

EL-i roheleppe kajastus Eesti meedias muutus aastatega konfliktsemaks
Eesti inimeste hoiakud kliima- ja roheteemade suhtes on Euroopa Liidus keskmisest skeptilisemad. Samas oli konkreetselt Euroopa rohelise kokkuleppe teemal aastatel 2019–2025 ilmunud artiklites hoiak leppe suhtes valdavalt positiivne või neutraalne, osutab Eesti Maaülikoolis (EMÜ) kaitstud magistritöö.

TÜ tudengi loodud süsteem jahib vastase droonijuhte
Kui droone endid võimaldab tehnoloogia juba nii tuvastada kui ka segada, siis droonipilootide leidmine on keerulisem. Tartu Ülikooli tudeng pakkus nüüd oma bakalaureusetöös välja võimaluse, kuidas enda drooniga lennult andmeid kogudes vastase droonijuht üles leida.

Arst lükkab ümber levinud suvemüüdid jäätisest kirsikivideni
Südasuvi on kätte jõudnud ja kindlasti on paljud lapsena kuulnud näiteks, et kirsikive ei tohi alla neelata, sest need lähevad kõhus kasvama. Arst Liis Puis selgitab mitmeid rahvasuus levivaid suvemüüte.

Haapsalus mõõdeti Eesti kõigi aegade kõrgeim UV-indeks
Juuni lõpp oli Eestis UV-indeksi poolest silmapaistev, sest nii Haapsalus kui Pärnus mõõdeti kaks uut rekordit. Haapsalus mõõdeti ka Eesti läbi aegade kõrgeim UV-indeks.

EMÜ teadlased: Tõrva paisudele sai saatuslikuks kümnendi vihm
Möödunud neljapäeval Tõrvas purunes kaks paisu, millele järgnenud üleujutus puudutas kümmet majapidamist. Eesti Maaülikooli teadlaste kiiranalüüs viitab, et sündmusele eelnenud sadusid tuleb ette keskmiselt 12 aasta tagant ehk pelgalt erakorralise ilma kaela seda ajada ei saa.
Nova seletab!

Teadlased avaldasid Maa haruldasest minikuust esimese detailse pildi
Hiina kosmosesond Tianwen-2 jõudis pärast miljardi kilomeetri pikkust reisi Maa haruldase kaaslase Kamoʻoalewa juurde. Sond tegi objektist esimesed üksikasjalikud pildid ja saatis need Maale. Teadlaste jaoks on see suur samm edasi kogu päikesesüsteemi arenguloo uurimises.
arvamus

TÜ teadlased: energiatootmise tervisemõjust rääkides vajame tervikvaadet
Eesti energiadebatist on puudu terviklik vaade ühe või teise tootmisviisi tervisemõjust, kirjutavad Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber ja Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.
uudised

Eesti tudengite kuukulgur läbis tehis-Kuul eduka katsemissiooni
Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi ja MTÜ KuupKulgur koostöös sündinud kuukulgur naasis äsja Saksamaalt, kus läbis eduka testmissiooni Euroopa suurimas Kuu analoogkeskkonnas LUNA. Asjaosalised on optimistlikud, et järgmise kümne aasta jooksul jõuab kulgur ka päris Kuule.

Magistritöö: enamik kergliiklejate õnnetusi koondub kindlatele ristmikele
Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöö näitab, et suurem osa elektritõukerataste ja jalgratturitega juhtuvatest õnnetustest koondub kindlatele ristmikele, kus kohtuvad suured sõidukiirused, piiratud nähtavus ja erinevad liiklejad.

Ruhnlased taotlesid pärast Eesti iseseisvumist saare liitmist Rootsiga
Varem kasutamata arhiiviallikad näitavad, et Ruhnu elanikud palusid 1920. ja 1921. aastal Rootsi kuningal lubada saarel Rootsiga ühineda. Kui see ei õnnestunud, kasutasid ruhnlased Eesti ja Läti territoriaalvaidlust selleks, et kaubelda Eesti riigilt välja neile olulisi erisusi.

Uuring: soojeneva Läänemere rannikul tugevnevad külmalained
Ehkki Läänemeri soojeneb kiiresti, on selle rannikuvetes hakanud esinema üha tugevamad külmalained. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust selgub, et nähtuse taga on tuulte, madala rannikumere ja külma õhu koosmõju, mis võib lühikese ajaga langetada vee temperatuuri mitme kraadi võrra.
arvamus

Toomas Hendrik Ilves: mis on Euroopa suurstrateegia Pax Americana lõpul?
USA kehtestatud ja 80 aastat kestnud nn Pax Americana aeg on läbi. Kui tehnoloogiliselt USA-st ja Hiinast maha jäänud Euroopa tahab konkurentsis püsida, on tarvis tervet rida majandusreforme, osutas president Toomas Hendrik Ilves Delta majanduskonverentsil peetud kõnes.
uudised

Haridusekspert: klassiruumi lastud tehisaru muudab kriitikameele elutähtsaks
Kuigi tehisarul on potentsiaali muuta võrdsemaks nii haridussüsteemi kui ka parandada ühiskonna üldist eluolu, on muutnud see ka eluterve skeptilisuse tähtsamaks kui kunagi varem. Ühtlasi minetab liiga kergeks muudetud õppetöö oma eesmärgi, leiab Old Dominioni ülikooli haridustehnoloogia professor Helen Crompton.

Lase loovus valla: 20 limakut otsib eestikeelset nime
Eesti Maaülikooli seenekogus on üle 1200 limaku ehk limaseene eksemplari. Praegu on eestikeelsed nimed ainult kolmel liigil: hundipiim, puugipask ja limasarvik. Lase allolevas rakenduses fantaasia valla ja aita veel 20 liigile eestikeelne nimi panna.
arvamus

Marianne Paimre: maailma parimas e-riigis on võimalused ebavõrdsed
Eesti on õppinud ehitama häid digiteenuseid. Järgmine küsimus on, kuidas tagada, et neist saaksid võrdselt kasu ka inimesed, kellel on vähem oskusi, vähem raha või rohkem takistusi, arutleb Tallinna Ülikooli õppejõud ja infoühiskonna tehnoloogiate doktor Marianne Paimre.
uudised
arvamus

TÜ mereinstituudi teadlased: kormoraniuuringu kriitika tulemusi ei kummuta
Ornitoloogiaühingut esindav Kunter Tätte kritseerib oma arvamusloos uuringut "Loss of avian biodiversity on Baltic islands after establishment of cormorant colonies" põhjendamatult, kirjutavad uuringu autorid vastulauses.
uudised

Kaasprofessor: metsandusjäägid võiks Eesti seenekasvatuse suuremaks puhuda
Seenekasvatus on nii Eestis kui ka mujal maailmas kasvav valdkond, mis hõlmab nii söögi- ja raviseente kui ka pärmide ja biotõrje antagonistide tootmist. Eesti Maaülikooli kaasprofessori Kalev Adamsoni sõnul võimaldaks seente laialdasem kasutus väärindada senisest enam ka kohalikke metsandus- ja põllumajandusjäätmeid.

Uuring: plussenergia-naabruskonna loomist piirab ruumipuudus
Paljud eestimaalased elavad nõukogudeaegsetes kortermajades, mis kulutavad energiat rohkem, kui säästavad. Aga mis juhtuks siis, kui terve selline tihedalt asustatud linnajagu toodaks aastaga rohkem energiat, kui ise ära tarbib? Värske uuring näitab, et Eesti kliimas on see vanade kortermajade puhul üsna keeruline ülesanne.

Tartumaal ekslevad metsas neli emata karupoega
Nädalavahetusel andsid Kastre vallas Aardla külas kohalikud elanikud keskkonnaametile teada neljast omapäi ringi liikuvast karupojast. Loomad viidi tagasi metsa, kuid ekspertide hinnangul on nende ellujäämise tõenäosus väike.
suured intervjuud
uudised
arvamus

Kunter Tätte: uue kormoraniuuringu tõlgendus on vigane
Novaatoris ilmus hiljuti Lauri Saksa kormoraniuuringut tutvustav artikkel. Töö autorid on aga statistiliste tõlgendustega tõsiselt eksinud, mistõttu pole võimalik selle põhjal kormorani mõju ülejäänud linnustikule selgelt hinnata, leiab Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte artikli vastulauses.





































































































































