Riin Tamm
OTSE

Riin Tamm: ka kuldmedaliga lõpetanu võib kutsekooli minna

Geneetiku ja teaduse populariseerija Riin Tamme jaoks on noored olnud alati väga olulisel kohal. Haridusvallas on tema sõnul mitmeid kohti, mis vajavad lahendusi. Ühe teemana soovib ta murda müüti, et kutsekooli lähevad need, kes ülikooli sisse ei saa.

Lastele võiks liikuma kutsuvas koolihoovis pakkuda erinevaid tegevusi võimaldavat taristut: ronimiskohti, madalseiklusradu, kiikesid, tasakaalulinte ja maasiseseid batuute.
OTSE

Õuevahetunnis liigub laps kaks korda rohkem kui koolikoridoris

Ehkki võimalus vahetunnis õue minna on olemas ilmselt igas Eesti koolis, on osades koolides lastele ette nähtud eraldi õuevahetunnid. Hiljutine uuring näitas, et õuevahetunnis liiguvad lapsed kaks korda rohkem kui sisevahetunnis. Poisid liiguvad seejuures tüdrukutest rohkem ning lapsi meelitab liikuma põõsaid, veesilmu ja muid looduselemente täis koolihoov.

ARVAMUS

Näiteks võib iga inimene nutipistiku abil oma energiatarbimist juhtida, valides kõige keskkõnnasõbralikuma momendi.
OTSE

Christman Roos: tavainimest võiks väikese kestliku otsuse eest kiita

Momentmajanduses asendub aeglane asjaajamine paberil kiirete ja vahetute digitehingutega. Seegi saaks üha enam kestlikkust väärtustavas maailmas panna rohkem rõhku inimeste säästlikule käitumisele. Näiteks võiks inimesi väikeste kestlike ostu- või tarbimisvalikute eest premeerida, pakub reaalajamajanduse teaduspreemia laureaat 2022 Christman Roos.

Nova seletab!

arvamus

Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu.
OTSE

Külli Sarapuu: usalduse vähenemisel kannatab riigi innovatsioonivõime

Avalike otsuste tegemine viisil, mis kahandab ühiskonna jaoks riigi institutsioonide tegevuse arusaadavust ja ennustatavust, viib ühiskondliku usalduse vähenemiseni. Värskelt läbi viidud Eesti ja Soome võrdlev uuring näitab, et ühiskondliku usalduse puudumine seab muuhulgas piirangud riigi innovatsioonivõimele, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu.

Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel
suur intervjuu
OTSE

Semiootikud: vandenõuteooriatele annavad väe ja sisu mõrad ühiskonnassuur intervjuu

Vandenõuteooriad pole enam ammu kildkondlik nišiteema. Euroopa Sotsiaaluuringu järgi usub 30 protsenti eestlastest, et maailma valitseb üks väike salajane ühing. Sellest, kust vandenõuteooriad tulevad ning kuidas neid ära tunda, käisid oma värske raamatu valguses rääkimas Tartu Ülikooli semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.
OTSE

Lutsar: noortel ja tervetel inimestel on praegu koroonavaktsiinist vähe võita

Kuna vaktsiinid koroonaga nakatumise eest enam sisuliselt kaitset ei paku ning kõrvalnähtude riskid kaaluvad üles omikronitüvedega kaasnevad tüsistused, soovitab viroloog Irja Lutsar jätta tervetel ja noortel inimestel sellel sügisel vaktsineerimata. Küll peaks end sellega kaitsma eakad ja raskete kaasuvate haigustega inimesed.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor Ellu Saar.
OTSE

Minutiloeng: kelle nägu on vaesus Eestis?

Eesti on vanemaealiste vaesuse poolest Euroopa esirinnas ja suurim vaesuse oht ähvardab üksikemasid, toob välja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor, akadeemik Ellu Saar.

Õpilane on Teppo sõnul motiveeritum, kui õpetaja talle selgitab, milleks mingit teemat õpitakse.
OTSE

Doktoritöö: loodusainete õpe lähtugu igas kooliastmes õpilaste vajadustest

Põhikooli jooksul väheneb Eesti õpilaste motivatsioon õppida loodusaineid, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Ehkki nende huvi langeb kõigi ainete vastu, jääb see elulähedasemate bioloogia ja geograafia vastu suuremaks kui abstraktsemate füüsika ja keemia vastu. Samas ilmnes tööst, et kõige sagedamini huvituvad õpilased loodusainete omandamisest klassikaliste õpimeetoditega.

Möödunud aasta sügisel loendati Eestis 33 hundi kutsikatega karja.
OTSE

Hundiuurija: Eesti väikesaared jäävad huntidele kitsaks

Ehkki huntide arvukus on olnud viimastel aastatel Eestis taas tõusuteel ja liigi üldine seis hea, jääb isendite koguarv 1990. aastate kõrgajale mitu korda alla. Hundiuurijate hinnangul on aga praegu ka raske näha, et ühiskond tervikuna oleks valmis taluma riigi territooriumil rohkemat kui mõndakümmet huntide pesakonda.

Lugeja küsib

Sul on põletav teadust puudutav küsimus või on sul ettepanek mõne teema sügavamaks kajastamiseks? Klõpsa selle edastamiseks allolevale nupule.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: