Noorteadlased

Els Heinsalu: lihtsalt vingumisest pole kasu, räägi õigete inimestega

26.02.18 TEADUSELU ... "Ei, me ei pea kohtuma ilmtingimata laboris, koha võid ise pakkuda. Jah, reede õhtul sobib ka". Lootus saada Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendi Els Heinsalu (37) kohta teada midagi enne temaga sama laua taha istumist näib olevat määratud eos läbikukkumisele.

ENTA: teadus kui haridusuuenduse toetuspunkt, vundament, vaade ja garantii

30.09.17 HARIDUS ... Ülikoole ja teadlasi kritiseeritakse tihti liiga kitsaste uurimisteemade valimise pärast, millest pole vähemalt näiliselt argiprobleemide lahendamisel mingit erilist kasu. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed näitavad aga haridusteaduse näitel, et täpselt seatud kitsas teadustöö fookus on teinekord mitmetahuliste probleemide lahendamiseks hädavajalik.

Geeniteadlasel Tõnu Eskol on igav DNA

03.06.17 NOORTEADLASED ... Geenivaramu asedirektoril, populatsiooni ja funktsionaalse genoomika vanemteaduril Tõnu Eskol on mõistagi ka oma geenid uuritud ning teadaolevaid suuremaid riskimutatsioone pole seal ilmnenud. Tema DNA on “igav” ehk geenid on head, tervis, kasv ja akadeemiline võimekus ning muud näitajad on soodsad.

Tarmo Soomere: kui teadlased kaovad, me ei pruugi seda märgata viis aastat

26.04.17 KIRJANDUS ... Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis "Kirjandusministeeriumis" kogumikust "Teadus kolme minutiga", mille algatas tema ja koostas Ebe Pilt. Soomere mõtiskles ka teaduse seisust ühiskonna asjus.

Oksüdatiivse stressi mõõtmine võib aidata pikendada eluiga

11.03.17 LOODUS ... Kui inimesed mõtlevad hapnikust tavaliselt kui millestki, mis on eluks vajalik, siis tegelikult on hapnik ka mürgine gaas, kuna see reageerib hõlpsasti mitmesuguste ainetega. Richard Meitern uuris Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös, kas mõningate praegu kasutatavate vahenditega on üldse võimalik õigesti oksüdatiivset stressi mõõta. 

Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika

14.12.16 NOORTEADLASED ... Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

Teadus kolme minutiga: Rain Kuldjärv ja kultuurpärmi kultuursus 

07.12.16 NOORTEADLASED ... Kumb on siidri ja õlle valmistamiseks parem – metsik või kultuurpärm? Võimatu öelda. Küll aga näitlikustab Tallinna tehnikaülikooli doktorandi Rain Kuldjärve teadustöö, et teaduspõhise lähenemisega on võimalik tuua rahvusvahelistelt siidrikonkursitelt koju auhindu.

Teadus kolme minutiga: Katre Juganson ja nanomaterjalide nähtamatu oht

23.11.16 NOORTEADLASED ... Viimastel aastatel on leiutatud mitmeid nanomaterjale, mida leiab juba erinevatest toodetest ja millele pannakse suuri lootusi meditsiinis ja elektroonikas. Kui esmapilgul võib tunduda, et nanomaterjalidest saabki vaid kasu, võivad head omadused muuta need elusloodusele samas ka ohtlikuks, märgib keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi nooremteadur Katre Juganson.

Teadus kolme minutiga: Juri Ess ja liiklusõnnetuste ennetamine

16.11.16 NOORTEADLASED ... Kolme minuti teadusvideote sari tutvustab Eesti noorteadlaste uurimusi. Sarja esimeses klipis räägib Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna doktorant Juri Ess, kuidas ennetada õnnetusi parema liikluskorralduse abil.

Noor materjaliteadlane käis ainsa eestlasena mainekal kohtumisel nobelistidega

24.08.16 NOORTEADLASED ... Tartu ja Turu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja oli üks 80 riiki esindavast 400 noorest, kes käis Eesti parima noorteadlasena mainekal Lindau foorumil kohtumas Nobeli preemia laureaatidega.

Mihkel Kama: teadusrahastuse kriisi laastavat mõju aitaksid leevendada noorteadlastele suunatud uurimistoetused

23.02.16 NOORTEADLASED ... Eesti praegune teadusrahastuse seis on sedavõrd kehv, et projekti ebaõnnestumise korral on noorteadlaste võimalus uuesti raha saada nullilähedane, kirjutab Leideni ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama. Abi oleks noorteadlastele ja väiksematele uurimisrühmadele suunatud uurimistoetustest, millega saaks Eestisse meelitada ka andekaid doktorante välismaalt.

Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkuse geomeetria

24.01.16 NOORTEADLASED ... Juhuslikkus on maailma lahutamatu osa. Sellegipoolest vajab täiesti juhuslike reaalarvude kirjeldamine matemaatilist mudelit – maailmas pole lihtsalt lõpmatu arvu külgedega täringut, mida päriselulise abimehena kasutada.

Mitte niivõrd noor Eesti teadus: energia talletaja liikumisest südame elumuse parandamiseni

22.01.16 NOORTEADLASED ... Mõned inimese rakud peavad töötama kogu aeg ja pidevalt. Näiteks inimese südamelihasrakud tarbivad selle käigus päevas umbes kuue kilogrammi jagu ATP'dena tuntud universaalset energia talletajat. Kuidas rakus ainevahetusprotsessid rakus täpselt käivad, seda uurivad Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi teadlased.

