Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud

Akadeemikute kandidaadid. (Foto: ERR)
Greete Palmiste
4.11.2016 6:09

7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.

Sel aastal valitakse uued liikmed viies valdkonnas. Need on füüsika, tehnikateadused, loodusteadused ja meditsiin, sotsiaalteadused ning kunst. Viimases esindavad kandidaadid etendus-, maali- ja filmikunsti. Justnagu presidendivalimistel, ei saa ükski kandidaat end ise üles seada. Neid võivad esitada ülikoolid, erialaliidud ja akadeemia liikmed.

Kõige tugevam on konkurents loodusteaduste ja meditsiini valdkonnas, kuhu on esitatud 14 kandidaati. Seevastu füüsika alal toimub valik vaid kahe teadlase vahel. Novaatori akadeemikute valimise erilehel on üles rivistatud kõik kandidaadid, nende juures on ka põgus ülevaade tegevusest ja viited varasematele arvamuslugudele ja saavutustele, mida ERR Novaator on varem kajastanud.

Teaduste akadeemiasse kuulumine on tunnustus Eesti teadlastele väljapaistava teadustöö eest. See ei tähenda vaid uuringute läbiviimist ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Oluline on ka patentide, avaldatud artiklite ja neile viitamiste arv.

Kõigi akadeemikukandidaatidega saab tutvuda lehel akadeemikud.err.ee

Hinnates selleaastaseid kandidaate peetakse väga oluliseks koostööpartnerite otsimist ettevõtete hulgast oma uuringutulemustele reaalse väljundi leidmiseks. Kasuks tuleb õppimine ja enesetäiendamine välisülikoolides, töötamine välislaborites ja osalemine rahvusvahelistes projektides. Oma teadussaavutuste populaarteaduslik käsitlus ning kaasalöömine ühiskonna- ja ülikoolielus on kõrges hinnas.

Akadeemia liikmeks saamine on ka suur vastutus, sest akadeemikud kaasatakse sageli ekspertidena seadusloome juurde ja nad seisavad hea selle eest, et uued teadussaavutused laiema avalikkuseni jõuaksid.

Eesti Teaduste Akadeemia asutati 1938. aastal. Eesti teadust arendades ja esindades korraldab akadeemia teadusuuringuid, esindab Eestit rahvusvahelistes organisatsioonides, kirjastab teaduslikke ja populaarteaduslikke väljaandeid.

Akadeemia peab oluliseks, et teadustulemused rakenduse saaks, ka riigijuhtimises ja ühiskondlike hoiakute suunamises. Ühtlasi hoiab akadeemia silma peal teadustegevust puudutavate seaduste loomisel ja ütleb vajadusel oma sõna sekka.

Akadeemia seisab teadlaste loomingulise vabaduse ja õiguste eest.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Video: kui akadeemikutega teeks tööintervjuu 8-aastane
    2016

    Lastejaama reporter Otto Samuel Kahar tuli ERR Novaatorile appi ja intervjueeris värskelt Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda valitud teadlasi. Tuleb välja, et lihtsatele küsimustele on teine kord kõige keerulisem vastata. Saime teada, et kardioloog südames armastust ei näe ja päriskalad robotkalu nähes südamerabandust ei saa.

  • foto
    Tarmo Soomere akadeemikute valimisest: ootame selget mastimändi
    2016

    Eile toimunud Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul õnnestus viiest vabast kohast täita kolm. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on akadeemial aega ning võrdselt heade kandidaatide puhul on tavaks oodata, kuni keegi neist järgmise 2—3 aastaga selgelt esile tõuseb.

  • foto
    Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget
    2016

    Eesti Teaduste Akadeemia uued liikmed on kardioloogiaprofessor Jaan Eha, biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja rahvakunsti uurija Anu Raud. Ehkki algselt oli plaanis valida viis akadeemikut, valis akadeemia üldkogu sel korral vaid kolm akadeemikut. Kui seni kuulus akadeemiasse vaid kaks naisteadlast, siis alates tänasest on neid kokku neli.

  • foto
    Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''
    2016

    Eesti nanotoksikoloogia koolkonna rajaja Anne Kahru on üks Eesti maailmatasemel tippteadlastest, kes on esitatud tänavu Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikukandidaadiks. ERR Novaator rääkis Anne Kahruga pikemalt: tema teadustööst, naistest teadusmaailmas, mikrobioloogiast meie igapäevaelus ja sellest, mis veel avastamist ootab. Küsitles Merilin Pärli.

  • foto
    Graafikud ja statistika akadeemikute nimemaagiast
    2016

    ERR Novaator soovib kandidaatidele õnne ja edu. Pealiskaudse statistika osakond toob nüüd kiire analüüsi tulemusel välja mõned kokkulangevused, mis varasemate kandidaatide ja valituks osutunud akadeemikute seas silma paistab.

  • foto
    Teadlaste koorekiht - nendest võivad saada uued akadeemikud
    2016

    7. detsembril asuvad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed vaagima, kes võiks asuda akadeemia poolt väljakuulutatud viiele akadeemiku kohale. Ülikoolid, akadeemikud, erialaliidud on kandidaatideks üles seadnud 34 inimest. ERR Novaator tutvustab järgneva kuu jooksul kõiki kandidaate ja teeb ülevaate akadeemia varasematest valimistest.