toorainena. Üks põhjus ohtlikke jäätmete nimekirja sattumiseks on kõrge pH tase. Põlevkivituha puhul tuleb see ilmsiks kokkupuutel veega, mille tulemuseks on aluseline keskkond.

Samas annab just see omadus põlevkivituhale väärtuslikke kasutusvõimalusi. „Tuhka kasutatakse selleks, et happeid pinnasest neutraliseerida. See on näiteks põllumehele väärtuslik mullaparandaja. Samuti ei kivistu betoonisegu ilma aluselise keskkonnata,“ tõi Eesti Energia Energiakaubanduse tehnoloog Arina Koroljova näite.

„Raskemetallidest rääkides on tõestatud, et tuhast leostuvate raskemetallide hulk jääb Eesti seadustes lubatud normide piiridesse. Tuhka võiks käsitleda seega ka Eestis tootena, mitte ohtliku jäätmena,“ lisas Koroljova.

Arina Koroljova sõnul on Eesti Energia viinud koostöös maanteeametiga läbi õnnestunud katsetused Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigul, mis tõestasid, et tuhaga rajatud teelõigud on tugevad ja hea kandevõimega.

„Tehtud pilootprojekti tulemusena saab öelda, et põlevkivituhka on võimalik edukalt kasutada teedeehituses mass-stabiliseerimiseks, luues pehme pinnase asemel teedele kivikõva ja kaua kestva aluse," sõnas Koroljova.

Põlevkivituha puhul võib eristada kaheksat tüüpi, millel on erinevaid kasutusvõimalusi. Nende uurimiseks teeb Eesti Energia koostööd Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ning KBF) ja teiste teadlastega.

Põlevkivituha kasutusvõimalusi on ammu otsitud. Kuigi põlevkivituhka kasutati teedeehituses juba nõukogude ajal, tuleb täna viia läbi uued uuringud. „ Muutunud on nii teede ehitamise tehnoloogiad kui ka põlevkivituha omadused, sest kasutusele on võetud uued põletamistehnoloogiad ja uued filtrid,“ rääkis Koroljova.

Tema sõnul on Eesti Energia eesmärgiks põlevkivi võimalikult efektiivselt ja keskkonnahoidlikult väärindada. „Kui suudame rohkem ära kasutada energiatootmise kõrvalsaadusena tekkivat põlevkivituhka, siis see tähendab, et saame põlevkivist rohkem väärtust kätte,“ selgitas Koroljova.

Põlevkivituhka saab kasutada ka plastitoomises. Siinkohal kasutatakse seda täitematerjalina kriidi asendajana. Tuhk on odavam ja parandab ka mõningaid materjali omadusi. Seda plasti võib Koroljova sõnul kasutada nii pakenditööstuses, autotööstuses kui ehitusmaterjalina.

Viimastel aastatel on põlevkivituha uuringute fookuses keskkonnamõju. Siinkohal on abiks Tartu ülikooli ja KBFI teadlased. „Uute lahenduste leidmisel peame kindlad olema nende keskkonnaohutuses. Oma uuringus (põisadruga granuleeritud tuha saamine) uurib KBFI muuhulgas, mis tuhagraanulist välja leostub, kui see pinnasesse satub. Selline terviklik lahendus pakub meile väga suurt huvi,“ lisas Koroljova.

 

Toimetas
Piret Ehrenpreis, Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua
    17.01

    Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

  • foto
    Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada
    14.01

    Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja seadmeid, mis aitaksid edukalt energiat muundada ning liikuda alternatiivsemate energiatootmise võimaluste poole võrreldes fossiilsete kütustega. Carolin Siimensoni doktoritöö Tartu ülikoolis just sellele keskenduski.

  • foto
    Indial ja Euraasial võis olla sidemeid juba enne ühinemist  
    13.01

    India on oma pika geoloogilise ajaloo jooksul olnud ka päris ehtne saar. Umbes 100 miljoni aasta eest murdus see Aafrika ja Madagaskari küljest lahti ning alustas uhkes üksinduses pikka merereisi põhja poole, kuni tormas lõpuks sellise jõuga vastu Euraasiat, et tekkisid Himaalaja mäed.

  • foto
    Prantsusmaa keelustas plastikust toidunõud – kas Eesti on järgmine?
    11.01

    Paar nädalat tagasi vapustas maailma meediat uudis Prantsusmaal jõustunud seadusest, millega keelati klassikaliste plastikust toidunõude kasutamine – edaspidi saavad Pariisi arvukad tänavakohvikud kasutada vaid biolagunevad söögiriistasid. Keeld on leidnud elavat vastukaja ning ka vastuseisu.

  • foto
    Atlas kaardistab liigikao põhisüüdlased
    09.01

    Üleilmastunud maailmas avaldab praktiliselt iga tarbimisotsus survet tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatele ökosüsteemidele. Rühm teadlasi on nüüd kokku pannud atlase, mis kaardistab pea iga riigi tarbimise mõju teiste riikide bioloogilisele mitmekesisusele. Töörühm loodab, et ettevõtmine võiks aidata fokusseerida liikide kaitseks tehtavaid jõupingutusi.

  • foto
    Möödunud aasta oli taas mõõtmisajaloo kõige soojem
    07.01

    Planeedi keskmine õhutemperatuur ületas möödunud aastal 18. sajandi keskpaiga temperatuuri 1,3 °C võrra, näitab Euroopa Liidu Kopernikuse programmi kliimamuutuste teenistuse analüüs. Tegu on kõige soojema aastaga alates regulaarsete ilmavaatluste algusest.

  • foto
    Galerii: mida teha Eesti metallidega?
    03.01

    Kui me räägime tavapärastest Eesti maavaradest, siis ikka mõeldakse kas põlevkivi, turvast, liiva, kruusa või karbonaatseid kivimeid. Mõned julgevad mainida fosforiitigi, aga metallidest tavaliselt juttu ei tehta, kirjutab Tartu ülikooli geoloogia osakonna külalisprofessor Alvar Soesoo. Soesoo töötab ka ülikooli maapõueressursside arenduskeskuses MAREK.

  • foto
    Detsember oli novembrist soojem
    02.01

    Detsembri keskmine õhutemperatuur ületas paljuaastast keskmist 2,8 °C ja novembri keskmist õhutemperatuuri 0,8 °C võrra. Vihma ja lund sadas maha aga 29 millimeetri jagu, mis moodustas keskmisest vaid 55 protsenti.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Ka Ida-Antarktika jää sulab altpoolt
    28.12

    Teadlased on saanud senisest kindlamat alust kahtlustusele, et Ida-Antarktikas soojendab ja sulatab merevesi üht suurt jääliustikku, mis ulatub otsapidi mere kohale.

  • foto
    Paljude loomaliikide langus sai alguse tööstuslikust pöördest
    27.12

    Mõnedki teadlased on hakanud väitma, et maakeral on alanud kuues suur eluslooduse väljasuremise laine, põhjuseks inimeste tegevus. Nüüd teatab rühm hiina ja ameerika teadlasi, et nende arvestuse järgi algas selgroogsete loomade arvukuse kiire langus juba 19. sajandi lõpus, kui industrialiseerumine on kõige täiemas hoos.

  • foto
    Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust
    2016

    Sügaval maakera sees kogub kiirust sularaua jugavool, mis on peaaegu niisama kuum kui Päikese pind.

  • foto
    Bistroo-restoran loeb toidusäästmise nimel oma klientide suutäisi
    2016

    Kuigi suured restoranide ketid on ka suured toiduraiskajad, astuvad vähemalt mõned neist samme ka probleemi lahendamiseks. Näiteks bistroo-restoran Lido tellib oma tooraine vastavalt klientide arvule ja lähtub tellimuste tegemisel just nimelt sellest, et järele jääks võimalikult vähe ja toidukasutus oleks võimalikult efektiivne.

  • foto
    Graafikud: kõige rohkem toitu jõuab prügikasti kodudes
    2016

    Eesti toidupoodides jääb igal aastal müümata 12 000 tonni toidukaupu, mis tähendab rahas mõõdetuna 22 miljonit eurot. Suur osa sellest toidust leiab tee prügikasti, kuid see on vaid murdosa kogu äravisatavast toidu hulgast – toiduraiskamise suurim süüdlane on hoopis ostja.

  • foto
    Toidusäästmine vajab planeerimist ja nutikust: kuus nippi, kuidas toitu vähem raisata
    2016

    Kuigi vanu harjumusi on keeruline muuta, on inimeste käitumine toidu tarbimisel kriitilise tähtsusega, sest toidu raiskamine ja kliimamuutused on otseselt seotud. Teadmine, et eestlased viskavad oma kodudes aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu ja sellest tekkinud keskkonnakahju võrdub 50 000 sõiduauto tekitatud süsihappegaasiga, tähendab, et on viimane aeg hakata toitu mõistlikumalt tarbima. "Osoon" annab kuus lihtsat nippi, kuidas seda teha.

  • foto
    Toidupanga tegelikkus: prügivedu on odavam kui annetamine
    2016

    Lisaks erinevatest kauplustest päästetud kaubale jõuab Toidupanka toit vahel ka otse tootmisliinilt – põhjuseks müügikõlbmatu välimus või vale värv. Kuid mitte alati ei tooda toitu abivajajatele ning ühe sellise põhjuse toob vaatajate ette „Osooni“ erisaade toiduraiskamisest.

  • foto
    100 sekundi video: kliimamuutus toob Eestisse talvepori, suvekuuma ja üleujutused
    2016

    Tartu ülikooli loodusgeograafia teadur Mait Sepp selgitab, mis on kliimamuutus ja kuidas see Eestis meie igapäevast elu mõjutama hakkab.

  • foto
    Tartu ülikooli teadlased avastasid taimede süsihappegaasi tajumise alustalad
    2016

    Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Samas teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Selles on aidanud olulist selgust luua Tartu ülikooli teadlased. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.

  • foto
    Uus maakoor on vanast õhem
    2016

    Maakoor on jäänud viimasel ajal õhemaks. Pärast seda, kui kunagine ülimanner Pangea laiali lagunes, on uus ookeani põhjas tekkinud maakoor õhem, kui enne tekkinud koor.

  • foto
    Linnalehmad sõid 220 hektarit rannaniitu viisakaks rohumaaks
    2016

    Aasta lõpus saab läbi pea viis aastat kestnud projekt „LIFE+ URBANCOWS ehk LINNALEHMAD“, mille eesmärk oli Pärnu linna rannaniitude taastamine ja sidumine linnakeskkonda.

  • foto
    Doktoritöö: pinnase radoonitase on Eestis väga muutuv
    2016

    Kuigi tervisele ohtlikult kõrge radooniriskiga piirkonnad asuvad peamiselt Põhja-Eesti klindivööndis, on pinnase radoonitase ja gaasi käitumine pinnases Eestis väga muutuv, leiab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Krista Saarik oma doktoritöös.

  • foto
    Graafik: november oli keskmisest jahedam ja sombusem
    2016

    Novembris võis Eestis Päikest keskmiselt taevalaotusel näha vaid 26 tundi. Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest 1,4 °C võrra madalamaks.

  • foto
    Kui palju kaalub inimkonna loodud tehisloodus?
    2016

    Inimkond on oma tegevusega loonud maakerale litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri ja biosfääri kõrvale uue kesta. Kõiki inimeste loodud struktuure nagu elumaju ja tehaseid, esemeid nagu potte-panne ja nutitelefone ning lõpuks ka prügimägesid, kuhu need esemed jõuavad, võime ühtekokku nimetada tehnosfääriks. Ja tehnosfäär loomulikult üha kasvab.

  • foto
    Käesoleval aastal on Suure Vallrahu koralle surnud rohkem kui kunagi varem
    2016

    Teadlased kinnitasid teisipäeval, et ulatusliku pleekimise tõttu on seal aastal surnud rohkem Suure Vallrahu koralle kui kunagi varem.

  • foto
    Metamaterjal kaitseb maavärina eest
    2016

    Sarnaselt heli ja valgusega levivad ka maavärinad lainetena. Juba on loodud materjale, mille struktuur mõjutab heli ja valguse levikut. Nüüd töötavad teadlased aga selle kallal, et luua nendest struktuuridest suuremad versioonid, mida saaks kasutada maavärina leviku kontrollimiseks.

  • foto
    Libedusetõrje sunnib konnad sugu vahetama
    2016

    Kui tee on talvel libe, visatakse sellele soola. See sulatab jääd ja teel saab kindlamini sõita. Kuid teede soolatamisel on ka omad puudused. Ameerika Ühendriikides tehtud katsetest selgub, et teedele visatav sool võib mõjutada lähialade konnaasurkonna soolist koosseisu.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Katre Juganson ja nanomaterjalide nähtamatu oht
    2016

    Viimastel aastatel on leiutatud mitmeid nanomaterjale, mida leiab juba erinevatest toodetest ja millele pannakse suuri lootusi meditsiinis ja elektroonikas. Kui esmapilgul võib tunduda, et nanomaterjalidest saabki vaid kasu, võivad head omadused muuta need elusloodusele samas ka ohtlikuks, märgib keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi nooremteadur Katre Juganson.

  • foto
    Vett on maa sees seniarvatust sügavamal
    2016

    Vett võib leiduda veel sügavamal Maa sees, kui seni arvatud. Teadlased väidavad, et 400 kuni 600 kilomeetri sügavusel maakera vahevöös leidub mineraalide sees vett.

  • foto
    Lõhn meelitab merelinnud plastitükke sööma
    2016

    Maailmameri on täis plastitükke ja paljud neist leiavad tee merelindude kõhtu. Miks aga linnukesed toidu asemel prahti nokivad? Kas plastitükk näeb tõesti linnu jaoks välja kui ahvatlev maiuspala? Mine tea, kuid teisalt on ka teada, et merelinnud otsivad süüa peamiselt lõhna järgi.

  • foto
    Chicxulubi asteroid kuhjas kokku Everestist kõrgema mäe
    2016

    66 miljonit aastat tagasi langes Maale suur asteroid, tekitas tänase Mehhiko rannikule suure kraatri, mida tuntakse Chicxulubi nime all ja korraldas suure looduskatastroofi, mis hävitas dinosaurused. Tänavu sõitis rühm teadlasti kraatri veealuse osa kohale, laskis merepõhja alla puuri ja tõi sealt alla kivimiproove. Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Science, mida on nad neist proovidest välja lugenud.