Eesti noor teadus välismaal: immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis

20.01.16 NOORTEADLASED ... Cambridge’I ülikooli doktorant Halliki Voolma pidas konverentsil “Eesti noorteadlased välismaal” ettekande teemal „„Mu elu oli täielik põrgu": immigrantidest naiste kogetud koduvägivald Inglismaal ja Rootsis”.

Eesti noor teadus välismaal: juhuslikkus ja filmi-filosoofia

19.01.16 NOORTEADLASED ... Warwicki ülikooli doktorant Teet Teinemaa pidas konverentsil Eesti noorteadlased välismaal ettekande teemal “Juhuslikkuse tähtsus filmis ja filosoofias: filmi "13 vestlust ühest asjast" dialoog Jacques Rancière'i mõttega“.

Keemia professor noorteadlastele: Eesti teadus on nähtav

15.01.16 NOORTEADLASED ... Eesti noorteadlaste konverentsi raames astusid üles ka mitte enam niivõrd noored teadlased, teiste seas Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi keemia õppetooli juhataja Margus Lopp, kes jagas näpunäiteid Eesti teadussüsteemis hakkama saamiseks.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas inimese sisemusest kiiresti pilti teha

14.01.16 NOORTEADLASED ... Magnetresonantstomograafia uuring võimaldab meil inimkehast teha pildi, kuid see võtab aega ning seda aega tihtilugu pole. Kuidas saada MRT pilt kiiresti ja kvaliteetselt, sellele on võimalik lahendus matemaatikute ja füüsikute kätes.

Eesti noor teadus välismaal: ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud

13.01.16 NOORTEADLASED ... ETH Zurichi doktorant Johannes Heinsoo pidas konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande pealkirjaga „Ülijuhtidest kvantarvuti ja nelja kvantbiti põimolekud”.

Eesti noor teadus välismaal ja panus kaasaegsesse tuumafüüsikasse

13.01.16 NOORTEADLASED ... Kuidas tehakse kaasaegset tuumafüüsikat ning milliseid eksperimentaalseid võtteid selle uurimisel kasutatakse, rääkis Glasgow ülikooli doktorant Bruno Strandberg.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas luua Eestisse teadusmahukad töökohad?

12.01.16 NOORTEADLASED ... Mida peaks tegema, et teadusmahukad töökohad tekiksid ka Eestis ning värsked doktorid ei näeks karjäärivõimalusi üksnes ülikoolide juures, sellest rääkis oma kogemusele tuginedes dr Rainer Küngas, kes oma teadmisi rakendab Taani tööstussektoris.

Eesti noor teadus välismaal: uusimad meetodid biotehnoloogias

12.01.16 NOORTEADLASED ... Kadi Liis Saar on oma doktorantuuri raames välja töötamas microfluidics platvormi, mis võimaldaks kiiret, efektiivset ja hästi-kontrollivat biomakromolekulideuurimist nende naturaalses vesikeskkonnas.

Kadi Liis Saar: piiri taga tegutsevate noorteadlaste unustamine maksab kurjalt kätte

11.01.16 NOORTEADLASED ... Teadus. Mis on teadus? Teadus on midagi enamat, kui üks teadlane või grupp teadlasi oma laboris istumas ja eksperimente tegemas või laboris vinge lõhnaga kemikaale sünteesimas. Jah, vahel tuleb ka seda ette, aga teaduse pale on midagi palju rohkemat, mitmetahulisemat ja laiemat.

Eesti noor teadus välismaal: Higgsi bosoni muutev jõud füüsikas

11.01.16 NOORTEADLASED ... Kui 2012. aastal saadi kinnitus, et Higgsi boson tõepoolest eksisteerib, siis viimased kolm aastat osakestefüüsikas on möödunud selle osakese tundmaõppimisele.

Eesti noor teadus välismaal: Maa koostis paljastab planeedi tekkeloo

11.01.16 NOORTEADLASED ... Selle, kas planeet on elukõlbulik, määrab osaliselt selle koostis. Samuti annab planeedi koostis teavet planeedi tekkeprotsesside kohta. Millest koosneb Maa? Sellele küsimusele püüab vastata astrofüüsik Mihkel Kama.

Eesti noor teadus välismaal: punktkirjalugejad töötlevad informatsiooni sarnaselt kuuldud kõne töötlemisele

08.01.16 NOORTEADLASED ... Pimedad punktkirjalugejad sarnaselt nägijatele loevad kogemuse suurenedes kiiremini ja teevad vähem vigu. Miks see nii on, seda uurib Anneli Veispak, kes on järeldoktorant KU Leuvenis.

Eesti noor teadus välismaal: kuidas mõjutab veise sööt metaani emissiooni?

08.01.16 NOORTEADLASED ... Toitained, mis on sööda sees, mõjutavad seda, kui palju metaani loom eritab. Selleks, et leida viis, kuidas loom eritaks võimalikult vähe metaani, kuid saaks sealjuures ka söönuks, uurib Rootsi põllumajanduskooli järeldoktorant Marko Kass.

Eesti noor teadus välismaal: genoomi programmeerimine bakterite immuunsüsteemi abil

07.01.16 NOORTEADLASED ... Eesti Teaduste Akadeemias toimus konverents „Eesti noorteadlased välismaal“, kus üle maailma teadust tegevad eesti noored teadlased tutvustasid oma uurimistööd.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

teadusuudiste kokkuvõte

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: