Läänemere tormiveed tõusevad kordades kiiremini kui maailmaookeani tase (1)

Tarmo Soomere (Foto: PM/Scanpix)
Virgo Siil
19.09.2016 12:02
Rubriik: Keskkond

Sel ajal kui kliimamuutuste mõjude pärast muretsejad räägivad valdavalt jää sulamisest ja ookeani taseme tõusust, jätavad paljud kahe silma vahele tuulesuuna muutustega kaasneda võivad ohud.

Pikka aega Läänemerd ja selle laineid uurinud Tallinna Tehnikaülikooli lainetuse dünaamika laboratooriumi juht Tarmo Soomere rääkis ERR Novaatorile, kuidas tema ja kaasautor Katri Pindsoo uuring näitab, et Eesti jaoks on üleilmsest ookeanide veetaseme kerkimisest märksa olulisem kohaliku mere ja tuule koosmõjus tekkiv eripärane kombinatsioon. Koos tuule suunamuutumise ja tormide kestuse pikenemisega kasvab meie randadel üleujutuste oht.

Meie kandis seni valdavalt edelast puhunud tormituultele on hakanud viimastel aastatel lisanduma tugevad loodetuuled. Ainuüksi see veel ehk probleeme ei tekitakski, kuid tuule suunale on lisandunud teinegi tegur: kuigi aina sagenevatest tormiteadetest või kahjudest võib jääda mulje, et tormid on tugevamaks muutunud, järeldavad uuringu autorid, et tegelikult on tormide tugevus samaks jäänud, kuid järjestikuste tormide seeriate kestus on pikenenud.

"Kui tuul puhub pikka aega teatavast kindlast suunast – isegi ainult neli kuni viis meetrit sekundis –, siis takistab see Taani väinadest välja voolava pinnahoovust. Kui aga tuleb üle nende väinade isegi suhteliselt nõrkade samast suunast puhuvate tormide seeria, võib kogu Läänemere tase tõusta meetri võrra," sõnab Soomere. Üks meeter veetaseme tõusu on aga üsna palju, sest näiteks Tallinnas on kõigi aegade maksimum poolteist meetrit. "Läänemeres piisab isegi 80 sentimeetrisest tõusust, millele lisanduks madalrõhkkond ja juba võibki veetase tõusta Tallinnas kriitilise piirini, nii et Tuukri tänaval saavad ka tuukrid liikuda," lisab ta.

Madalrõhkkond on üks komponente, mis lisaks tuule kiirusele ja suunale mere taset tõstab. See toimib omamoodi pööratud baromeetrina – igale baromeetril langenud millibaarile vastab ühe sentimeetri võrra tõusnud veetase.

 

Tormiveed järjest kõrgemal, tormid aina pikemad

Uuringu autorid jõudsid järeldusele, et nende muutuste tulemusena on Läänemere kui terviku veetaseme ekstreemumid (ehk pikaajalisest keskmisest palju kõrgemad veetasemed) kasvanud keskmiselt neli millimeetrit aastas. See avaldub kõikjal Eesti rannajoonel. Neljakümne aastaga on ekstreemumid tõusnud 16 sentimeetrit ja kui see protsess jätkub, siis järgmise neljakümne aasta jooksul lisandub juba selle arvelt veel 16 sentimeetrit.

Läänemere keskmisele veetasemele lisandub tormiaju ehk tormi tekitatav ajutine veetaseme tõus. Tormiajude ekstreemumid on mõnes kohas suurenenud vähemalt 5–7 millimeetrit aastas. Nõnda on veetaseme maksimumid Soome lahes ja Liivi lahe idaosas kasvanud kuni 10 millimeetrit aastas. Kuigi see ei ilmne lausa igal aastal, käib tormides vesi aina kõrgemal.

Ja tormid kestavad järjest kauem – uuringu autorid järeldasid, et viimase 45 aasta jooksul pole tuule kiirus tugeivamates tormides peaaegu sugugi kasvanud, küll aga on pikenenud tormiste ilmade kestus, nii et rannarahvas peab arvestama aina kauem kestvate sügistormiperioodidega.

