Tervis

Neuroloog: nimede unustamine on normaalne

21.01.22 PSÜÜHIKA ... Kuigi pea kolmandik Eesti inimestest leiab, et neil on mäluga probleeme, siis tegelikult on nimede ja pargitud auto asukoha unustamine normaalne, osutab neuroloog Katrin Gross-Paju. Pigem hakkab inimene oma mälu tervises kahtlema üldiselt kõrgema stressitaseme juures.

Koroonaviiruse hulk pole reovees nädalaga vähenenud

21.01.22 TERVIS ... Terviseameti reoveeuuringu tulemused näitavad, et koroonaviiruse sisaldus reovees pole võrreldes eelnenud nädalaga vähenenud. Viirusekandjate hulk pole märkimisväärselt väiksem üheski Eesti linnas.

Pikk õhtu teleri ees võib soodustada veretrombide teket

20.01.22 TERVIS ... Uus ülevaateuuring osutab, et oma lemmiksarja vaatamine mitme episoodi kaupa järjest ei tee inimese vereringele head. Neil, kes vaatavad iga päev üle nelja tunni järjest telerit, tekib teistest sagedamini tromb, mis võib omakorda viia tõsiste tervisemurede ja isegi surmani.

Eesti teadlaste loodud nanokangas tõrjub koroonaviirust

19.01.22 TERVIS ... Kui praegu kasutatavad näomaskid takistavad viiruse levikut eeskätt füüsiliselt, siis nende nanoosakestega täiendamine aitaks ka neile langevaid viirusi ja baktereid otseselt surmata. Eesti teadlaste uuring näitab, et abi võiks olla levinud metallist nagu vask.

Koroonavaktsiinide kõrvaltoimete taga võib olla sageli notseebo

19.01.22 TERVIS ... Paljudel juhtudel võib kergemate vaktsiinide kõrvaltoimete taga olla platseebo kuri kaksikvend ehk notseebo, osutab USA ja Saksa teadlaste uurimus.

Nakkushaiguste statistika: koroona trikitab, klamüüdia taandub Eestist visalt

19.01.22 TERVIS ... Koroonapandeemia mõjul kehtestatud piirangute tõttu levisid möödunud aastal palju kehvemini nii sarlakid, tuulerõuged kui ka mitmed vaktsiinvälditavad haigused. HIV kõrvale jättes pole seevastu enamike sugulisel teel levivate haiguste levikus viimase viie aasta jooksul erilisi muutusi olnud.

Panda kõhubakterid aitavad tal bambust süües priskust koguda

19.01.22 LOODUS ... Hiidpandad ehk bambuskarud söövad ainult bambuse lehti ja võrseid, kuid on sellest lahjast toidust hoolimata ikka prisked ja terved. Nüüd on Hiina teadlased avastanud, kuidas panda kõhus elavad bakterid aitavad tal seda saavutada.

Koroona võib lõhna- ja maitsemeele viia geenide eripära tõttu

18.01.22 TERVIS ... Teatud lõhnataju mõjutava geenivariandiga inimesed võivad Covid-19 haiguse käigus teistest tõenäolisemalt lõhna- või maitsemeele kaotada, osutab USA teadlaste uuring.

Ilmaruum hävitab astronautide punaliblesid

17.01.22 TERVIS ... Kui varem arvati, et orbiidil viibivate astronautide kehas jääb vere punaliblesid vähemaks vaid ajutiselt, siis Kanada teadlaste uus uuring tõestab vastupidist. Kaaluta olekus hävitab inimkeha järjepanu rohkem punaliblesid kui toodab, ja muutuse mõju on ilmne ka aasta pärast Maale naasmist.

"AK.Nädal" uuris organisiirdamise tulevikku

16.01.22 EESTI ... Ameerika Ühendriikides siirati 57-aastasele mehele sel nädalal esimest korda ajaloos geneetiliselt modifitseeritud sea süda. Kui sarnased me ikkagi seaga anatoomiliselt oleme ning kas toimunud operatsioon avas uue peatüki organisiirdamises?

