Liigu peamenüü juurde 28.03.24 LOODUS ... Vaba looduse liigid saabuvad linna igal juhul, sest eesootav keskkond on neile kui pelgupaik. Inimene saab saabujaid toetada, kõrvaldades ohte alates peegeldavatest pindadest kuni pesapaiganappuseni. Loomaökoloog Tuul Sepa sõnul paraneks linnakeskkond ka inimese jaoks, kui taastataks rohkem linnatiike, -ojasid või konnalompe.
26.03.24 TEHNIKA ... Magistraalidel ja nende ristumispaigus tekivad ummikud sagedamini kui mujal linnas. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö tutvustab nüüd nutilahendust, mis võimalikke ummikuid ennetaks ja leevendaks. Kui foorid vilguksid uue mürataset ennustava meetodi lõpptulemuse järgi, väheneks ristmikul nii süsinikuheide, müra kui ka ristmiku läbimiseks kuluv aeg.
25.03.24 ÜHISKOND ... Kui tihti öeldakse, et seadus kehtib kõigile ühtmoodi, ei arvestata ilmselt, millisele seadusele ja milliste vahenditega keegi tegelikult ligi pääseb. Oma doktoritöös uuris Gustav Kalm, kuidas maailma rikkamad suurfirmad õigussüsteemide vahel žongleerides veel rikkamaks saavad ja vaesemad vaesemaks jäävad.
21.03.24 KESKKOND ... Taimede geneetilise materjali vahetus aitab mõista maastike tervikutoimimist ning annab viite, kuidas asurkonnad saavad hakkama maastiku- ja keskkonnamuutustega. Sealjuures mõjutavad taimede vahelist geenivoolu olulisel määral maastikuelemendid, ajalooline maakasutus ja selle muutus.
20.03.24 KESKKOND ... Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni ülevaate põhjal purustati möödunud aastal rekordid nii kasvuhoonegaaside taseme, pinnatemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.
19.03.24 ELU ... Kliimateadlase Hannes Tõnissoni sõnul oli möödunud talv maailmas keskmisest soojem, aga Eestis see-eest külmem. Kolmapäeval algav kevad jõuab Tõnissoni sõnul enne Lõuna-Eestisse kui Põhja-Eestisse.
18.03.24 KESKKOND ... Meie metsadeski tavaline juuremädanik juurepess põhjustab Norras hariliku kuuse puistutes märkimisväärset majanduslikku kahju. Hiljutise analüüsi põhjal esineb juurepess umbes igal kuuendal kuusel, kahjustades enam just jämedamaid puid.
18.03.24 TERVIS ... Kevadisel ajal saabub linnadesse nii-öelda tolmuhooaeg, mil õhus lendleb tavapärasest enam saasteosakesi. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnul on siiski õhk läinud Eestis viimase 15 aasta jooksul puhtamaks ja valmiv eurodirektiiv annab inimestele õiguse nõuda veel puhtamat õhku.
11.03.24 KESKKOND ... Kuigi Läänemere olukord on ajas mõneti paremaks läinud, on juurde tulnud hoopis teistsuguseid probleeme. Näiteks tuleb nüüd arvestada ka mere ruumilise planeerimisega.
07.03.24 KESKKOND ... Ekspertpaneel leidis pärast 15 aastat kestnud arutelusid toimunud hääletusel, et kuigi inimeste mõju planeedile on märkimisväärne, ei kõlba antropotseeni ehk inimajastu alguse tähistamiseks välja valitud esimeste vesinikpommikatsetuste jäljed. Alakomitee juht ja aseesimees on lubanud aga tulemused protseduurireeglite rikkumiste tõttu vaidlustada.
05.03.24 KESKKOND ... Lõppenud talv oli normist -0,8 °C külmem ning normist vähem jagus ka sademeid ja päikesepaistet.
01.03.24 KESKKOND ... Mõne nädala eest ilmunud uuringu tõlgendused äratasid taas paljudes hirmu, et Atlandi hoovuste süsteem (AMOC) on kokkuvarisemise äärel ja Põhja-Euroopas on oodata uut jääaega. Ehkki Eesti ekspertide sõnul pandi AMOC kliimamudelis käituma uudsel viisil, pole uurimuse põhjal võimalik tuleviku kohta üheseid ega selgeid ennustusi teha.
01.03.24 ARHITEKTUUR ... Taltechi Tartu kolledži vanemlektor, maastikuarhitekt Sirle Salmistu rääkis "Vikerhommikus", et üks easõbraliku linna põhimõte on see, et inimesed saavad võimalikult kaua iseseisvalt oma kodus elada.
29.02.24 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Kaugseirel kogutud andmed viitavad, et hariliku kuuse ja hariliku männi suremus on põuaste aastate sagenemise tõttu kasvanud ka Põhja-Euroopas. Tähelepanek viitab, et ka kunagi Eestisse rajatud ulatuslikke kuivendussüsteeme tuleks muuta varasemast nutikamaks
26.02.24 LOODUS ... Ühegi taime välimus pole juhuslik, vaid toetab hakkamasaamist teatud tingimustes. Kui need tingimused näiteks kliimasoojenemise mõjul muutuvad, võib osa liike kooslusest lahkuda ja uusi juurde tulla. Tartu Ülikooli teadlane hakkab ERC grandi toel uurima, kuidas mõjutavad erinevate omadustega taimed omakorda oma kasvukeskkonda.
26.02.24 KESKKOND ... Taimekaitsevahendid aitavad tõsta põllumajandustoodangut, aga võivad kahjustada keskkonda ja inimeste tervist. Oma väikese abikäe ulatavad nüüd lepatriinud, koostöös teadlastega.
23.02.24 KESKKOND ... Järvesetteid uurinud teadlased avastasid enda üllatuseks, et mikroplasti leidub ka sellise vanusega setetes, mil inimkond veel plasti massiliselt ei tootnud. Tulemused viitavad, et antropotseeni alguseks tuleb valida plasti masstootmise asemel teine teetähis.
22.02.24 KESKKOND ... Nii inimese kui ka enamiku muude liikide jaoks maamunal on kõige sobivam temperatuur 20 kraadi, kinnitab rahvusvaheline ülevaate-uuring. See tähendab, et kliima soojenemise tõttu kaotavad juba praegu kõrgema temperatuuriga piirkonnad liigirikkust.
22.02.24 KESKKOND ... Tuunikala on üks maailma enim söödud toidukalu. Tuunikala sisaldab palju valku, aga tänapäeva kahetsusväärne tõsiasi on, et ses ookeanikalas leidub ka päris palju elavhõbedat.
21.02.24 LUGEJA KÜSIB ... Ilmselt on iga last hoiatatud, et sildade all on jää õhem kui mujal ja seetõttu sinna minna ei tohi. Novaator uuris asja ning palus jää paksust mõjutavaid tegureid kommenteerida Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika instituudi professor Jaan Kaldal.
20.02.24 KESKKOND ... Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi saanud Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor Carlos Pérez Carmona võtab vaatluse alla taimede tunnuste muutused eri keskkonnatingimustes. Need teadmised aitavad langetada teaduspõhiseid otsuseid ökosüsteemide elurikkuse terviklikul hoidmisel ja kestliku põllumajanduse edendamisel.
16.02.24 KESKKOND ... Ehkki Kalamajja ehitatava puidupõhise Loodusmaja süsinikujalajälg tõotab jääda teistest kaasaegsetest lahendustest väiksemaks, selgub ekspertide sõnul kompleksi täpne keskkonnamõju pärast lõplike lahenduste kinnitamist.
16.02.24 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Juurepess tekitab ainuüksi Eesti metsaomanikele igal aastal ligi üheksa miljoni euro suuruse kahju. Haigustekitaja vastu võib olla teisest seenest – hiidkoorikust, kuid kuusikute kaitsmiseks tuleb preparaati Maaülikooli teadlaste sõnul veel täiustada.
14.02.24 KESKKOND ... Euroopa Liit on olnud blokina pikalt vastu nii geneetiliselt muundatud organismide loomisele kui ka laialdasele kasvatamisele, kuigi samu tehnoloogiaid kasutakse saagikuse parandamiseks mitmel pool mujal maailmas. Möödunud nädalal Euroopa Parlamendis toimunud hääletus võib avada ukse ühele varem GMO-määrusega seotud tehnikale – täppisaretusele.
14.02.24 KESKKOND ... Keskmiselt ja tugevasti kahjustatud metsades oli 20 aastat peale tormi sammalde liigirohkus suurem, kui metsas, kust puit peale tormi ära koristati. Vähem samblaliike leidus ka tormist kahjustama ja majandamata metsas, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste uuringust.
13.02.24 KESKKOND ... USA teadlaste hiljutine uuring näitab, et pudelivees võib leiduda rohkem mikroplasti kui seni arvatud. TLÜ professori Jaanus Terasmaa sõnul saab igaüks anda panuse keskkonnas jõudvate pisikeste plastitükkide hulga vähendamiseks.
08.02.24 VÄLISMAA ... Jaanuarikuu oli kõige soojem ilmavaatluste ajaloos, teatasid neljapäeval Euroopa Liidu Copernicuse Kliimaamuutuste Teenistuse (C3S) teadlased.
31.01.24 KESKKOND ... Neljapäeval ja reedel toimuval konverentsil võtavad eksperdid ja teadlased luubi alla päevakajalisemad mere ja sooga seotud küsimused, tegevused ning värskemad uuringud.
01.02.24 TÄHELEPANU! TEGEMIST ON TEADUSEGA ... Inimeste õhkupaisatud saasteosakesed on muutnud ajalooliselt pilvi heledamaks ja suurendanud sellega kosmosesse tagasi peegelduva päikesekiirguse hulka. Puhtam keskkond võib seeläbi lähikümnenditel üleilmset soojenemist kiirendada.
31.01.24 KESKKOND ... Tallinnas kulub autoga kümne kilomeetri läbimiseks keskmiselt 18 minutit ja 50 sekundit, selgus navigatsiooniteenuste firma TomTom iga-aastasest pingereast. Sujuvuselt Rio de Janeiroga võrreldava liikluse parandamist raskendab liikluskorralduse eksperdi Dago Antovi sõnul tervikliku tulevikuvaate puudumine.
29.01.24 KESKKOND ... Teadlased on jälle täpsemini teada saanud, kuidas satub keskkonda plastsaastet. Selgub, et põllumehed puistavad pisikesi plastitükke otse põllule. Briti teadlased väidavad pikale andmereale toetudes, et põlluväetised on suur mikroplastiallikas.
28.01.24 KESKKOND ... Elurikkad puunotid kehastavad looduses putukahotelle ning teadlaste sõnul on lamapuidu jätmine ka parkidesse õigustatud.
26.01.24 KESKKOND ... Möödunud aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. Kõige äikselisem oli seekord Võrumaa.
24.01.24 KESKKOND ... Noored okaspuumetsad muutuvad süsiniku sidujaks umbes kümme aastat peale vana metsa raiet või looduslikku hävimist ning õiged majandamisvõtted aitavad metsa tootlikkust ja süsiniku sidumist parandada, selgub hiljutisest teadustööst.
22.01.24 KESKKOND ... Eesti vetes leidub hulganisti maailmasõdade aegseid laevavrakke, mille kere korrodeerumise tõttu võib tulevikus näha üha rohkem kütuselekkeid. Riik on siiani tegelenud eelkõige taolistele reostusjuhtumitele reageerimisega, sest ennetav töö on keeruline ja kallis.
19.01.24 KESKKOND ... Poodides müüdav linnusööt sisaldab sageli kaugetest maadest pärit võõrtaimeliikide seemneid, mis võivad söötmispaikade ümbruses kevadel idanema hakata. Nii on näiteks Soomes vohama läinud mitmed raskesti tõrjutavad ja kohalikku taimestikku ohustavad umbrohud. Tulnukliike on linnusöödaga saabunud ka Eestisse, kuigi probleem ei paista siinmail veel nii tõsine olevat.
17.01.24 KESKKOND ... Maailmameres, sh Läänemeres elab hulk naftat lagundavaid mikroorganisme. Ehkki seni pole õnnestunud inimestel taolisi baktereid naftareostuste tõrjumiseks enda heaks kuigi hästi tööle panna, aitab nende uurimine mõista paremini looduse taastumisvõimet ja võib anda vihjeid naftat lagundavate ülibakterite loomiseks.
16.01.24 KESKKOND ... Kuhu inimene läheb, seal jääb taimestik üksluisemaks. Nii võib vähemalt väita siis, kui inimesed kolivad elama varem asustamata saartele, sest just selline tõik on selgunud värskes teadusuuringus.
15.01.24 KESKKOND ... Looduslike liikide geneetilise mitmekesisuse seire Euroopas on puudulik, osutab hiljutine uuring. Seeläbi võib nähtamatuks jääda oluliste, elurikkuse püsimist tagavate geenivariantide kadumine taime- ja loomaliikide asurkondadest.
15.01.24 LOODUS ... Kõrgtehnoloogiliste seadmete valmistamiseks tarvilikke haruldasi muldmetalle võib leiduda tavatutes kohtades: madalakvaliteedilistes maakides, hüljatud kaevandusaladel ja põllumajandusmaadel, kust on neid võimalik taimede abil fütokaevandada. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö soovitab suurema saagi nimel kasvatada mitut taimeliiki korraga.
10.01.24 AJALUGU ... Kui tänapäeval on igaõhtuse ilmateate aluseks meteoroloogilised vaatlusandmed, siis 19. sajandi Balti provintsides oli ajakirjanduslike kajastuste kuningaks oma silm. Lood tormikogemustest võisid mõnikord olla küll ebatäpsed ja liialdatud, kuid tagantjärele täidavad need lünki teadusandmete põhjal loodud mudelites, selgub hiljutisest teadusartiklist.
09.01.24 VÄLISMAA ... Läinud aasta oli mõõtmisajaloo kõige soojem ja temperatuur jäi napilt alla kriitilise 1,5 kraadi piiri, teatas teisipäeval Euroopa Liidu kliimaseireteenistus Copernicus (C3S).
08.01.24 TEHNIKA ... Tiivustatuna tarbijate huvist on toidutööstus hakanud üha rohkem huvi tundma taimsete valkude ja muude taimsete kõrvalsaaduste kasutamise vastu. Teadlased tulid toidutootjatele appi, et nood saaksid muu hulgas keskenduda taimsest toormest uuenduslike kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga lõpptoodete valmistamisele.
06.01.24 KESKKOND ... Aasta esimesel päeval Jaapanit tabanud võimas maavärin tekitas Ishikawa prefektuuris laialdasi purustusi ja vallandas isegi tsunami. Maavärin oli sealjuures mõnevõrra ebatavaline nii asukoha, tugevuse kui ka sellega kaasnenud hiidlaine poolest.
28.12.23 KESKKOND ... Läänemerel algas harva esinev suuremahuline soolase vee sissevool ehk soolapulss, millel võib mereteadlaste hinnangul olla keskkonnale pikaajaline ja laialdane mõju. Kuigi nähtust peetakse üldiselt kasulikuks, võib teha see Soome lahele karuteene.
20.12.23 LUGEJA KÜSIB ... Kuigi lumevaip on jalge alt kadunud ning alles jää ja kiviklibu, pakitseb paljude Novaatori lugejate hingel küsimus: millest see nüüdseks sulanud paks lumelöga, mis igal talvel tänavaid katab, ikkagi tekib.
20.12.23 KESKKOND ... Mõnikord öeldakse, et ideed tulevad õhust. Nüüd ilmneb, et kui õhk ei ole puhas, siis häid ideid nii väga ei tule ka.
19.12.23 KESKKOND ... Rootsi uuringu kohaselt suurenes kraavide sulgemise järgselt vee toitainete sisaldus ja metsaökosüsteemi kasvuhoonegaaside heitmete hulk. Kraavide puhastamise järel võis näha aga vastupidist.
18.12.23 KESKKOND ... Kui esmaspäeval ladistas veel Eestis vihma ja üle terve riigi valitsesid plusskraadid, siis alates laupäevast võib hakata Mandri-Eestis lund sadama, prognoosib sünoptik Ele Pedassaar.
18.12.23 KESKKOND ... Samblaist, samblikest ja sinivetikaist koosnev niinimetatud biokoorik, mis on ajapikku kasvanud suure Hiina müüri selga, kaitseb müüri lagunemise ja pragunemise eest võib-olla isegi sama tõhusalt, kui müür ise kaitses omal ajal hiinlasi põhjakaarest rünnanud mongolite vastu. Nii võib väita rahvusvahelise teadlasrühma töö põhjal.