Loodus

Eesti ohustatuima orhidee püsimajäämine sõltub püsielupaikade hooldamisest

22.02.18 ... Eestis kasvab 36 liiki orhideelisi ehk käpalisi, mida on oluliselt rohkem kui meie lähinaabritel. Mitmed käpaliste liigid on sobivate elupaikade kadumise ja taimedele ebasobivate maakasutusvõtete tõttu hävimisohus.

Vampiiride kestva verejanu taga on bakterid

20.02.18 ... Veri on kehv toiduallikas, ükskõik mida võiks järeldada popkultuuri ja romaani "Dracula" põhjal. Tavalist vampiirnahkhiirt uurinud Taani teadlaste hinnangul ei suudaks loomake elus püsida ebatavalise geenipagasi ja selle soolestikku asustava bakterikoosluseta.

TÜ uuring: metsise paremaks kaitsmiseks on vaja tunda tema vaenlasi

20.02.18 ... Tartu ülikooli teadlaste uuring näitab, et tänavuse aasta linnu metsise kaitsmiseks ei piisa mängudele keskenduvatest meetmetest – tähelepanu tuleb pöörata ka lähikonnas toimuvale metsamajandamisele ja rüüstajate ohjamisele.

Linnud liigutavad magadeski laululihaseid

18.02.18 ... Värvulised on enamasti vahvad laululinnud ja nõnda ka Austraaliast pärit punaoranžinokaline sebra-amadiin. Nüüd selgub, et sebra-amadiinid on lausa sedavõrd pühendunud laululinnud, et harjutavad laule koguni unes.

Evolutsiooniökoloogid on leidnud vähiuurimise kullasoone. Kas tõesti?

16.02.18 ... Tartu ülikooli loomaökoloogia teadur Tuul Sepp avaldas oma esimese vähiartikli ja küsib zooloogiablogis, kas evolutsiooniökoloogid on leidnud vähiuurimise kullasoone.

Inimtegevus hukutas Borneo saarel enam kui 100 000 orangutani

16.02.18 ... Indoneesia saarestikus asuval Borneo saarel on hukkunud viimase 16aasta jooksul enam kui 100 000 kriitiliselt ohustatud liikide nimekirja kantud orangutani.

Väljasuremine sõltub suurusest

15.02.18 ... Teatud määral on väljasuremine otseses seoses energiaga. Loomad, sh inimesed, tarbivad enda ümber olevaid energiavarusid, näiteks toitu loodus- ja maavarasid. See kõik on natuke sama moodi nagu see ümmargune tegelane arvutimängus Pac-Man - kui tühje auke on tegelase ümber liiga palju, jääb Pac-Man nälga ja mäng on läbi.

Sotsiaalne positsioon on seotud taibukusega

15.02.18 ... Taibukus on seotud sotsiaalse positsiooniga, vähemalt isastel faasanitel. Inglismaal tehtud katsetest nähtub, et domineerivad isasfaasanid on kiiremad õppijad kui nende tagasihoidlikumad soo- ja liigikaaslased.

Kass sööb leevikest, sina oled süüdi!

12.02.18 ... Talvised lindude toidulauad ei hoolitse vaid kenade värviliste värvuliste kõhutäie eest - oma noosi saavad ka linnakassid. Igal talvel kütab kirgi linnuhuviliste ja kassisõprade vastasseis, nii ka tänavu. Kas jätta linnud toitmata või hoida kassid puuris? Oma seisukohta tutvustab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi. Mida teie arvate?

Isased sinikaelad on naistemehed, kel jagub tähelepanu ka naabrinaistele

12.02.18 ... Täna räägime linnust, kelle tiival asetseb uhke sini-must-valge sulgede kombinatsioon ja kes on kõige tavalisem veelind – see on sinikael-part, lühemalt lihtsalt sinikael.

Koer, kes ohjab kärntõbe

11.02.18 ... Rikit võib pidada üsna haruldaseks koeraks. 1980. aastatel ähvardas tema esivanemaid väljasuremine, sest meie looduses vähenes märgatavalt väikeulukite arv. Sellepärast polnud jänese, rebase ja ilvese jälgede ajamiseks aretatud koeratõugu enam jahimeestele appi vaja.

Reportaaž: tunde järgi metsa majandamas

10.02.18 ... Vändra metsas Pärnumaal elab Leili Mihkelson, kelle esivanemad on selle koha peal metsa teinud juba vähemalt 17. sajandist. Seega on just temalt hea pärida, mis meie metsadega praegu lahti on.

Eestis sündis ainulaadsel viisil katseklaasilehm

08.02.18 ... Jaanuari lõpul sündis Rahinge farmis ligi 50-kilone lehmvasikas, kelle elu sai alguse tänu kehavälisele viljastamisele ja embüosiirdamisele. Munarakkude saamiseks kasutatud meetod võimaldab kasvatada Eestis oluliselt heade tõuomadustega loomade arvu.

Taevast sajab kümneid miljoneid viiruseid

08.02.18 ... Õhk kubiseb viirustest isegi ajal, kui parasjagu pole gripiepideemia. Hispaania ja Kanada teadlaste analüüs näitab, et iga päev võib sadada ühele ruutmeetrile isegi sadu miljoneid viirusi ja kümneid miljoneid mikroobe.

Vees elavad selgrootud aitasid hinnata Pärnu jõe puhtust

08.02.18 ... Õpilaste tehtud uuringu tulemused näitasid, et erinevate indeksite järgi on Pärnu jõe seisund väga erinev.

Lugeja küsib: miks linnud parves kokku ei põrka?

08.02.18 ... Tänavatel ringi jalutades võib näha õige tihti tuviparvi, mis inimeste ja autode lähenedes loetud sekundite jooksul õhku tõusevad. ERR Novaatori küsimusele, miks need tuvid omavahel kokku ei põrka ja kuidas seda teadmist ära kasutada, vastab Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Tahad kaitsta loodust? – Hakka looduskaitsebioloogiks!

08.02.18 ... Looduse kaitsmiseks on mitmeid võimalusi: võib loobuda muru niitmisest, võib õpetada oma lastele keskkonna suhtes vastutustundlikku käitumist või asuda tööle ametisse, kus looduskaitse on üks töö osa. Millised võimalused selleks on looduskaitsebioloogil, aitab arutleda Tartu ülikooli makroökoloogia vanemteadur Tsipe Aavik.

Suures rühmas elavad linnud on nutikamad

08.02.18 ... Kellel on rohkem sõpru ja tuttavaid, see on tõenäoliselt natuke nutikam kui need, kel sõpru ja tuttavaid vähem. Nii on see vähemalt suurleigarite puhul, kellega Austraalia ja Briti teadlased on katseid teinud.

Teadlane: vetikate potentsiaali annaks oluliselt rohkem ära kasutada

07.02.18 ... Vetikates leidub aineid, mida teistes taimedes pole ja seetõttu leiavad teadlased neile aina uusi kasutusvõimalusi, ütleb intervjuus vetikate uurimisele pühendunud Tallinna ülikooli vanemteadur Rando Tuvikene.

Nagu linnuke oksa peal - kuidas talilindudel läheb?

07.02.18 ... Elus on ikka nii, et ühe õnnetus on teise õnn. Tänavu jäi põllumeestel koristamata palju viljapõlde, kus nüüd kõrred lume seest välja turritavad. Talve saabudes sai aga nendest viljapõludest ühtäkki tohutu söögilaud paljudele  liikidele, nii närilistele kui lindudele.

Doktorandi uuring: rasvatihase riskikäitumisel on geneetiline taust

06.02.18 ... Tartu ülikooli zooloogia osakonna doktorant Killu Timm avaldas uuringu rasvatihase riskikäitumise geneetilisest taustast.

Metsloomad liiguvad inimeste tõttu kuni poole vähem

06.02.18 ... Inimene muudab maakera palet, ehitab linnu, rajab teid ja künnab põldu. Loomad tõmbavad end seepeale üha koomale. Teadlased on analüüsinud nüüd GPS-seadmetega kogutud andmeid enam kui 800 looma liikumise kohta ja jõudnud järeldusele, et mida lähemal asulatele ja muudele suure inimmõjuga aladele elavad, seda väiksem on territoorium, millel nad liiguvad.

Vaata videost, kuidas Eesti ainuke arahnoloog laboris ämblikke määrab

05.02.18 ... Enamiku inimeste jaoks on suur osa ämblikke üsna ühesugused. Eesti ainuke arahnoloog Mart Meriste teab, et nii see ei ole. Tema vilunud silmale on erisuguseid ämmelgaid oi-oi kui palju.

Kadumise äärel loopealsetelt leiti Eestile 6 uut ämblikuliiki

05.02.18 ... Uued leiud ämblike ja teiste organismirühmade seas näitavad, et Eesti avatud ja kidurakasvulisi, maailmas haruldasi loopealseid vajavad nii taimed, samblad, samblikud kui ka mitmed haruldased loomaliigid.

Fotolugu: loopealsed pakuvad taas lummavaid vaateid ja hoiavad liigirikkust

02.02.18 ... Veel eelmise sajandi alguses oli Üügu panga ümbrus (avafotol), nagu ka suur osa ülejäänud Muhu saarest, võrdlemisi lage. Maastikus domineerisid karjamaad ja puisniidud. Selliste kooslustega on seotud suur osa Eesti elurikkusest.

Jääkarusid ähvardab arvatust suurem nälg

02.02.18 ... Jääkarude olukord on arvatust hullem, sest tuleb välja, et need toredad loomad vajavad rohkem toitu kui seni arvatud. Mida vähemaks jääd jääb, seda raskem on neil aga hülgeid leida, ja mida suuremaks nende hülgevajadus osutub, seda enam neid nälg ohustab.

TÜ professor Arne Sellin rääkis tulevikukliima mõjust Eesti metsadele

01.02.18 ... Täna pidas Tartu ülikooli ökofüsioloogia professor Arne Sellin TÜ muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu teemal "Mida toob tulevikukliima meie metsadele?".

Video: Soomes filmis mees haruldast valget põtra

31.01.18 ... Soomes Pirkanmaa maakonnas Parkano linna lähistel kohtas Anders Grönqvisti nimeline mees jaanuari lõpus haruldast valget põtra ning tal on õnnestus looma ka filmida. Loodusteadlaste sõnul võib selliseid valgeid põtru olla Soomes umbes kümme isendit.

Avastus linnuriigist: puukoristajad kasutavad tööriistu

30.01.18 ... Tööriistad aitavad loomadel toidule ligi pääseda ning enda ellujäämise tõenäosust suurendada – ja seda mitte ainult inimestel ja teistel primaatidel, vaid ka lindudel. Hiljutised vaatlused kirjeldasid tööriistu kasutamas isegi meie talviste söögimajade igapäevast külastajat, puukoristajat.

Nõgikikas revideerib regulaarselt kopra kodupaiga mädanenud pajusid

29.01.18 ... Nähes laastudeks kooritud puid või puruks taotud kände, on ilmselge, et siin on tegutsenud rähn – aga milline neist? Loomulikult ikka kõige suurem, kes meil olemas on – musträhn ehk nõgikikas.

Sääse pihta virutamisest on kasu isegi märki tabamata

29.01.18 ... Sääse pihta ajalehega virutamisest võib olla kasu isegi juhul, kui vereimetajat tappa ei õnnestu. Putukatega katseid teinud teadlased märgivad, et sääsed õpivad pikapeale vältima surmalähedaste kogemuste ja muu ebameeldivaga seonduvaid lõhnu.

Eesti teadlaste abiga mudeldati Euroopa metsade arengulugu

26.01.18 ... Grupp teadlasi, kelle hulgas ka Tallinna ülikooli vanemteadur Shinya Sugita, on loonud võimaluse rekonstrueerida Euroopa metsade arengut pärast jääaega.

Aasta looma rasked ajad hakkavad mööda saama

25.01.18 ... Neljapäeval kuulutatakse ametlikult aasta loomaks ilves. Ilvese olukord Eestis on olnud viimastel aastatel väga kehv, kuid näitab sel aastal esimesi paranemise märke.

Hiinas sündisid esimesed kloonitud makaagid, inimestest on vara rääkida

25.01.18 ... Hiina ja USA teadlased tõid peaaegu 20 aastat pärast kloonlammas Dolly sündi sama tehnika abil ilmale esimesed primaadid – reesusmakaagid Zhongzhong ja Huahua. Praktilistest rakendustest ja sarnasel viisil inimeste kloonimisest on aga vara rääkida.

Teadlased leidsid mereveest uut tüüpi viirusi

25.01.18 ... Ameerika teadlased on leidnud kogu maailma mereveest senitundmata tüüpi viirusi. Muretsemiseks põhjust ei ole, sest tõenäoliselt on neid viirusi maailma meredes leidunud juba ammu, neid on seniste meetoditega lihtsalt olnud võimatu avastada.

Ghana valuuta: kuld ja kakao

23.01.18 ... Ghana üks jõukam paik, Ashanti piirkond Obuasis, on maailmas tuntuks saanud just kullakaevandamise ja kakao kasvatamisega ning seal käis kohalikul kakaofarmeril külas “Osoon”.

Osoon tutvustab: kanakull

23.01.18 ... Looduses on alati nii, et elu ja surm käivad käsikäes, see on vankumatu seadus. Kellegi surm võib karmil talvekuul aga tähendada väga paljudele elu. Selleks, et loodusjäädvustaja saaks näha liike, eriti haruldasemaid ja pelglikke, tuleb leida koht, kus on toitu. Ja siit tulebki mängu surm.

Lihtne tööriist kergitas varese saagikogumiskiirust kümme korda

23.01.18 ... Uus-Kaledoonia saarel elavad varesed on üks kolmest teadaolevast linnuliigist, kes kasutab omaloodud tööriistu. Bioloogid on nüüd välja selgitanud, miks näevad linnud tööriistade valmistamisega sedavõrd palju vaeva. Juba lihtsa konksu painutamine võimaldab koguda varestel toitu kuni kümme korda kiiremini.

Tartu linnuteadlased kogusid lindude põgenemiskäitumise kohta uusi teadmisi

23.01.18 ... Olukorras, kus loomade elupaigad muutuvad inimtegevuse tulemusena üha väiksemaks või asenduvad asulatega, peavad muutuma ka loomade käitumismustrid.

Suurem osa enimlevinud mullabakteritest on siiani kirjeldamata

19.01.18 ... Planeedil elab kümneid tuhandeid erinevaid bakteriliike. Üle terve maailma kogutud proove uurinud teadlaste sõnul võimutsevad neist planeedi muldades aga vaid vähesed. Peaaegu pooled seal elavatest mikroobidest jagunevad kahe protsendi eristatavate bakteriliikide vahel.

Uus oht Arktikas: jäätsunamid ja jäätuv vihm

19.01.18 ... Kliimamuutuste mõjul Arktikas sagenevad vihmavood kuulutavad muskusveistele tumedat tulevikku. Kokkupuutel peaaegu hetkeliselt külmuvad sademed raskendavad loomade ligipääsu toidule. Kohati on viinud äärmuslikud ilmaolud aga muskusveiste endi jääkujudena tardumiseni.

Tiit Maran soomlaste otsusest pandad rentida: see on väga riskantne samm

18.01.18 ... Soome jõudsid Hiinast täna kaks hiidpandat, keda Ähtäri loomaaed Kesk-Soomes järgmised 15 aastat Hiinalt rentima hakkab. Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran märkis, et panda on väga kulukas loom ja kuigi tegemist on kihvti loomaaiaga, tegid soomlased tema meelest pandade rendile võtuga ikkagi riskantse sammu.

Teadlased jõudsid jälile, mis tappis Kasahstanis 200 000 antiloopi

17.01.18 ... Kaks kolmandikku maailmas elavatest saigadest tapnud bakter poleks saanud vohada harukordselt sooja ja niiske ilmata. See sunnib aga teadlaste sõnul küsima, mis ootab kliimamuutuste taamal inimkonda ennast.

Männikuid kahjustav punavöötaud võib pärit olla hoopis Euroopast

16.01.18 ... Kas Põhja-Euroopa männikutes okastel järjest sagedamini esinev punavöötaudi tekitaja (Dothistroma septosporum) ikka on invasiivne patogeen Aasiast? Metsandusteadlased pole selles sugugi kindlad.

Lindude sulestiku mikrofloorat mitmekesistab koduloomade lähedus

16.01.18 ... Mikroorganismid pole olulised mitte ainult inimesele, vaid ka lindudele - seda nii seedesüsteemis, kehapinnal kui ka sulestikus. Vastsest uuringust tuleb välja, et metsikud linnud ei ela laudas koduloomadega koos mitte ainult toidu pärast - laut aitab kaasa ka bakterite arvukusele.

Kas ümarmudil ja mudakrabi söövad mere tühjaks?

16.01.18 ... Globaliseerumise ja rahvusvahelise kaubavahetusega üha kasvav võõrliikide levik on looduskeskkonna üheks põhiliseks probleemiks. Võõrliigid mõjutavad kohalikke ökosüsteeme, toiduahelaid, võetakse ära nišše. Teisest küljest on liikide levik loomulik protsess – näiteks Läänemere elustik sisuliselt võõrliikidest koosnebki. Vahe on leviku kiiruses, mis on tänu inimesepoolsele abile on väga erinev loomulikust levimiskiirusest.

Uudishimugeeniga säälikud pagevad kliimamuutuse eest

15.01.18 ... Kui kliima muutub ja elukeskkond kehveneb, siis üks võimalus elutingimusi parandada, on leida paremad tingimused mõnes teises kohas. Kuid mitte kõik ei ole ühtemoodi hakkajad uusi elupaiku otsima.

Uusim teadus: laulvad hiired, kaklevad krevetid ja abikaasa nuusutamine

12.01.18 ... Teaduskonverentsid on koht, kus kuulda kuumimaid teadusuudised ja veel avaldamata uuringuid. Zooloogide töö võib teinekord meenutada vaid loomadega mängimist ja loomauurijad on inimesed, kes sisimas kunagi suureks ei kasva - võtab Tartu ülikooli teadur Tuul Sepp hästi kokku USA-s toimunud zooloogiakonverentsi.

Inimeste nottimine ei tule siiski elusloodusele kasuks

12.01.18 ... Sõjas ei hukku ainult inimesed. Värske suuruuring viitab, et relvastatud konfliktide ja Aafrika suurimetajate allakäigu vahel on tugev seos.

Õistaimede edukuse tagab väike genoom

12.01.18 ... Teadlased on leidnud hea seletuse juba Charles Darwinit vaevanud mõistatusele: kuidas said õistaimed nii kiiresti maakera ökosüsteemides nii domineerivaks?
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: