Vilets õhukvaliteet viib lisaks tervisele ka õnnetunde
Teedel ja tänavatel lendlev tolm põhjustab krooniliste hingamisteede kaebustega inimestel tõve ägenemist ning viib nõrgema tervisega kodanikke enneagselt hauda. Mida siis tolmurohkel perioodil ette võtta ja kuidas oma tervist kaitsta? ERR Novaator palus teemat kommenteerida Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendil Hans Orrul.
Millest on põhjustatud see tolm, mida viimasel ajal kõikjal näeme?
Kui me näiteks autoga igapäevaselt sõidame, siis tekitame sellega natuke peeneid osakesi ehk siis väga peenikest tolmu. Praegu on tolmu seepärast rohkem, et talvel satub autodest tulev tolm lumme, ent pärast lume sulamist ja teekatte kuivamist kevadel keerutatakse see uuesti õhku tagasi.
Kas omavalitsustel annaks midagi teha, et tolmu oleks vähem, näiteks kasta öösiti tänavaid?
Seda nad mingil määral ka teevad, sest puhastusmasinad käivad päris sagedasti. Aga võib-olla alustati sellega pisut liiga hilja, sest praegu rattaga tee ääres sõites on näha, et see tolm on tee külge ”kinni kleepunud” ja seda ei saa masinaga hästi kätte. Loomulikult aitaks vihm, aga seda niipea ei tule ja seega võiks kastmine mõnevõrra tolmu vähendada. Teine tegur on see, et sõiduteed küll puhastatakse, ent kõnniteid pole veel puhastatud.
Tallinnas hinnatakse hetkel õhukvaliteeti väga halvaks, milline on selle mõju tervisele?
Tegelikult Tartus on täna ja eile olnud tasemed veel kõrgemal, kui Tallinnas. Eks see tolm või siis peened osakesed on ka erinevad, üks osa tekib otse mootorist ja teine teekatte kulumisest. Praegu on meil õhus valdavalt pisut suuremad peened osakesed, mis tulevad teekatte kulumisest ja need ei jõua nii sügavale hingamisteedesse – jäävad pigem sinna ülemisse ossa. Eeskätt mõjutavad need hingamisteid, kutsudes esile krooniline bronhiidi ja astmahoogude ägenemise ning mitmete teiste krooniliste hingamisteede haiguste süvenemise. Meil Eestis seda veel uuritud pole, aga näiteks Stockholmis suremus suureneb, kui on palju teetolmu õhus. Seda oleme küll oma uuringutes näinud, et kõrge õhusaaste taseme puhul sureb järgmisel päeval näiteks Tallinnas mõnevõrra rohkem inimesi.
Seega on vilets õhukvaliteet täiesti reaalne surma põhjustaja?
Pigem on mõjutatud need, kel juba on see krooniline haigus ja siis toimub haiguse ägenemine ning seetõttu tuleb minna näiteks haiglaravile. Või kui inimesel on nõrk tervis, siis haiguse ägenemise tagajärjel võib ta ka surra.
Peenosakeste arv Tallinnas ja sellega seotud surmade arv aastail 2004-2012. (Allikas: Hans Orru)
Mida saavad inimesed tolmurohkel ajal ette võtta enda tervise kaitsmiseks?
Praegu oleks soovitus see, et ei käidaks nii palju sellistel tolmustel tänavatel. Samas siin Tartus olen kogenud õhukvaliteedi halvenemist juhul, kui keegi põletab kulu, kuigi seda ei tohi teha. Sellega võib terve linnaosa “ära lämmatada”, piisab vaid ühest kuluhunnikust. Iseenesest saab lehti ja oksi tasuta ära anda, aga inimestel on nii mugavam.
Väikelaste puhul on soovitatud vältida suuremaid maanteid ja kõndida hoopis kõrvalteedel?
Seda võiks soovitada mitte ainult väikelaste, vaid kõikide inimeste puhul. Üks asi on hospitaliseeritus, aga teine see, et sa lihtsalt tunned end halvasti. See tolm ärritab su silmi, nina ja kurku. Praegu on tolm selline, et tunned kohe selle häirivat mõju. Ja kui mingi tegur juba häirib, siis see on täpselt samamoodi meile halb, sest pidev häirimine ja stress põhjustavad ka negatiivseid tervisemõjusid. Hiljutine kolleegidega tehtud uuring Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti andmete põhjal näitas, et õhusaaste vähendab ka inimeste õnnelikkusetunnet. Ehk suure õhusaaste korral pole inimesed nii õnnelikud. Kui me mõnevõrra vähem kasutaks naastrehve ja soolataks vähem teid, siis oleks ka õhusaaste probleem meil kevadeti väiksem.
Ja ometi loetakse Eestit üheks maailma puhtaima õhuga riigiks?
Ütleme nii, et mujal on asjad veel halvemini. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on kokku pannud paneeli, mis aeg-ajalt vaatab neid regulatsioone üle ja mitmel korral on nad kritiseerinud, et tegelikult need piirväärtused pole piisavad ja peaks olema tunduvalt karmimad. Me näeme uuringutest negatiivseid tervisemõjusid juba tunduvalt madalamate sisalduste puhul. Eestis on küll väga puhas õhk, aga paradoksaalselt see ikkagi mõjutab meie tervist.
Kas praegu oleks abi näiteks näomaski kandmisest?
Kui räägime sellest ärritavast tolmust, siis seda peab mask päris hästi kinni. Samas heitgaase see kinni ei pea. Aga oleneb, kui pikalt tänaval viibida, lühemate käikude puhul on mask igati mõistlik, pikka aega maski kanda on ebamugav.
Mida uuringud näitavad kevadise tolmu kohta, on see Eestis pigem süvenev või kahanev probleem?
Kui aga vaatame perioodi 10-15 aastat tagasi, siis sellega võrreldes on probleem väiksem, samas viimase viie aasta jooksul me olulist vähenemist ei näe. Asi on selles, et meil on autosid rohkem, kuna majanduskriis on möödas ja sestap on ka õhusaaste tasemed mõnevõrra jälle tõusuteel.
Kaardil tähistavad mustad täpid südamehaiguste esinemist ning läbipaistvad täpid südamehaiguste puudumist. (Allikas: Mihkel Pindus)