Koroonaviiruse sisaldus reovees on nädalaga langenud

14.01.22 TERVIS ... Koroonaviiruse kogus on võrreldes eelmise nädalaga langenud väga kõrgelt tasemelt veidi madalamale, näitavad terviseameti reoveeuuringu tulemused. Väga laialdaselt on viirus levinud uuringu kohaselt vaid Viimsi-Muuga piirkonnas.

Psühholoog: ärevushäire tunneb ära vältivast käitumisest

13.01.22 PSÜÜHIKA ... Ärevustunne võib elus tekkida sageli, kas või viimase kuu elektriarvet oodates. Ärevushäirest saab aga rääkida siis, kui inimene väldib hirmu tõttu mingeid argiseid olukordi, osutab Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Minutiloeng: kust saada piisavalt vitamiine?

10.01.22 TERVIS ... Kõik ei jõua pimedal ja külmal aastaajal sooja päikese alla D-vitamiini varusid täiendama. Mida peaks inimene tarbima, et saada piisavalt D-vitamiini, aga ka kõiki teisi vitamiine piisavalt ning miks me neid üldse saama peaksime? Sellele vastab Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor Tagli Pitsi.

Šveitsi näide: koroonaaegne kaugõpe parandas koolilaste und

07.01.22 TERVIS ... Koolide sulgemine 2020. aasta kevadel mõjus halvasti paljude noorte tervisele ja heaolule. Samas said hiljutise uuringu järgi Šveitsi õpilased kaugõppel hommikul kauem magada ning pidasid oma tervist ja heaolu seepärast paremaks. Siit järeldavad Zürichi Ülikool teadlased, et koolipäevad peaksid algama hommikul praegusest hiljem.

Troopikas möllav solge vähendab põhjala meeste kopsumahtu

06.01.22 TERVIS ... Lääne- ja Põhja-Euroopas pigem eksikülaliseks peetud sooleparasiit Ascaris lumbricoides on levinud arvatust laiemalt ning võib vähendada märgatavalt Eesti, Norra ja Taani noormeeste kopsumahtu. Ühtlasi seostub kokkupuude solkmega ligi kuus korda kõrgema riskiga haigestuda astmasse.

Nüüdisinimesel on oksüdatiivse stressi eest tõhusam kaitse kui lähiliikidel

06.01.22 AJALUGU ... Inimesi eristavad meie lähematest sugulasliikidest ahvide seas, aga isegi veel lähemast sugulasliigist nagu neandertallane muu hulgas mõned valgumolekulid, mis on meil natuke teistsugused kui neil.

Ülevaateuuring: rahvalike pohmelusravimite mõju vajab veel tõestust

03.01.22 TERVIS ... Briti teadlased vaatasid läbi rea rahvasuus tuntud kassiahastuse ravimite uuringuid ja tõdesid, et nende toimel pole teaduslikku alust. Kõige paremini näis toimivat nelgiekstrakt, kuid sellele pühendatud töödes oli uuritavaid väga vähe.

Seenetoidud võivad vähendada depressiooniohtu

03.01.22 PSÜÜHIKA ... USA teadlaste ulatuslik analüüs osutab, et seeni söövad inimesed võivad seenepõlguritest harvem depressiooni küüsi langeda. Samas hoiatavad autorid, et seose näol võib olla tegu juhusliku kokkulangevusega ja tulemustesse tuleb suhtuda seetõttu esialgu ettevaatlikult.

Akadeemiline haridus võib aeglustada vanas eas aju mandumist

31.12.21 PSÜÜHIKA ... Heast haridusest ja elukestvast õppest võib olla kasu ka vanaduspäevil. Šveitsi teadlaste uuringu esialgsete tulemuste järgi mandub akadeemilise taustaga inimese aju vananedes kohati aeglasemalt. Tema aju suudab nimelt paremini vaimse võimekuse ja närvisüsteemi ealiste iseärasustega toime tulla.

Reoveeuuring: omikron moodustab Eesti viiruseleidudest kolmandiku

31.12.21 TERVIS ... Selle nädala reoveeuuring näitas, et viiruse levikus suuri muutusi pole. Omikroni varianti leidub umbes kolmandikus viiruseleiuga proovides. Kuna iga viiruse huvides on oma peremeest võimalikult kaua ja haigena elus hoida, oletab Tanel Tenson, et iga järgmise variandiga levib COVID-19 kiiremini, kuid leebemalt.

Jõukamast perest laste hambad kipuvad rohkem lagunema

28.12.21 TERVIS ... Regulaarsetele hambaarstikülastustele vaatamata lagunevad rikaste perede laste hambad sagedamini, osutab Austraalia ja Singapuri teadlaste metaanalüüs.

Merits: Moderna vaktsiin annab tõhustusdoosina parema kaitse

26.12.21 EESTI ... Teadusnõukoja endine liige, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul on viimaste uuringute järgi Moderna koroonavaktsiin tõhustusdoosina parem kui Pfizeri oma.

Töökohal valitsev vaimsus mõjutab organisatsiooni tootlikkust

23.12.21 TERVIS ... Maailma Terviseorganisatsioon määratluse järgi on vaimsus üks osa tervise mõistest. Selle tase organisatsioonides mõjutab otseselt inimeste heaolu ja produktiivsust, selgitas Austria asuva Paracelsuse meditsiinieraülikooli rahvatervise ja tervishoiuteenuste uuringute keskuse kaasprofessor Piret Paal.

Keemik: tänaval kõndida on lõhnaküünla põletamisest ohtlikum

22.12.21 TERVIS ... Jõulude aegu põletavad paljud inimesed kodus meeleolu loomiseks lõhnaküünlaid. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Anni Kooli sõnul võivad lõhnaküünlad ohtu kujutada eeskätt allergikutele, kuid on muidu üldjuhul ohutud.

Esialgsed tulemused: omikroni edu võti võib peituda kopsutorudes

17.12.21 TERVIS ... Teadusajakirjas avaldamata tulemused vihjavad, et koroonaviiruse omikroni tüvi suudab nakatada oma eelkäijatest märksa edukamalt kopsutorude, kuid mitte kopsukoe rakke. Tõhustusdoosita inimesi näib kaitsvat viiruse eest aga eestkätt rakuline immuunsus, mitte antikehad.

Reoveeuuring: koroonaviiruse levikus pole suurt muutunud

17.12.21 TERVIS ... Võrreldes möödunud nädalaga pole Tartu Ülikooli reoveeuuringu põhjal läinud olukord Eestis ei halvemaks ega paremaks. Samas võtmes pole kadunud kuhugi koroonaviiruse omikroni variant.

Lühike uni ja magusad joogid raskendavad Covid-19 kulgu

14.12.21 TERVIS ... Kui raskelt või kergelt kellelgi koroonahaigus kulgeb, ei ole puhtalt juhuse küsimus.

Reoveeuuring: omikroni variant levib kõikjal Eestis

10.12.21 TERVIS ... Viiruse hulk Eesti reovees sel nädalal oluliselt ei muutunud. Samas pole Eestis ühtki viiruseleiuta piirkonda ning mitmel pool levib uus omikroni variant, selgub seireuuringust.

Doktoritöö: mikroRNA mängib viljakuse tagamisel arvatust tähtsamat rolli

09.12.21 TERVIS ... Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Ilmatar Rooda doktoritöö aitab paremini mõista mikroRNA rolli munasarja toimimise juures. Rooda uuringud võivad osutuda oluliseks nii viljatuse ravis kui ka viljakuse säilitamise protseduuride arendamisel, mida kasutatakse noortel vähipatsientidel.

Omikroni variandi uus võsu paneb proovile riikide testimisvarustuse

09.12.21 TERVIS ... Maailmas levib koroonaviiruse omikroni variandi uus haru BA.2. Viirus ise tuleb PCR-testis küll välja, kuid paneb proovile riikide võimekuse järjestada koroonaviiruse täisgenoome. Kuna paljud maailma riigid seda massiliselt teha ei suuda, ei pruugita uue haru levikut paljudes piirkondades märgata.

Uuring: Viagra võtmine seostub väiksema Alzheimeri-riskiga

07.12.21 TERVIS ... Ravim sildenafiil, mida tuntakse paremini selle brändinime Viagra järgi, seostub tavapärasest kuni 70 protsenti väiksema ohuga Alzheimeri tõve tekkeks, osutab USA teadlaste uuring. Siiski on tegu vaid oletuse, mitte kinnitatud seosega.

Geeniteadlaste vestlusring: sõeluuringust pole kasu, kui kutsutav on surnud

07.12.21 TERVIS ... Eestis on geenivaramuga liitunud ligi viiendik elanikkonnast. Andmete ulatuslikum jagamine võiks oluliselt kiirendada kõrge vähiriskiga inimestele ligihiiliva haiguse märkamist. Värskes netisaates lahkavad personaalmeditsiini põletavaid küsimus Tartu Ülikooli professorid Lili Milani ja Andres Metspalu.

Pika ea saladus on leidmata, ent kogukonnatunne aitab kaasa

07.12.21 ÜHISKOND ... Piirkondi, kus on leitud rohkem pikaealisi kui mujal, on teadusringkonnas hakatud nimetama pikaaelisuse piirkondadeks, tuntud kui Longevity Blue Zone. Pika eluea nimel ei tasu siiski kolida mõnda neist elama, vaid kohandada oma elustiili: süüa kohalikku tervislikku toitu, palju liikuda ning olla pere- ja ühiskonnaellu kaasatud, osutab Tallinna Ülikooli rahvastikuteadlaste osalusel valminud teadusartikkel.

Lugeja küsib: kas lapsed püüavad mullu põdemata jäänud tõved kinni tänavu?

06.12.21 TERVIS ... Novaatori poole pöördus lugeja, kelle lapsed on sel sügisel palju sagedamini haiged kui mullu. Ta uuris, kas on võimalik, et tänavuse võrdlemisi avatud ühiskonna mõjul püüavad lapsed kinni need haigused, mis mullu rangema korra tõttu põdemata jäid. Vastavad terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein ja SA Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas.

Kord päevas süüa on koera tervisele parim

06.12.21 TERVIS ... Mitu korda päevas tuleks koerale süüa anda, et koera tervis püsiks võimalikult hea? Teadlased on tulnud välja vastusega sellelegi küsimusele: vastus on: üks kord päevas.

Kuulmislangus nooreneb ööklubis, trennis ja kinos

06.12.21 TERVIS ... Kuulmislangus ei ole enam üksnes eakate mure, vaid kimbutab sel sajandil ka üha rohkemaid noori. Mürarikka töökeskkonna asemel kahjustab inimene tänapäeval kuulmist näiteks kinos, kontserdil, ööklubis või rühmatrennis ja Eesti asutused pole siinkohal erand, osutab Tallinna Ülikooli uurimistöö.

Eesti HIV-nakatumine langeb, aga võib-olla moonutatult

03.12.21 TERVIS ... Eestis leitakse teist aastat vähem uusi HIV-positiivseid kui kunagi varem ja nakatuvad eeskätt keskealised inimesed. Spetsialistide sõnul võib statistikat moonutada aga tõik, et COVID-19 aegu on plaaniline ravi olnud piiratud.

Reoveeuuring: viirust jääb kõikjal Eestis üha vähemaks

03.12.21 TERVIS ... Sel nädalal jäi koroonaviirust reovees vähemaks kõikjal Eestis. Kuigi uusi viiruseleiuta piirkondi ei lisandunud, on viirust nüüd oluliselt vähem ka Lõuna- ja Kagu-Eestis, selgub reovee seireuuringust.

Teadlased leidsid geeni, mis soodustab naiste tervist ohustavat sündroomi

02.12.21 TERVIS ... Polütsüstiliste munasarjade sündroomi ehk PCOS-i (polycystic ovary syndrome) all kannatab ligi kaudu 10 protsenti naistest. Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uurimistöö leidis uue geneetilise teguri, mis sündroomi esinemist soodustab. Tulevikus võib see aidata kaasa arengutele sündroomi ravis ja ennetuses.

Ajurakkude geenid on valgukodeerimisel silmapaistvalt paindlikud

02.12.21 TERVIS ... Inimese aju on üks keerukamaid asju kogu teadaloevas universumis. Nüüd selgub, et inimaju geneetika on veel keerulisem, kui seni arvatud.

Regulaarne ja mitmekesine treenimine on pikaajalise heaolu alus

01.12.21 TERVIS ... Hiljuti eesti keelde tõlgitud ja Tallinna Ülikooli kirjastuse alt ilmunud raamat "Funktsionaalne treening" pakub Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi professor Kristjan Pordi sõnul praktilisi juhiseid neile, kes mõistavad, et pikaajalise heaolu tagatis on liikumisvõimeline keha.

Teadus 3 minutiga | Kuidas treeninguid oskuslikult planeerida

01.12.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Oskuslik treeningute planeerimine on spordis juba aastakümneid olnud vastuseta miljoni dollari küsimus. Nüüd otsib sellele vastust Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Rasmus Pind.

Teadus 3 minutiga |Lahendades probleemi üle 1,4 miljardi inimese jaoks

30.11.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Iga viies inimene kannatab migreeni käes. Migreen on maailmas esinemissageduselt kolmandal ning puude põhjustajana seitsmendal kohal, kirjutab Tartu Ülikooli neuroteaduste doktorant Triinu Niiberg-Pikksööt.

Eakadki võivad olla kohastunud aktiivseks eluks

30.11.21 TERVIS ... Kui ühelt poolt on nutikad masinad teinud inimeste tööelu kergeks ja vanaduspõlve mugavaks, siis teisalt kimbutab väheliikuvaid eakaid rida tervisemuresid. Värske uuring osutab, et inimene pole arenenud eluõhtul istuvaks jääma, mistõttu tagaks tänapäeva eakale parema elu mugavuse asemel regulaarne liikumine.

Pfizer juba kohandab oma vaktsiini omikroni tüvele sobivaks

29.11.21 VÄLISMAA ... USA ravimitootja Pfizeri tegevjuht Albert Bourla ütles esmaspäeval, et ettevõte on juba alustanud tööd oma vaktsiiniversiooni kallal, mis on suunatud spetsiaalselt omikroni tüve vastu. Ka Venemaa teatas, et kohandab oma Sputnik V vaktsiini uuele tüvele vastavaks.

Teadus 3 minutiga | Pole tervist ilma vaimse terviseta

29.11.21 TEADUS 3 MINUTIGA ... Ilmselt on kõik kuulnud ütlust "terves kehas terve vaim". Mis aga siis, kui vaim ei ole terve, küsib Tartu Ülikooli genoomika instituudi doktorant Hanna Maria Kariis

Lõuna-Aafrikas levib tugevalt muteerunud koroonavariant

26.11.21 TERVIS ... Maailma Terviseorganisatsioon lisab tõenäoliselt reedel murettekitavate koroonaviiruse variantide sekka tugevalt muteerunud variandi B.1.1.529. Viroloogide sõnul võtab aga selle ohtlikkuse hindamine vähemalt kuu ja variandi tegelike võimete kohta on veel palju küsimusi.

Reoveeuuring: viirus on suursaartelt kadunud

26.11.21 TERVIS ... Sel nädalal näitas reovee seireuuring, et kuigi Mandri-Eestis on viirus veel ühtlaselt laiali, siis Saare- ja Hiiumaalt seda ei leitudki. Suuremates asulates oli viirust sel nädalal samuti keskmiselt varasemast vähem.

mRNA-vaktsiin kaitses merisigu puukide ja borrelioosi eest

24.11.21 TERVIS ... Uue põlvkonna koroonavaktsiiniga samal tehnoloogial põhinev vaktsiin takistas merisigadega tehtud katsetes puukidel vereimemist ja pärssis sellega borrelioosi põhjustava bakteri edasikandumist.

Lapsed on terased märkama pandeemia põhjustatud muutusi

24.11.21 TERVIS ... Pandeemia mõjudest lastele on enim avalikkuse tähelepanu saanud vaimse tervise ja distantsõppega seotud probleemid. Dagmar Kutsari ja Leena Kurvet-Käosaare tehtud uuring näitab aga, et koolilapsed ise näevad uues olukorras nii head kui halba.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: