Kristjan Port: Ränioru põhjas pulbitseb sotsiaalmajanduslik kriis
Väidetavalt soovinud Larry Page, et kõigist firma palgal olnud töötajatest saaks aktsiate börsile viimisega miljonärid. Keegi ei oska tänaseni öelda, kui paljudest Google'i börsieelsetest töötajatest said dollarimiljonärid. Põhjuseks on hea tava oma sissetulekutest mitte avalikult rääkida.
See pole sama, millest kõnelevad Panama Paberid, lihtsalt levinud komme. Analoogsel rikastumise lainel on surfanud Facebooki, Alibaba jt uue tehnoloogia ettevõtete töölised. Samal ajal võib kindlalt väita, millised töötajad ei saanud nendes ettevõtetes miljonärideks. Hoolimata olulisest rollist firma heaolus ja edus, jäävad aktsiaoptsioonidega palgaskeemidest välja kokad, koristajad ja ülejäänud teenindav personal. Olukorras võib näha ebaõigluse märke. Miljonite ja miljardite säras pole vähematele kaastöötajatele tähelepanu valgust jagunud.
Chris Benner ja Kyle Neering Californias asuvatest ülikoolidest otsustasid selle nähtamatu töötajaskonna olukorda lähemalt uurida ja avaldasid kogutud info põhjal Ränioru tehnoloogiatööstuse lepingulist tööjõudu hindava raporti (.pdf). Raporti pealkirjast saab aimu, miks kokad ja koristajad ''koogijagamisest'' osa ei saa – nad on lepingulised töötajad. Autorite arvates aitavad need tööd koos tegijatega kindlustada firma edu, kuid Räniorus levinud tava järgi hoitakse selliste tööde tarnijad ettevõtte võidetud edust ja arenguviljadest lahus. See omakorda süvendab ebavõrdsust.
Tüüpiliselt teenib lepingulises alltöö vormis töötaja ca 70 protsenti sellest palgast, mida saavad analoogse töö tegijad tehnoloogiaettevõtte palgal. Iga kolmas elab allpool vaesuspiiri ja iga kümnes tipptehnoloogia ettevõtteid teenindav tööline kasutab äraelamiseks toidutalonge, seda vaatamata täispikale töönädalale.
Sissetulekute vahelise lõhe suurenemine on muutumas Räniorus krooniliseks probleemiks ja see sünnitab omakorda muid probleeme. Puht praktiline tulem on suutmatus leida sobivat majutust. Nädala eest levis uudis mehest, kes rentis 400 dollari eest sõbra elutuppa paigutatud vineerist kasti. Umbes 1,5m kõrguse ja madratsi pikkuse ning laiuse kasti otsas oli sirmiga auk, mille kaudu sai rentnik oma LED valgusti ja arvutilauakesega maailma siseneda. Mõned töötajad elavad autodes ja telkides. Ühetoalise korteri keskmine rendihind on kuus 3670 dollarit.
Hullema tagajärjena mõjutab sissetulekute vahelise lõhe kasv koolisüsteemi, tekitades surve eraldi vaeste ja rikaste perede laste koolide tekkimisele. Isegi kui hariduse kvaliteet oleks sama, on rikaste koolidel parem maine, mis mõjutab jätkuõpinguid või sisenemist tööjõuturule. Samal ajal sünnitab rikaste tarbimiseeskuju kulukaid populaarseid norme, mis kasvatavad tarbimist, suurendavad tarbimislaenude kasvu, millega kaasneb paratamatult pankrottide risk ja sotsiaalne ebastabiilsus. Viimane kombineerub vaesema kooli lõpetanute stigmaga jäädagi madalamasse sissetuleku klassi.
Järelikult sünnitab ja suurendab tehnoloogiaettevõtete edu ebavõrdsust, kuigi nende loodud tooted peaksid elu paremaks muutma. Paradoksaalselt õõnestab tehnoloogiaettevõtete edu nende endi tööjõuvajadusi talente raisates, kuna loovad talendikate noorte esiletõusmisele takistusi, langetavad kohaliku tööjõu kvalifikatsiooni ja pidurdavad tervikuna majanduskasvu.
Lisaks majanduslikule defektile, mida saab Räniorus maskeerida väljast saabuva tööjõu abil, on nähtusel oma poliitiline hind. Kuna siingi on edukatel ja rikastel suurem mõjupotentsiaal nii arvamusliidrite kui ka lobirahana, muutub valitsemiskultuur rikkaid soosivamaks ja ohustab demokraatiat kõige sellest tulenevate tagajärgedega.
Lepingu alusel töötajad moodustavad kohalikust tööjõust olulise osa. Kuigi selle kandi tööjõust kuuleb maailm imejutte, kuidas tööarmastuse ja tublidusega miljonäriks saadakse, ei vasta kuulujutud paraku tegelikkusele.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal