Ajalugu

Ajalooringist sai vabariigi sünnipäeva puhul filmiring

16.02.18 ... Eesti vabariigi juubeli puhul kutsuti kodanikke ja ühendusi kingitusi tegema. Tartu ülikooli ajalooring meisterdas kingituseks viiskümmend kaks videot lühilugude sarjas “Minevikuminutid”, mis rahvusringhäälingu veebiväravas avaldatuna tutvustavad huvitavaid tahke meie minevikust.

Aardeotsijate argipäev: saamahimus rüüstajatele pole miski püha

06.02.18 ... Eelmisel nädalal teatas Canterbury arheoloogiafond, et nende hoidlatesse murti sisse, rööviti hulk väärtuslikke arheoloogilisi esemeid ja õppematerjalideks mõeldud koopiaid ning tekitati pöördumatut kahju kogude segikeeramisega. ERR Novaator uuris, kui levinud on taoline röövarheoloogia Eestis. Selgus, et isehakanud aardeotsijate kahjutegevus on ettekujutamatult karm.

Ilm eesti kirjanduses: vihmane ja tuuline või soe ja päikseline?

05.02.18 ... Arvatavasti tajub lugeja üsna sageli, et ilmal või aastaajal on raamatuis oluline roll umbes samamoodi, nagu mingit sorti ruumitüüp võib kuidagiviisi defineerida seda, mis raamatukangelastega edaspidi juhtuma hakkab, selgitab Tallinna ülikooli doktor, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee.

India iidsed tööriistad panid eelajaloolased kukalt kratsima

01.02.18 ... Muistsel ajal Aafrikast lahkunud inimlased hakkasid valmistama Indias keerukaid kesk-kiviajale iseloomulikke tööriistu enam kui 200 000 aastat enne "tarkade" nüüdisinimeste arvatavat saabumist, selgub mahukast analüüsist. Kriitikud pole leidude tõlgenduse suhtes aga ühel meelel.

Eesti iseseisvust püüti välja kuulutada juba 21. veebruaril

31.01.18 ... Kas teadsite, et esimene katse iseseisvusmanifesti väljakuulutamiseks tehti juba 21. veebruaril 1918?

Rahvusväeosad olid Eesti iseseisvumise oluline tugisammas

31.01.18 ... Tartu ülikooli Eesti ajaloo professuuri juht Tõnu Tannberg kirjutab aasta esimeses Horisondis, et Eesti iseseisvumisprotsessi oluliseks osaks oli rahvusväeosade loomine 1917. aastal.

Inimesed pistsid nina Aafrikast välja arvatust kümneid tuhandeid aastaid varem

26.01.18 ... Iisraelis asuvast koopast leitud lõualuu viitab, et nüüdisinimesed lahkusid Aafrikast esimest korda vähemalt 180 000 aasta eest. Kümneid tuhandeid aastaid varem, kui sai järeldada eelnevalt päevavalgele tulnud leidude põhjal.

Asteekide impeeriumi kokkuvarisemisele andis hoogu salmonellaepideemia

16.01.18 ... 16. sajandi keskpaigas tänapäeva Mehhiko aladel 80 protsenti elanikest tapnud haiguspuhangute taga võis olla salmonellabakter. Nii järeldavad paarikümne epideemia ajal maetud inimese luudest eraldatud haigustekitajate DNA-d uurinud teadlased.

Mida räägivad arheoloogilised leiud omaaegsete tartlaste suuhügieenist?

12.01.18 ... 2014. aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Püha Jakobi kalmistu uurimisel leitud luustike hambapatoloogiaid tutvustab värskes Eesti arheoloogiajakirjas Tutulus Mari-Anne Liblik.

Aardeleiud viivad eesti hõbesepakunsti alguse sajandi varasemaks

05.01.18 ... Mitmed viimasel ajal leitud viikingiaegsed aarded annavad arheoloogidele alust arvata, et Eesti ehtemeistrid hakkasid hõbedast eheteid valmistama seniarvatust sajandi võrra varem, juba 11. sajandi teisel poolel.

Läänemaa mees leidis aiamaad kaevates üliharuldase muinasehte

03.01.18 ... Mullu andis Läänemaal elav mees arheoloogidele üle eelviikingiaegse sõle, mille ta oli aastate eest leidnud oma aiamaad kaevates. Teadlaste hinnangul on tegemist kogu Läänemere idakalda leidude seas haruldase eksemplariga.

Reformatsioon 500: Lutheri ideed langesid viljakale pinnasele

24.12.17 ... "Luther asus jumalasõna järgima saksa täpsusega," vahendas Arne Hiob ETV "Reformatsioon 500" saates sageli kõlanud mõtet Lutheri kohta. See aga tegi temast ehk liigagi tubli kristlase, on ajaloolased tagantjärele analüüsinud.

Reformatsioon 500: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?

24.12.17 ... Kui küsida ajalooõpetaja Jaak Juske käest, milline on olnud reformatsiooni mõju Eestile, ei mõtle ta kaua ja toob seosed välja peatse Eesti 100. sünnipäevani. Seda muidugi klausliga, et teeme hiiglaslikke üldistusi.

Reformatsioon 500: 10 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust?

24.12.17 ... "Elame tänapäeva kaoses ja informatsioonitulvas, kus on raske õppida vahet tegema õige ja väära vahel. Haridus ja ka Lutheri põhiideed on loonud tugeva põhja sellele, et inimesed õpivad head ja halba eristama, isegi kui me tänapäeval enam Lutherit ei loe," arutles ajaloolane Jüri Kivimäe.

SUUR LUGU | Reformatsioon 500 – Eesti kultuuri üdi ja riigi eeldus?

24.12.17 ... 2017. aasta lõpp tähendab ka ühe suure kristliku tähtpäeva möödumist. Kuigi reformatsiooni 500. aastapäeva sündmusi asuti tähistama juba mõne aasta eest, jõudsid need haripunkti just tänavu sügisel, täpsemini 31. oktoobril. ERR.ee küsis ajaloolastelt, miks on luterlus eestlaste seas läbi ajaloo niivõrd tugevalt püsima jäänud ja milline mõju oli reformatsioonil Eestile? Kes eriti laia pintsliga üldistusi tõmmata tahaks, võiks joonistada võrdusmärke luterliku reformatsiooni, eesti kirjakeele, haritlaskonna kujunemise ja iseseisvumise vahele. Kuidas nii?

Reformatsioon 500: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte?

24.12.17 ... Martin Luther ei pooldanud seda, et usupuhastuse nime all lõhutaks kiriku vara. Ometi nii läks ja ometigi on just pildirüüstest saanud omamoodi reformatsiooni sümbol. Kunstiajaloolase Merike Kurisoo hinnangul ei ole aga Eestis näha otseselt pildirüüste tagajärgi. Küll on paljud Eesti kirikud meile tuttava mulje saanud just reformatsiooni tagajärjel.

Surnukehad osutavad: Vana-Egiptuse töölisasulas valitses ebavõrdsus

18.12.17 ... Vana-Egiptuse kivimurru Gebel el-Silsila lähistel väljakaevamisi teinud arheoloogid tõid päevavalgele nelja lapse surnukehad. Leiud annavad aimu iidse töölisasula eluolust ja viitavad sotsiaalse või vähemasti majandusliku hierarhia olemasolule.

Muinasaja naised olid tugevamad kui tänapäeva tippsõudjad

30.11.17 ... Kesk-Euroopas muinas- ja pronksiajal elanud naiste käed olid kohati tugevamad kui tänapäeva tippsõudjatel, järeldavad Briti teadlased.

Ajaloolased vastavad: seitse küsimust müstilisest Venemaast

26.11.17 ... Kui 1917. aasta pöördelised sündmused oleksid läinud teisiti, kas Eesti oleks iseseisvunud? Kas oktoobripööre võib Venemaal korduda? Ning kas mõnes venekeelses ERRi kanalis algab uus saatesari "Müstiline Eesti"? Kõigile nendele publiku küsimustele andsid vastuse ajaloolased David Vseviov, Toomas Hiio ja Jaak Valge.

Maidla muinaskalmistu saladused jõudsid raamatusse

19.11.17 ... Maidla kalmeväli on suurim täielikult läbiuuritud muinasaja lõpuperioodi matmispaik Eestis ja sealt saadi kokku ligi 10 000 leidu. Nüüd jõudis Maidla lugu kaante vahele äsja ilmunud teoses "Maidla muinaskalmistu saladused".

Reportaaž: kuidas me muumiaid uurisime

15.11.17 ... Tartu ülikooli kunstimuuseumi muumiakambris on klaasist kastide sees kaks pesueht Egiptuse muumiat. "Poissideks" kutsutavad rariteedid jõudsid Tartusse 1819. aastal orientalisti ja rännumehe Otto von Richteri kaudu. Viimane poolaasta on Tartu ülikooli teadlased veetnud neid muumiapoisse uurides, sest tõtt-öelda ei olnud tänaseni kindlalt teada isegi nende täpne vanus. Kuulame seminaril kohapeal, mis tehtud analüüsidest selgus.

Gruusiast leiti teadaolevalt maailma vanimad veinijäljed

14.11.17 ... Gruusia veinifanaatikud võivad rõõmustada. Riigi pealinna Tbilisist 50 kilomeetri kauguselt leiti kahest arheoloogilist leiupaigast veinijääkidega potikilde, mille vanus ulatub 8000 aastani. Nii vanu jälgi viinamarjaveini valmistamisest ja joomisest pole maailmas veel leitud.

Cheopsi püramiidist leiti salapärane tühimik

02.11.17 ... Gizas asuval Cheopsi püramiidil on maailmale veel nii mõndagi pakkuda. Kolm sõltumatut töörühma teatavad, et avastasid püramiidi sisemusest veel ühe peidetud tühimiku. Selle otstarbe üle teadlased spekuleerida veel ei tihanud.

Analüüs: Tartu ülikooli muumiapoisid on ehtsad, surmapõhjus jääb segaseks

01.11.17 ... Egiptuse muumiad ja nendega väidetavalt kaasas käiv needus on kütnud fantaasiat ning uudishimu aastasadu ja andnud ainest mitmetele kassahittidele. Vähem tuntud faktina on lebanud kaks muumiat koos hauapanustega juba 200 aastat Tartu ülikooli varasalves. Hiljuti lasksid Eesti arheoloogid kaugete külaliste mineviku uurimiseks käiku pea terve kaasaegse teaduse käsutuses oleva arsenali. "Pealtnägija" jälgis uurimisprojekti algusest peale

Euroopa rahvaste liikuvus on lainetades kasvanud

31.10.17 ... Rahvaste ränded on Euroopas pärast jääaega sagenenud, kuid mitte ühtlaselt, vaid kolme suure lainena. Niisugusele järeldusele on jõudnud Briti teadlased eesotsas eestlanna Liisa Loogiga, kes on uurinud viimaste aastatuhandete migratsioone uudse geneetilise meetodiga.

Kanaaride algasukad pärinevad Põhja-Aafrikast

28.10.17 ... Kanaari saarte algasukad guantšid olid pärit Põhja-Aafrikast. Seda on kaua oletatud, kuid nüüd on teadlased saanud senisest paremat geneetilist kinnitust.

Hüvasti, suveaeg! Miks seda nüüd tarvis oligi?

25.10.17 ... Pühapäeval läheb taaskord suurem osa Euroopa riikidest üle talveajale. Kuigi käsitsi peab oma kella tunni võrra taha keerama üha väiksem arv inimesi, võib tekkida endiselt paljudel küsimus, miks seda ikkagi kõike tarvis on. Nagu allolevalt graafikult selgub, pole vastus sirgjooneline.

Virumaal leiti 1000-aastased rauast kaubatoorikud

07.10.17 ... Virumaal leitud 1000-aastased rauast kaubatoorikud annavad teadlastele võimaluse uurida Eestiga seotud rauatöö ajalugu ja lahti mõtestada tolleaegset kaubandust.

Inimestel on neandertallastega arvatust veelgi rohkem ühist

06.10.17 ... Neandertallased võivad olla küll juba ammu maamunalt kadunud, kuid osa nende pärandist elab inimestes tänase päevani. Järjekordse neandertallase täieliku DNA järjestuse leidnud teadlased märgivad, et neilt saadud pärilikkusaine hulk on arvatust veelgi suurem ja neandertallased paaritusid nüüdisinimestega juba vähemalt 130 000 aasta eest.

Antikythera vrakk peidab endiselt saladusi

05.10.17 ... Sukeldujad tõid müstilise Vana-Kreeka analoogarvuti Antikythera mehhanismi leiukohaks olnud vraki lähistelt päevavalgele terve rea uusi muistiseid, sh pronkskäe ja kummalise metallketta. Leiud viitavad, et avastamist ootab ka veel vähemalt seitse elusuuruses pronksist kuju.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

22.09.17 ... Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Muinasaja meeste ja naiste toidulaud võis märkimisväärselt erineda

22.09.17 ... Kaariesest ja aukudest puutumata hambad. See viitab suurele liha ja kala ning taimse toidu osakaalule. Aga hõimkonna meestest on Kukruse emanda ja tema naishõimlaste toidulaud olnud siiski veidi erinev. Mida siis sõid muinasaja mehed ja mida naised?

Videod arheoloogiast: Eesti suurim nahaleid ja metallitöö saladused

22.09.17 ... Millisest sulamist oli tegelikult valmistatud rauaaegne mõõk või kust tuli naiste ehete hõbe siinsetele aladele?

Tartu teadlased ei usu naisviikingite teooriat

18.09.17 ... Tartu ülikooli skandinavistika professor Daniel Sävborg on sarnaselt Ragnar Saagele rootslaste vastavaldatud teadustöö teemal kriitiline. Professori arvates ei ole meil piisavalt alust, et Birka väljakaevamisel leitud luustiku DNA analüüsi põhjal kinnitada, et naissoost viikingisõdalased eksisteerisid. Sävborg selgitab, miks ta nii arvab.

Geenianalüüs tõestas naissoost viikingisõdalaste olemasolu?

15.09.17 ... Arheoloogid on kuulsas Rootsi viikingite matmispaigas, Birkas, tuhat aastat tagasi toimunut analüüsinud juba aastakümneid. Teaduse meetodite areng annab ka uusi teadmisi – nii selguski, et üks rohkete hauapanustega arvatav viikingisõdalane või suisa pealik oli hoopis naine. Kas tõepoolest avastati esimene mõõka vibutanud viikingist amatsoon (ja miks neid siis varem leitud ei ole) ja mida Eesti oma uuringud ja teadlased sellest arvavad?

Antropoloogid jõudsid neandertallaste liimi valmistamise saladusteni

04.09.17 ... Neandertallased – inimeste väljasurnud lähisugulased – leiutasid esimese liimi juba enam kui 200 000 aasta eest. Tõrva täpne valmistamisviis on jäänud aga seniajani ebaselgeks. Hollandi eksperimentaalarheoloogid teatavad nüüd, et toona neandertallaste käsutuses olnud vahenditega oleks nad saanud seda teha lausa kolmel erineval viisil.

Purunenud Babüloonia savitahvel osutus vanimaks trigonomeetria tabeliks

29.08.17 ... Babüloonia tsivilisatsioon võttis teadaolevalt esimesena kasutusele numbri null, lahendas ruutvõrrandeid ja nägi integraalarvutust meenutava süsteemi kasutades ülitäpselt ette taevakehade liikumist. Enam kui 3500 aasta vanust savitahvlit uurinud matemaatikud järeldavad nüüd, et muistsed babüloonlased katsusid jõudu ka trigonomeetriaga, seda sajandeid varem kui kreeklased.

Kelle muna leiti Kukruse iidsest hauast?

29.08.17 ... 2009. aasta novembrikülmas Tallinn-Narva maantee ehitusel leidis kopajuht praeguseks kuulsaks saanud Kukruse matmispaiga. Rikkalike hauapanustega Kukruse memme üheks saladuslikuks hauapanuseks on ka hästi säilinud linnumuna. Tartu ülikooli ornitoloogid kutsuti appi pea 800 aastat vana linnumuna määrama.

Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

10.08.17 ... "Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

03.08.17 ... Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Geeniuuring: jumal ei pühkinud kaananlasi maamunalt

01.08.17 ... "Hävita sootuks hetiidid, emorlased, kaananlased...," soovitab Jehoova soojalt Vana-Testamendi Moosese raamatus. Värske geeniuuringu kohaselt ei pühitud kaananlasi siiski maamunalt, vaid nendest said nüüdisajal elavate liibanonlaste esivanemad.

Teadlased lõid haruldaste leidude abil põneva pildi kiviaegsest Tallinnast

01.08.17 ... Veel enne kui inimesed õppisid kasutama pronksi ja rauda, vahutas Tallinna Raekoja platsi kohal meri. Praegune vanalinn ja suur osa kogu kesklinnast oli vee all. Toompea ja Tõnismägi moodustasid aga kitsa poolsaare. Vabaduse väljakul askeldasid inimesed.

Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

20.07.17 ... Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

08.07.17 ... Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Inimesed seksisid neandertallastega juba pea 300 000 aasta eest

05.07.17 ... Esimesed inimesed tegid Lähis-Idaga tutvust 270 000 aasta eest, et seal peagi põrmu variseda. Enne hääbumist jõudsid ürginimesed sigitada aga neandertallastega paljunemisvõimelisi järeltulijaid, viitab Saksamaa lõunaosas päevavalgele tulnud kondist eraldatud DNA analüüs.

Üks päev ametis | Kaevejooga 300aastaste tallinlaste haudades

04.07.17 ... "Aga kuidas sa tahaksid, et sind üles kaevataks, Greete?" küsin endalt ühel hetkel mõttes. Minu ees ulatub liivast välja üks puusaluu ja alumine osa helepruuniks tõmbunud selgroost. Algas päev arheoloogina.

Teadlased leidsid vanarooma betooni saladuse

04.07.17 ... Rooma impeerium on juba ammu põrmu varisenud. Tuhandete aastate rajatud lainemurdjad taltsutavad aga mere raevuhooge tänase päevani. Teadlased on nüüd välja selgitanud, mis muutis ehitustöödel kasutatud betooni võrreldes selle tänaste analoogidega sedavõrd vastupidavaks.

Maailma üks vanimaid templeid peitis kolbakultuse jälgi

29.06.17 ... Muinasinimesed tegelesid enam kui kümne tuhande aasta eest ühe maailma vanimaks peetava pühapaiga Göbekli Tepe sammaste vahel põrmu varisenud kaaslaste või vaenlaste kolpade lõikumise ja/või nendest kaunistuste valmistamisega, viitavad Türgi kaguosast päevavalgele tulnud luukillud.

Doktoritöö vaatles nõukogude aja mäletamist

23.06.17 ... Kirsti Jõesalu kaitses maikuus oma doktoritööd etnoloogia erialal, mis uuris mäletamise dünaamikat nõukogudejärgses mälukultuuris.

Doktoritöö: Vana-Liivimaa suure Rooma keisririigi osana

22.06.17 ... Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: