Kiiruse ületamine ja ilmastikule sobimatu sõidustiil on liikluses ammu tuntud riskitegurid. Nuti- ja infosõltuvuse ning vaimse tervise probleemide ülekandumine autorooli vajab aga veel teadvustamist.

Kliimakohtumine COP28 on nüüdseks täies hoos. Kliimaraportite põhjal on võimalus Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks ja temperatuuritõusu piiramiseks käest libisemas ning ka Eesti kliimateadlased jäävad kohtumise tulemuslikkuse osas umbusklikuks.

Geneetiku ja teaduse populariseerija Riin Tamme jaoks on noored olnud alati väga olulisel kohal. Haridusvallas on tema sõnul mitmeid kohti, mis vajavad lahendusi. Ühe teemana soovib ta murda müüti, et kutsekooli lähevad need, kes ülikooli sisse ei saa.

Eesti ajalookirjutust kammitseb nii rahvuslik eelhäälestus kui ka inimeste vähesus, leiab hiljuti 50. sünnipäeva tähistanud ajaloolane Marek Tamm. Samas tuleks tema sõnul kodumaise ajaloo uurimise piire nihutades vältida võõrastest kontekstidest pärit probleeme ja teemasid.

Ehkki võimalus vahetunnis õue minna on olemas ilmselt igas Eesti koolis, on osades koolides lastele ette nähtud eraldi õuevahetunnid. Hiljutine uuring näitas, et õuevahetunnis liiguvad lapsed kaks korda rohkem kui sisevahetunnis. Poisid liiguvad seejuures tüdrukutest rohkem ning lapsi meelitab liikuma põõsaid, veesilmu ja muid looduselemente täis koolihoov.

Momentmajanduses asendub aeglane asjaajamine paberil kiirete ja vahetute digitehingutega. Seegi saaks üha enam kestlikkust väärtustavas maailmas panna rohkem rõhku inimeste säästlikule käitumisele. Näiteks võiks inimesi väikeste kestlike ostu- või tarbimisvalikute eest premeerida, pakub reaalajamajanduse teaduspreemia laureaat 2022 Christman Roos.

Arheoloogiline materjal ja biomolekulaarsed analüüsid näitavad, et üleminek küttimiselt-kalastuselt-koriluselt viljelusmajandusele polnud siinsetel laiuskraadidel 3000 aastat e.m.a ühesuunaline ja lihtne, kirjutavad Tartu Ülikooli arheoloogid.

Vandenõuteooriad pole enam ammu kildkondlik nišiteema. Euroopa Sotsiaaluuringu järgi usub 30 protsenti eestlastest, et maailma valitseb üks väike salajane ühing. Sellest, kust vandenõuteooriad tulevad ning kuidas neid ära tunda, käisid oma värske raamatu valguses rääkimas Tartu Ülikooli semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel.

Eesti Meremuuseumi arheoloogia teadur Priit Lätti tõi "Terevisiooni" stuudiosse kaasa vanu esemeid, mis leiti Tallinna sadama kõrvalt, Lootsi tänaval olnud laeva vrakilt. Näiteks on sealt pärit ilmselt Euroopa vanim kompass.

Kuna vaktsiinid koroonaga nakatumise eest enam sisuliselt kaitset ei paku ning kõrvalnähtude riskid kaaluvad üles omikronitüvedega kaasnevad tüsistused, soovitab viroloog Irja Lutsar jätta tervetel ja noortel inimestel sellel sügisel vaktsineerimata. Küll peaks end sellega kaitsma eakad ja raskete kaasuvate haigustega inimesed.

Eesti on vanemaealiste vaesuse poolest Euroopa esirinnas ja suurim vaesuse oht ähvardab üksikemasid, toob välja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teenekas professor, akadeemik Ellu Saar.

Mida ühist on Eesti Rahva Muuseumil, Pelgulinna riigigümnaasiumil ja Tartu vaksalihoonel? Kõiki neid hooneid ümbritseb rohelus. Nende ja paljude teiste roheliste linnasaarekeste eest seisab maastikuarhitekt ja doktorant Karin Bachmann, kelle uurimisteema on elurikkus.

Põhikooli jooksul väheneb Eesti õpilaste motivatsioon õppida loodusaineid, osutab Tartu Ülikooli doktoritöö. Ehkki nende huvi langeb kõigi ainete vastu, jääb see elulähedasemate bioloogia ja geograafia vastu suuremaks kui abstraktsemate füüsika ja keemia vastu. Samas ilmnes tööst, et kõige sagedamini huvituvad õpilased loodusainete omandamisest klassikaliste õpimeetoditega.

Ehkki huntide arvukus on olnud viimastel aastatel Eestis taas tõusuteel ja liigi üldine seis hea, jääb isendite koguarv 1990. aastate kõrgajale mitu korda alla. Hundiuurijate hinnangul on aga praegu ka raske näha, et ühiskond tervikuna oleks valmis taluma riigi territooriumil rohkemat kui mõndakümmet huntide pesakonda.