Kui Tervisemuuseum sai saja-aastaseks, pani teadur-kuraator Anna Rinaldo kokku raamatu, mis räägib eestlaste teekonnast teadmatusest teadlikkuseni – nii kehahügieeni kui ka vaimse tervise osas. Intervjuus Novaatorile rääkis Rinaldo, miks uskusid inimesed saja aasta eest rohkem jumalasse kui arsti, kuidas meditsiin muutus kõikvõimsaks ja miks pole vananemises tegelikult midagi masendavat.

Ehkki puhtam energiatootmine säästab keskkonda ja tervist, võib see kahjustada põlevkivitööstusest sõltuvate inimeste sotsiaalmajanduslikku toimetulekut, suurendades seeläbi uuesti terviseriske. Ühtaegu nii keskkonna kui ka üleminekupiirkondade elanike heaolu parandamiseks tuleb pöörata enam tähelepanu nende kaasamisele ja kohanemisvõime toetamisele, selgub TÜ-s kaitstud doktoritööst.

Eriti ETS2-st tuleneva toasooja hinnatõusu valguses on oluline renoveerida maju tõhusamasse energiaklassi. Seejuures tasub eelistada odavale levinud plastvahuga katmisele puit- või teraselemente: viimaste hoolduskulu kujuneb pikas plaanis palju väiksemaks, osutab Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.

Veres ja uriinis sisalduvad molekulid võivad reeta, kui palju sööb inimene ülitöödeldud toite, osutab USA teadlaste uuring. Leiu põhjal saaks edaspidi täpsemalt hinnata inimeste toitumisharjumusi. Samuti oleks arstidel edaspidi lihtsam uurida toidulaua seoseid näiteks diabeedi ja vähiga.

Kui arsti ooteaeg on pikk või määratud ravi ei aita, suundub osa inimesi tervisemuredele lahendusi otsima ühismeediast. Eesti teadlase tehtud Facebooki tervisegrupi uuring osutab, et kuigi arste kui diagnoosipanijaid seal usaldatakse, võivad pöörduda inimesed seal keerukama häda korral ka ravitsejate poole.

Kuigi Tommy Cashi eurolugu "Espresso macchiato" tuletab ridade vahel itaallastele meelde nende ajaloo raskemaid aegu ja ühiskonna varjukülgi, ei tasu karta, et itaallased seda väga südamesse võtavad, leiab Tallinna Ülikooli semiootika ja tõlkeuuringute professor Daniele Monticelli.

Eestis koguvad kütteallikatena populaarsust õhk-vesi soojuspumbad, mida paigaldatakse energiasäästu ootuses nii uuematele kui ka vanematele hoonetele. Kuigi üldjuhul aitavad need tõesti küttekulu vähendada, tasub teha enne ostu tublisti eeltööd, leiab Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Mõningaid Eesti looduslikke pühapaiku on kasutatud juba ajast, mil inimesed uskusid üleloomulikesse jõududesse. Teine osa on rajatud või kasutusele võetud peale teadusliku maailmavaate ja rahvusromantilise kirjanduse võidukäiku. Inimeste kombed ja kujutelmad seoses nende paikadega peegeldavad nüüdseks juba mõlema ajastu tähendusi, osutab Eesti folkorist.

Eesti Maaülikooli makroökoloog Lauri Laanisto on viimased 15 aastat veetnud igal suvel nädala Teravmägedel, et jälgida püsimonitooringuga aeglaselt kulgevaid muutusi piirkonna taimkattes. Uurimistöö kõrval pakub Arktika kargus ja inimtühjus teadlasele võimalust leida isiklikku rahu ning eemalduda argimürast.

Ilmselt on paljud näinud ühismeedias eksitavat või valeinfot. Ette võib sattuda ka postitusi, mille kommentaare isegi piiluda ei taha, sest eeldame näha infokorratust ja agressiivset kõnepruuki. Miks tasub kommentaarium siiski avada ning seal teadlikult reageerida ja kommenteerida, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Elo Kook.

Novaatori lugeja meenutab, et 1990. aastatel oli puukide asemel suurem mure kirpudega. Järgmisel kümnendil kadusid aga kirbud ära ja asemele tulid puugid. Kas seal, kus on palju puuke, pole kirpe? Lugejale vastab Tartu Ülikooli entomoloogia kaasprofessor Tiit Teder.

Transpordisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega, sealhulgas kuidas vähendada heitmeid ja isiklikest sõiduautodest sõltumist. Üks osa vastusest peitub transpordivahendite jagamises, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli doktorant.

Tartu Ülikooli (TÜ) maastikugeoinformaatika töörühma teadlased rakendasid maa- ja ruumiameti loodud digitaalsel maapinna kõrgusmudelil tehisaru, et automaatselt kaardistada maastikus kuivenduskraavid. Töö näitas, et ühe piirkonna andmete põhjal suudab mudel õppida edukalt kraave leidma teistestki piirkondadest.

Eesti meediamaastik paistab silma oma teadusuudiste rohkuse poolest, kuid teaduskommunikatsioon keskendub dialoogi edendamise asemel liigselt faktide edastamisele, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant.

Tänavu suvel möödub 45 aastat sellest, kui Tallinn oli olümpialinn. See tõi linnaruumi palju uusi ehitisi, mis on seniajani kasutuses, näiteks Pirita purjespordikeskuse, teletorni, Olümpia hotelli ja lennujaama uue terminali. Vähem on aga teada, et Moskva olümpiamängude jaoks valmis ka näiteks Mustamäel asuv haiglakompleks.

1. mail tähistatakse volbripäeva, mis on peamiselt olnud linnarahva püha. Ajas on aga volbripäeva kombed omajagu muutunud.

Lähikuudel tuleb paljudel inimestel langetada otsus, kas või mida õppima minna. Ekspertide sõnul tasub valdkonnast olenemata õppida infot analüüsima, ennast selgelt väljendama ja tehisarult õigeid küsimusi küsima. Ametite lõikes napib Eestis lähitulevikus insenere, elektrotehnikuid ja õpetajaid, aga ka psühholooge, eriarste ja logopeede.

Õues on soe ja rahvas kipub päikese kätte – kes tahab paljajalu murul kõndida ja kes maha panna kartuli. Millistest reeglitest tuleks aga õues kinni pidada, et uue keskkonnaga kohanemine sujuks edukalt? Kas piisab rahvatarkuse tundmisest või on kevad kollektiivsest mälust kavalam? Novaator uuris asja.

Ehkki digiarendus on Eestis sümbolväärtusega valdkond, takistavad avaliku sektori innovatsiooni pikalt juurdunud silod ja projektipõhine rahastus. Tallinna Tehnikaülikoolis äsja doktorikraadi kaitsnud Steven Nõmmiku sõnul jäävad lahendused sageli vaid suuremate organisatsioonide vedada, mis pärsib omakorda uuenduslikkust.