Sahara kõrb on arvatust kaks korda vanem
Maa miljonite aastate tagust kliimat jäljendanud arvutisimulatsioonid viitavad, et laamade liikumine, mille tulemusel sündisid Alpid ja Vahemeri, lõi eeldused ka Sahara kõrbe tekkeks, misläbi võib kõrbe vanus ulatuda seitsme miljoni aastani.
Kuigi tänapäeval asub Põhja-Aafrikas maailma suurim mittepolaarne kõrb, pole piirkond alati olnud kaetud ääretute liivaväljadega. Tuhandete aastate vältel toimuvad väikesed muutused Maa kaldenurgas mõjutavad päikesekiirguse intensiivsuss, mis toob omakorda kaasa muutused atmosfääriringluses ja mussoonvihmad nihkuvad sõltuvalt täpsetest oludest kaugemale põhja või lõunasse. Täpne sademete hulk sõltub lisaks polaaraladele vangistatud vee hulgast. Aeg-ajalt on olud olnud isegi piisavalt soodsad, et Sahara düünid järvede ja taimkattega asenduks.
Sahara kaugema ajaloo suhtes pole aga teadlased olnud selgel üksmeelel. Muu hulgas Tšaadist leitud iidsete düünide vanuse hinnang on viidanud, et kõrb tõstis pead juba vähemalt seitse miljonit aastat tagasi. Kuna aga puudus selge mehhanism, mis oleks selgitanud Põhja-Aafrika nii varajast kuivamist, oli loogilisem siduda kõrbe sündi kolm miljonit aastat tagasi alanud jahedama perioodiga.
Bergeni ülikooli paleoklimatoloog Zhongshi Zhang Norras asuvast Bjerknesi kliimauuringute keskusest on nüüd kolleegidega mudeldanud Põhja-Aafrika kliima muutumist viimase 30 miljoni aasta vältel, võttes arvesse Maa täpset orbiiti ja planeedi telje kallet, atmosfäärikeemiat ning ookeani ja maismaa suhet ning laamade liikumist. Simulatsioonid näitasid, et Põhja-Aafrika sademete hulk langes seitsme miljoni aasta eest rohkem kui poole võrra, mis pani aluse piirkonna kuivamisele.
Kuna seda ei saa omistada Maa kaldenurga muutusele, kasvuhoonegaasidele ega taimkatte muutusele, leiab Zhang, et juhtivaks jõuks oli laamade liikumine. Pärast Lauraasia ja Godwana hiidmandrite lagunemist põrkas Aafrika laam kokku Euraasia laamaga, andis elu Euroopa Alpidele ja muutes hiidmandreid lahutanud Tethyse mere peaaegu sisemereks. Edasise kahanemise tulemusena tuntakse seda tänapäeval Vahemerena.
Kui osa Tethysest 7-11 miljoni aasta eest Araabia poolsaarega asendus, muutis see oluliselt tagasi kosmosesse peegeldatava päikesekiirguse hulga muutuse tõttu piirkonna sademetemustreid ja muutis selle orbiidi kalde muutuse suhtes tundlikumaks.
Sahara kõrbe teke mõjutas nii piirkonna faunat kui floorat ning võibolla isegi nüüdisinimeste kaugemaid esivanemaid. Näiteks elas vahetult Sahara lõunas Sahelanthropus tchadensis'ena tuntud hominiid, keda peetakse inimeste sugupuu vanimaks liikmeks.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature