Kuidas meelitada tüdrukud füüsikat õppima? Vastust teab Tartut külastanud haridusvisionäär Michael Cotter
Järgmise aasta mais sõidab Tartusse üle saja kuni 16-aastase Euroopa koolinoore. Kolmeliikmelistes võistkondades tuleb neil kahel päeval lahendada nelja tunniga mahukas eksperiment. Ülesande edukaks sooritamiseks peavad õpilased korraga rakendama teadmisi nii bioloogiast, keemiast kui ka füüsikast. Toimub 14. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad.
Nende kolme kooliaine lõimitult õpetamine aitab mõista valdkondadevahelisi seoseid ning näha looduses ja ühiskonnas toimuvat laiemalt, on olümpiaadi väljamõtleja ja ellukutsuja iirlasest haridusvisionäär Michael Cotter veendunud.
Idee kriitikud leiavad, et õppeaineid integreeritult õpetades ei omanda õpilased neid nii põhjalikult, kui eraldi õppides. Kuigi Cotter nõustub, et teadus vajab ka füüsika, keemia ja bioloogia erialaspetsialiste, usub ta, et õpilaste huvi hoidmiseks ei tohiks spetsialiseerumine toimuda liiga vara.
Visionääri arvates on just see üks peamisi põhjuseid, miks tüdrukud tihti füüsikast ja keemiast eemale jäävad. “Füüsikal on halb kuulsus. Levinud on arvamus, et see on eelkõige poiste eriala ja füüsikast arusaamine on väga keeruline,” rääkis ta. “Seni kuni meile füüsikat sellisena näidatakse, ei hakka tüdrukud selle vastu rohkem huvi tundma.”
Sellepärast soovitab Cotter konkreetsete kooliainete – nagu füüsika, keemia ja bioloogia – asemel anda noortele olulisi teadmisi edasi teemade kaupa. “Kui õpetatavaks teemaks on näiteks vesi, ei taju tüdrukud, et tegelevad parasjagu füüsikaga ja poisid ei võõrista seejuures bioloogia õppimist".
Kujunenud stigmadest vabanemiseks soovitabki Cotter, et koolid võiksid neid õppeained õpetada integreeritult vähemalt kuni 15–16-aastastele õpilaste. “Põhikooli lõpetajatel võiks olla võimalus valida: kas teha ühel õppeainel põhinev eksam või integreeritud reaal- ja loodusteaduste eksam,” lausus Cotter eile Tamme gümnaasiumis Euroopa loodusteaduste olümpiaadi korraldajate ja vabatahtlikega kohtudes.
Eestis toimuva olümpiaadi peakorraldaja on Tartu ülikool ja seda rahastab haridus- ja teadusministeerium.