Jänesed on kiired paljunejad.

Mida peaksid teadma eksponentsiaalsest kasvust?

Sageli on meedias juttu, et kui koroona tõkestamiseks meetmeid ei rakendata, hakkab viirus levima eksponentsiaalselt. Ehkki enamik inimesi aimab, et see viitab kiirele kasvule, näitavad uuringud, et tegelikult ei suudeta ligilähedaseltki aduda, kui suured numbrid kohe mängu tulevad.

arvamus

Marko Uibu

Marko Uibu: miks tekib maskivastasus ja kuidas sellele reageerida?

Vastuseis ekspertide ja riigi soovitustele ning nõuetele illustreerib juba aastaid süvenenud usalduskriisi, mida ei tohiks samas üle dramatiseerida. Kuigi süsteemsed koroonatõkestamise meetmed on tekitanud näiliselt ulatusliku protestilaine, pole täiesti veendunud vastaseid ilmselt tegelikult kuigi palju, leiab Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.

Õpilane eksamil.

Suur ülevaade: leia oma kool 2020. aasta riigieksamitulemuste seast

Võrreldes eelmise aastaga pole muutunud õpilaste keskmised tulemused riigieksamitel kuigi palju. Samas võib jätta pandeemiast tingitud distantsõpe eksaminandide sooritusele jälje järgnevatel aastatel ja parimal juhul saaks kasutada seda tõmbekeskustest kaugemal asuvate koolide õpilaste järele aitamiseks.

Kui metsa kuivendamata jätta ei saa, võib väikeveekogudele abi olla leevendusveekogudest ehk kraavilaienditest ja tiikidest.

Kraavikaevamine annab väikeveekogudele löögi

Majandusmetsades asuvad väikeveekogud on mitmekesised elupaigad. Kui metsaomanik kaevab uusi kraave või uuendab olemasolevaid, annab ta väikeveekogude elustikule löögi. Tartu Ülikooli värske doktor Maarja Vaikre soovitab looduslikud lombid puutumata jätta ning vajadusel metsa isegi lompe juurde rajada.

Ain Kallis

Klimatoloog: enam kui nelja päeva ilma naljalt ette ei ennusta

Ehkki ilma ennustamine on muutunud viimase paarikümne aastaga oluliselt täpsemaks, jätab pikemate prognooside täpsus soovida, nendib klimatoloog Ain Kallis. Mõneti paradoksaalselt võib tõusta sünoptikutel tulu ilmatarkade kümnete aastate vältel tehtud tähelepanekutest.

Matemaatika.

Naised tuubivad matemaatikat õppides rohkem kui mehed

Matemaatikat peavad ühtmoodi pigem raskeks aineks kõik õppurid, kuid mehed ja naised õpivad seda veidi erinevalt. Näiteks on naised altimad valemeid lihtsalt pähe tuupima, samas kui mehed otsivad varmamalt õpitu ja elu vahel seoseid, kirjutavad Tartu Ülikooli (TÜ) ja Estonian Business Schooli (EBS) teadlased.

Paljude praegu veebis levivate valenarratiivide ja vandenõuteooriate eesmärk on mõjutada USA valimistulemusi.

Informaatikaprofessor: USA inforuum täitub valimiste eel küborgide valedega

Ameerika Ühendriikide valimiste eel on kasvanud hüppeliselt veebis levivate valede hulk, mida võimendavad sotsiaalmeedia automaatkontodega tihedat koostööd tegevad pahalased. Piiranguteta sõnavabadus on uute tehnoloogiliste lahenduste tõttu oma aja ära elanud, järeldab sotsrobotite uurimisele keskenduv Indiana Ülikooli informaatikaprofessori Filippo Menczer.

Teistest tõugudest suurem suremusrisk kimbutab Reimuse sõnul kõrge piimaanniga Holsteini veisetõugu.

Eesti lehmad surevad üha nooremalt

Eesti veised on ühed paremad piimaandjad Euroopas. Paraku surevad veised nii meil kui ka mujal üha nooremalt. Abi oleks suurfarmides täppismeditsiini rakendamisest, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Mereuurija Maris Eelsalu.

Doktoritöö heidab valgust Läänemere ja selle ranniku tangole

Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Maris Eelsalu doktoritöö aitab paremini hinnata lainekoormuse mõju Eesti randadele. Tulemustest võiks tõusta kasu näiteks lainetest roheenergia ammutamisel ja üleujutustest ohustatud piirkondade kindlaks tegemisel.

Toksiin-antitoksiin süsteemide abil on võimalik bakterite kasvu kontrollida ehk lülitada see vajadust mööda kas sisse või välja.

Eesti ja Rootsi teadlased leidsid arvuti abil tuhandeid uusi antitoksiine

Bakteritel esineb geenipaare, mis toodavad ühtaegu nii mürkaineid kui ka mürkaine vastumürki. Tartu ja Umea ülikoolide teadlased on leidnud toksiin-antitoksiin süsteeme uurides tuhandeid mürkaineid neutraliseeriva antitoksiinide perekonna, mis pakub uuenduslikke ravivõimalusi paljudele viirushaigustele.

Suur osa maskidest võib täielikult laguneda alles 450 aasta pärast.

Läbimõtlemata koroonavastane võitlus võib kahjustada keskkonda mitmel moel

COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arengud võivad ohustada meid ümbritsevat keskkonda terves maailmas. Mõelda tuleb nii viiruste- ja mikroobidevastaste materjalide kui ka ühekordsete isikukaitsevahendite masskasutusel tekkiva reostuse võimalikule keskkonnamõjule, leiab KBFI juhtivteadur ja akadeemik Anne Kahru.

Astronaut.

Eestlane otsib võimalusi kosmosemeeskonna stressi ennetamiseks

Uus kosmose võidujooks on alanud plaanidega viia 2024. aastaks taas inimene Kuule ja 2030. aastaks Marsile. Kosmoseavarustesse aga üldjuhul üksi seiklema ei minda ning seega on meeskonnatöö ja selle mõistmine oluline. Kuigi Eesti pole maailma juhtiv kosmoseriik, tegeletakse siin näiteks kosmosemeeskonna psühholoogia uurimisega.

Kindlasti ei tohiks vandenõuteooriaid ära keelata või vandenõuteoreetikuid häbimärgistada, sest see võib tuua kaasa trotsi ja vandenõu-uskumuste süvenemist,

Vandenõuteooriate levitajat ei tasu pidada fooliummütsikesega hullukeseks

5G-mobiilsidetehnoloogia on süüdi koroonaviiruse levimises – see on kõigest üks laialt levinud väide vandenõuteoreetikute seas, mida osad inimesed tõsimeeli usuvad, aga mille üle teised naeravad. Miks niisugused vandenõuteooriad levivad ja kuidas nende levitajatesse suhtuma peaks, uuris Novaator Tartu Ülikooli semiootikutelt Mari-Liis Madissonilt ja Andreas Ventselilt.

Arvestades, et murdmaasuustamine on Eestis olnud aastkümneid suure avaliku huviga spordiala, vallandus skandaali puhkedes samuti arvestatav meemipuhang.

Armstrongist Aadrilaskmiseni: dopingumeemid ühendavad fänne üle terve ilma

Viimasel kümnendil on Eesti inimeste teadvusesse jõudnud kaks suurt dopinguskandaali: jalgrattur Lance Armstrongi juhtum 2012. aastal ja murdmaasuustajate "Aadrilaskmine" 2019. aastast praeguseni. Ehkki juhtumid kuuluvad eri keeleruumidesse, väljendavad pettunud spordifännid internetimeemides oma arvamust sarnasel moel, kirjutavad folkloristid Piret Voolaid ja Liisi Laineste.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

taskuhääling

vaata saadet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: