

Sõltuvused ja vaimse tervise probleemid on kolinud autorooli
Kiiruse ületamine ja ilmastikule sobimatu sõidustiil on liikluses ammu tuntud riskitegurid. Nuti- ja infosõltuvuse ning vaimse tervise probleemide ülekandumine autorooli vajab aga veel teadvustamist.

Eesti teadlased: COP28 roherütmidest pole reaalsete sammudeta palju kasu
Kliimakohtumine COP28 on nüüdseks täies hoos. Kliimaraportite põhjal on võimalus Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks ja temperatuuritõusu piiramiseks käest libisemas ning ka Eesti kliimateadlased jäävad kohtumise tulemuslikkuse osas umbusklikuks.

Riin Tamm: ka kuldmedaliga lõpetanu võib kutsekooli minna
Geneetiku ja teaduse populariseerija Riin Tamme jaoks on noored olnud alati väga olulisel kohal. Haridusvallas on tema sõnul mitmeid kohti, mis vajavad lahendusi. Ühe teemana soovib ta murda müüti, et kutsekooli lähevad need, kes ülikooli sisse ei saa.

Marek Tamm: rahvuslikud ja keelelised kitsendused vaesestavad ajalugu
Eesti ajalookirjutust kammitseb nii rahvuslik eelhäälestus kui ka inimeste vähesus, leiab hiljuti 50. sünnipäeva tähistanud ajaloolane Marek Tamm. Samas tuleks tema sõnul kodumaise ajaloo uurimise piire nihutades vältida võõrastest kontekstidest pärit probleeme ja teemasid.

Õuevahetunnis liigub laps kaks korda rohkem kui koolikoridoris
Ehkki võimalus vahetunnis õue minna on olemas ilmselt igas Eesti koolis, on osades koolides lastele ette nähtud eraldi õuevahetunnid. Hiljutine uuring näitas, et õuevahetunnis liiguvad lapsed kaks korda rohkem kui sisevahetunnis. Poisid liiguvad seejuures tüdrukutest rohkem ning lapsi meelitab liikuma põõsaid, veesilmu ja muid looduselemente täis koolihoov.
ARVAMUS

Christman Roos: tavainimest võiks väikese kestliku otsuse eest kiita
Momentmajanduses asendub aeglane asjaajamine paberil kiirete ja vahetute digitehingutega. Seegi saaks üha enam kestlikkust väärtustavas maailmas panna rohkem rõhku inimeste säästlikule käitumisele. Näiteks võiks inimesi väikeste kestlike ostu- või tarbimisvalikute eest premeerida, pakub reaalajamajanduse teaduspreemia laureaat 2022 Christman Roos.
Nova seletab!

Üleminek maaharimisele kulges Läänemere idakaldal sinkadi-vinkadi
Arheoloogiline materjal ja biomolekulaarsed analüüsid näitavad, et üleminek küttimiselt-kalastuselt-koriluselt viljelusmajandusele polnud siinsetel laiuskraadidel 3000 aastat e.m.a ühesuunaline ja lihtne, kirjutavad Tartu Ülikooli arheoloogid.
arvamus

Külli Sarapuu: usalduse vähenemisel kannatab riigi innovatsioonivõime
Avalike otsuste tegemine viisil, mis kahandab ühiskonna jaoks riigi institutsioonide tegevuse arusaadavust ja ennustatavust, viib ühiskondliku usalduse vähenemiseni. Värskelt läbi viidud Eesti ja Soome võrdlev uuring näitab, et ühiskondliku usalduse puudumine seab muuhulgas piirangud riigi innovatsioonivõimele, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu.
akadeemikute valimised 2023
uudised

Semiootikud: vandenõuteooriatele annavad väe ja sisu mõrad ühiskonnas
Vandenõuteooriad pole enam ammu kildkondlik nišiteema. Euroopa Sotsiaaluuringu järgi usub 30 protsenti eestlastest, et maailma valitseb üks väike salajane ühing. Sellest, kust vandenõuteooriad tulevad ning kuidas neid ära tunda, käisid oma värske raamatu valguses rääkimas Tartu Ülikooli semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel.

Teadur: Eesti laevavrakid paistavad silma esemerikkusega
Eesti Meremuuseumi arheoloogia teadur Priit Lätti tõi "Terevisiooni" stuudiosse kaasa vanu esemeid, mis leiti Tallinna sadama kõrvalt, Lootsi tänaval olnud laeva vrakilt. Näiteks on sealt pärit ilmselt Euroopa vanim kompass.

Lutsar: noortel ja tervetel inimestel on praegu koroonavaktsiinist vähe võita
Kuna vaktsiinid koroonaga nakatumise eest enam sisuliselt kaitset ei paku ning kõrvalnähtude riskid kaaluvad üles omikronitüvedega kaasnevad tüsistused, soovitab viroloog Irja Lutsar jätta tervetel ja noortel inimestel sellel sügisel vaktsineerimata. Küll peaks end sellega kaitsma eakad ja raskete kaasuvate haigustega inimesed.

Minutiloeng: kelle nägu on vaesus Eestis?
Eesti on vanemaealiste vaesuse poolest Euroopa esirinnas ja suurim vaesuse oht ähvardab üksikemasid, toob välja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor, akadeemik Ellu Saar.

Karin Bachmann: elurikkuse suurenduse eesmärk ei ole põlismetsa linna tuua
Mida ühist on Eesti Rahva Muuseumil, Pelgulinna riigigümnaasiumil ja Tartu vaksalihoonel? Kõiki neid hooneid ümbritseb rohelus. Nende ja paljude teiste roheliste linnasaarekeste eest seisab maastikuarhitekt ja doktorant Karin Bachmann, kelle uurimisteema on elurikkus.

Doktoritöö: loodusainete õpe lähtugu igas kooliastmes õpilaste vajadustest
Põhikooli jooksul väheneb Eesti õpilaste motivatsioon õppida loodusaineid, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Ehkki nende huvi langeb kõigi ainete vastu, jääb see elulähedasemate bioloogia ja geograafia vastu suuremaks kui abstraktsemate füüsika ja keemia vastu. Samas ilmnes tööst, et kõige sagedamini huvituvad õpilased loodusainete omandamisest klassikaliste õpimeetoditega.

Hundiuurija: Eesti väikesaared jäävad huntidele kitsaks
Ehkki huntide arvukus on olnud viimastel aastatel Eestis taas tõusuteel ja liigi üldine seis hea, jääb isendite koguarv 1990. aastate kõrgajale mitu korda alla. Hundiuurijate hinnangul on aga praegu ka raske näha, et ühiskond tervikuna oleks valmis taluma riigi territooriumil rohkemat kui mõndakümmet huntide pesakonda.
Lugeja küsib
Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.