"Kolleeg Ülo Suursaar koos kaasautoritega nägi juba mitu aastat tagasi, et Eesti ranniku ekstreemsed veetasemed tõusevad märksa kiiremini kui maailmaookeani tasemed. Veetase ookeanis tõuseb erinevatel hinnangutel 1,3 kuni 1,7 millimeetrit aastas, aga meie ekstreemumid kipuvad tõusma enamasti viis kuni seitse millimeetrit aastas," räägib Soomere.

 

Kohati võivad tormiveed tõusta pea pool meetrit

"Halb uudis meie rannaäärsetele inimestele on see, et mõnes kohas on summaarne veetaseme ekstreemumite tõus ligi kümmekond millimeetrit aastas. Seda siis Soome lahe idaosas, Narva kandis, Pärnu lahes ja tõenäoliselt ka Haapsalus, seega neljakümne aasta pärast võib juhtuda, et nendes kohtades on tormivete tõus mitte kuusteist sentimeetrit, vaid nelikümmend sentimeetrit," hoiatab Soomere, täpsustades samas, et see on statistiliselt tuletatud ja ei pruugi kõigis kohtades realiseeruda. Veetaseme ekstreemumite tõus koosneb akadeemiku sõnul mitmest komponendist: maailmaookeani tase on iseenesest väike probleem, see on andnud neljakümne aastaga ligikaudu viis sentimeetrit, kuid tormiseeriate pikenemine on veel lisanud 16 sentimeetrit kogu rannikul ja tuule suuna muutus mõnes kohas kuni 24 sentimeetrit.

Seega tasub järgida vana rannarahva eeskuju ja mitte ehitada oma kodu või muid rajatisi päris vee lähedale, olgu see päiksepaistelisel päeval nii ahvatlevalt kena ja küütlev kui tahes. Ka rannast eemale, sisemaale jõepervele tikkuvad majaehitajad ei jää meres toimuvatest muutustest puutumata – kui merevesi tõuseb, ulatub selle mõju näiteks Pärnu jõe puhul Sindi paisuni välja, ehk piki jõge mõõtes ligikaudu viisteist kilomeetrit Pärnu lahest eemal.

Seni on kõige suuremat huvi teadlaste teadmiste vastu ilmutanud need, kes 2005 aasta jaanuaritormi järel esimesena rahakotirauad avama pidid – kindlustusseltsid. Kindlusseltside liit on tellinud merepinna tõusu puhul üleujutatavate alade hinnangu. „See on ka täiesti mõistetav, sest nemad on esimesed, kes peavad sellises olukorras maksma. Ülejäänute [ametkondade] jaoks on veekogude rannale või kaldale ehitamine lihtsalt otsus – lubame või ei luba. Aga kindlustusseltsid peavad kahju oma taskust välja käima,” lisab Soomere.

 

Ettevaatlikkus säästaks suuremast hädast

Möödunud sajandi lõpul olid Pärnus, Tallinnas ja Narva kandis kõrged veetasemed lühiajalised, kestes vaid paar tundi. 2005. aastal oli veetase Pärnus väga kõrge kaksteist tundi. Kuna oli tegemist üksikjuhtumiga, on väga raske aru saada, mis on muutunud. Kui aga sarnased kestvad tormid peaksid korduma, tekib mitmeid probleeme. Veel kulub palju aega sisemaale voolamiseks, paari tunniga see eriti kaugele ei jõua, kaheteistkümne tunniga on aga olukord hoopis teine. See suurendab olulisel määral üleujutatava ala mõõtmeid, tekitab raskusi evakuatsioonis ja kui jääsupp on merel, siis tekivad omaette probleemid.

Kas inimesed saaksid mingite rannaehitistega vee levikut takistada? "Meil on ruumi ja maad, et minna madalatest piirkondadest sadakond meetrit eemale, natuke kõrgema koha peale. Me lihtsalt ei peaks ehitama nendesse kohtadesse, see ongi nii-öelda kogu lahendus," pakub ta lihtsat nõu, lisades, et soovitust eirates peab Pärnu rannarajoonis maja ostja arvestama sellega, et tal tuleb päris sageli niiskuskahjustusi remontida. 50 aasta perspektiivis võib aga juhtuda, et Saaremaal, Kuressaare lähistel Nasva kant on esimene koht, mis tuleb hüljata, mida pole võimalik kaitsta tammide ega muuga.

Spekulatiivsele küsimusele Soome lahe idanurgas, merest kahe kilomeetri kaugusel paikneva Sosnovõi Bori tuumajaamas korduda võivale Fukushima stsenaariumile vastates hindab Soomere ohu pigem väikseks: "Olen jälginud, kuidas Vene teadlased hindavad Botnia lahe tuumajaama paigutust ja veerežiimi ja ega nad meist nüüd rumalamad küll ei ole, pigem oskavad ette näha asju, mille peale meie siin ei mõtle," rahustab Soomere. Tema arvates pole suurt ohtu, et Peterburi lähedal asuv jaam lähematel aastakümnetel vee alla jääks, probleeme võib vaid tekitada ehk vee sissevõtu ja väljalaskekohtade paiknemine.

Lõpetame siiski positiivse noodiga, Tarmo Soomere lohutab: "Kõige ebasoodsam oleks see, et kui torme üldse ei tule – sel juhul kattuks Soome jääkilbiga ja meil oleks väga külm. Nii nagu Gröönimaal. Nii et see oleks kõige ebameeldivam tulemus, mida loodetavasti ei juhtu."

Viide teadusartiklile „Spatial variability in the trends in extreme storm surges and weekly-scale high water levels in the eastern Baltic Sea”


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Inimtegevus soojendab tööpäeviti linnasüdant
    09:08

    Juba ammust aega on räägitud sellest, et inimene muudab kliimat, aga nüüd selgub, et inimtegevus võib üsna tuntavalt mõjutada ka ilma. Austraalia teadlaste uuring tuvastas, et suuremates linnades tõuseb õhutemperatuur võrreldes ümbritsevate aladega igal nädalal järk-järgult esmaspäevast reedeni, nädalavahetusel aga langeb.

  • foto
    "Osooni" reportaaž: olmeprügi jutustab lugu
    Eile

    Kui palju mõtlevad inimesed prügi ära visates, kuhu need lõpuks jõuavad ja mis neist edasi saab? "Osoon" uuris lähemalt prügi lugu ehk kuidas me praegu ja kuidas varem on prügiga majandatud ning kas me oleme oma esivanematega võrreldes targemad prügikäitlejad.

  • foto
    Tartu teadlased aitavad tuumasünteesiuurijatel Päikese Maale tuua
    17.01

    Euroopa üks suuremaid teadus- ja arendusprojekte EUROfusion, mis loodi tuumasünteesil põhineva elektritootmise saavutamiseks, andis eestlastest ja prantslastest koosnevale teadlasterühmale tööd. Nad said võimaluse luua kõrge kiirgustaluvusega optilised materjalid. Neid materjale võiks tulevikus kasutada tuumasünteesireaktorite talitust jälgivates diagnostikaseadmetes.

  • foto
    Vedelad soolad aitavad ökoloogilist jalajälge vähendada
    14.01

    Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja seadmeid, mis aitaksid edukalt energiat muundada ning liikuda alternatiivsemate energiatootmise võimaluste poole võrreldes fossiilsete kütustega. Carolin Siimensoni doktoritöö Tartu ülikoolis just sellele keskenduski.

  • foto
    Indial ja Euraasial võis olla sidemeid juba enne ühinemist  
    13.01

    India on oma pika geoloogilise ajaloo jooksul olnud ka päris ehtne saar. Umbes 100 miljoni aasta eest murdus see Aafrika ja Madagaskari küljest lahti ning alustas uhkes üksinduses pikka merereisi põhja poole, kuni tormas lõpuks sellise jõuga vastu Euraasiat, et tekkisid Himaalaja mäed.

  • foto
    Prantsusmaa keelustas plastikust toidunõud – kas Eesti on järgmine?
    11.01

    Paar nädalat tagasi vapustas maailma meediat uudis Prantsusmaal jõustunud seadusest, millega keelati klassikaliste plastikust toidunõude kasutamine – edaspidi saavad Pariisi arvukad tänavakohvikud kasutada vaid biolagunevad söögiriistasid. Keeld on leidnud elavat vastukaja ning ka vastuseisu.

  • foto
    Atlas kaardistab liigikao põhisüüdlased
    09.01

    Üleilmastunud maailmas avaldab praktiliselt iga tarbimisotsus survet tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvatele ökosüsteemidele. Rühm teadlasi on nüüd kokku pannud atlase, mis kaardistab pea iga riigi tarbimise mõju teiste riikide bioloogilisele mitmekesisusele. Töörühm loodab, et ettevõtmine võiks aidata fokusseerida liikide kaitseks tehtavaid jõupingutusi.

  • foto
    Möödunud aasta oli taas mõõtmisajaloo kõige soojem
    07.01

    Planeedi keskmine õhutemperatuur ületas möödunud aastal 18. sajandi keskpaiga temperatuuri 1,3 °C võrra, näitab Euroopa Liidu Kopernikuse programmi kliimamuutuste teenistuse analüüs. Tegu on kõige soojema aastaga alates regulaarsete ilmavaatluste algusest.

  • foto
    Galerii: mida teha Eesti metallidega?
    03.01

    Kui me räägime tavapärastest Eesti maavaradest, siis ikka mõeldakse kas põlevkivi, turvast, liiva, kruusa või karbonaatseid kivimeid. Mõned julgevad mainida fosforiitigi, aga metallidest tavaliselt juttu ei tehta, kirjutab Tartu ülikooli geoloogia osakonna külalisprofessor Alvar Soesoo. Soesoo töötab ka ülikooli maapõueressursside arenduskeskuses MAREK.

  • foto
    Detsember oli novembrist soojem
    02.01

    Detsembri keskmine õhutemperatuur ületas paljuaastast keskmist 2,8 °C ja novembri keskmist õhutemperatuuri 0,8 °C võrra. Vihma ja lund sadas maha aga 29 millimeetri jagu, mis moodustas keskmisest vaid 55 protsenti.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Ka Ida-Antarktika jää sulab altpoolt
    28.12

    Teadlased on saanud senisest kindlamat alust kahtlustusele, et Ida-Antarktikas soojendab ja sulatab merevesi üht suurt jääliustikku, mis ulatub otsapidi mere kohale.

  • foto
    Paljude loomaliikide langus sai alguse tööstuslikust pöördest
    27.12

    Mõnedki teadlased on hakanud väitma, et maakeral on alanud kuues suur eluslooduse väljasuremise laine, põhjuseks inimeste tegevus. Nüüd teatab rühm hiina ja ameerika teadlasi, et nende arvestuse järgi algas selgroogsete loomade arvukuse kiire langus juba 19. sajandi lõpus, kui industrialiseerumine on kõige täiemas hoos.

  • foto
    Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust
    2016

    Sügaval maakera sees kogub kiirust sularaua jugavool, mis on peaaegu niisama kuum kui Päikese pind.

  • foto
    Bistroo-restoran loeb toidusäästmise nimel oma klientide suutäisi
    2016

    Kuigi suured restoranide ketid on ka suured toiduraiskajad, astuvad vähemalt mõned neist samme ka probleemi lahendamiseks. Näiteks bistroo-restoran Lido tellib oma tooraine vastavalt klientide arvule ja lähtub tellimuste tegemisel just nimelt sellest, et järele jääks võimalikult vähe ja toidukasutus oleks võimalikult efektiivne.

  • foto
    Graafikud: kõige rohkem toitu jõuab prügikasti kodudes
    2016

    Eesti toidupoodides jääb igal aastal müümata 12 000 tonni toidukaupu, mis tähendab rahas mõõdetuna 22 miljonit eurot. Suur osa sellest toidust leiab tee prügikasti, kuid see on vaid murdosa kogu äravisatavast toidu hulgast – toiduraiskamise suurim süüdlane on hoopis ostja.

  • foto
    Toidusäästmine vajab planeerimist ja nutikust: kuus nippi, kuidas toitu vähem raisata
    2016

    Kuigi vanu harjumusi on keeruline muuta, on inimeste käitumine toidu tarbimisel kriitilise tähtsusega, sest toidu raiskamine ja kliimamuutused on otseselt seotud. Teadmine, et eestlased viskavad oma kodudes aastas ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu ja sellest tekkinud keskkonnakahju võrdub 50 000 sõiduauto tekitatud süsihappegaasiga, tähendab, et on viimane aeg hakata toitu mõistlikumalt tarbima. "Osoon" annab kuus lihtsat nippi, kuidas seda teha.

  • foto
    Toidupanga tegelikkus: prügivedu on odavam kui annetamine
    2016

    Lisaks erinevatest kauplustest päästetud kaubale jõuab Toidupanka toit vahel ka otse tootmisliinilt – põhjuseks müügikõlbmatu välimus või vale värv. Kuid mitte alati ei tooda toitu abivajajatele ning ühe sellise põhjuse toob vaatajate ette „Osooni“ erisaade toiduraiskamisest.

  • foto
    100 sekundi video: kliimamuutus toob Eestisse talvepori, suvekuuma ja üleujutused
    2016

    Tartu ülikooli loodusgeograafia teadur Mait Sepp selgitab, mis on kliimamuutus ja kuidas see Eestis meie igapäevast elu mõjutama hakkab.

  • foto
    Tartu ülikooli teadlased avastasid taimede süsihappegaasi tajumise alustalad
    2016

    Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Samas teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Selles on aidanud olulist selgust luua Tartu ülikooli teadlased. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.

  • foto
    Uus maakoor on vanast õhem
    2016

    Maakoor on jäänud viimasel ajal õhemaks. Pärast seda, kui kunagine ülimanner Pangea laiali lagunes, on uus ookeani põhjas tekkinud maakoor õhem, kui enne tekkinud koor.

  • foto
    Linnalehmad sõid 220 hektarit rannaniitu viisakaks rohumaaks
    2016

    Aasta lõpus saab läbi pea viis aastat kestnud projekt „LIFE+ URBANCOWS ehk LINNALEHMAD“, mille eesmärk oli Pärnu linna rannaniitude taastamine ja sidumine linnakeskkonda.

  • foto
    Doktoritöö: pinnase radoonitase on Eestis väga muutuv
    2016

    Kuigi tervisele ohtlikult kõrge radooniriskiga piirkonnad asuvad peamiselt Põhja-Eesti klindivööndis, on pinnase radoonitase ja gaasi käitumine pinnases Eestis väga muutuv, leiab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Krista Saarik oma doktoritöös.

  • foto
    Graafik: november oli keskmisest jahedam ja sombusem
    2016

    Novembris võis Eestis Päikest keskmiselt taevalaotusel näha vaid 26 tundi. Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest 1,4 °C võrra madalamaks.

  • foto
    Kui palju kaalub inimkonna loodud tehisloodus?
    2016

    Inimkond on oma tegevusega loonud maakerale litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri ja biosfääri kõrvale uue kesta. Kõiki inimeste loodud struktuure nagu elumaju ja tehaseid, esemeid nagu potte-panne ja nutitelefone ning lõpuks ka prügimägesid, kuhu need esemed jõuavad, võime ühtekokku nimetada tehnosfääriks. Ja tehnosfäär loomulikult üha kasvab.

  • foto
    Käesoleval aastal on Suure Vallrahu koralle surnud rohkem kui kunagi varem
    2016

    Teadlased kinnitasid teisipäeval, et ulatusliku pleekimise tõttu on seal aastal surnud rohkem Suure Vallrahu koralle kui kunagi varem.

  • foto
    Metamaterjal kaitseb maavärina eest
    2016

    Sarnaselt heli ja valgusega levivad ka maavärinad lainetena. Juba on loodud materjale, mille struktuur mõjutab heli ja valguse levikut. Nüüd töötavad teadlased aga selle kallal, et luua nendest struktuuridest suuremad versioonid, mida saaks kasutada maavärina leviku kontrollimiseks.

  • foto
    Libedusetõrje sunnib konnad sugu vahetama
    2016

    Kui tee on talvel libe, visatakse sellele soola. See sulatab jääd ja teel saab kindlamini sõita. Kuid teede soolatamisel on ka omad puudused. Ameerika Ühendriikides tehtud katsetest selgub, et teedele visatav sool võib mõjutada lähialade konnaasurkonna soolist koosseisu.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Katre Juganson ja nanomaterjalide nähtamatu oht
    2016

    Viimastel aastatel on leiutatud mitmeid nanomaterjale, mida leiab juba erinevatest toodetest ja millele pannakse suuri lootusi meditsiinis ja elektroonikas. Kui esmapilgul võib tunduda, et nanomaterjalidest saabki vaid kasu, võivad head omadused muuta need elusloodusele samas ka ohtlikuks, märgib keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi nooremteadur Katre Juganson.

  • foto
    Vett on maa sees seniarvatust sügavamal
    2016

    Vett võib leiduda veel sügavamal Maa sees, kui seni arvatud. Teadlased väidavad, et 400 kuni 600 kilomeetri sügavusel maakera vahevöös leidub mineraalide sees vett.