Pikalt püsinud lumikate takistas Kirde-Gröönimaa loomade ja taimede paljunemist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: REUTERS/SCANPIX

Bioloogid hoiatavad, et Arktika üha äärmuslikum ilm võib ohustada eluslooduse säilimist. Näiteks sadas 2018. aastal sadas lund nii tugevalt, et paljud alad jäid lumega kaetuks veel suve keskpaigani, takistades peaaegu kõigi taimede ja loomade paljunemist.

"Kui see on ühekordne sündmus, pole see probleem," ütles Niels Martin Schmidt Taani Aarhusi ülikoolist. Arktika elusloodus saab aeg-ajalt esinevate halbade aastatega hakkama, lisas ta.

Kuid ta kardab, et selline äärmuslik ilm võib muutuda palju tavalisemaks, mis võib viia mõne liigi väljasuremiseni. "See võiks olla pilguheit tulevikku," ütles Schmidt.

Ta on osa meeskonnast, kes on enam kui 20 aastat jälginud Gröönimaa kirdeosas Zackenbergi uurimisjaama ümbruse ökosüsteeme. Sealne kasvuperiood on väga lühike – ainult juuli ja august –, nii et kui maapind jääb lumega kaetuks, on sellel suur mõju. "Taimede kasvuaken on väga kitsas," ütles ta.

Viimase 23 aasta jooksul on juuli kolmandaks nädalaks – suve tippajaks – lumega kaetud olnud keskmiselt vaid 4 protsenti maast. 2018. aastal oli see 45 protsenti. Esimest korda pärast seire algust ei õnnestunud peaaegu kõigil taimedel ja loomadel – sealhulgas polaarrebastel ja muskusveistel – paljuneda. Mõned rändlinnud nälgisid surnuks, kui ootasid lume sulamist.

Suures osas Arktikast, mitte ainult Gröönimaa kirdeosas, sadas 2018. aastal tihedat lund, ütles meeskonna liige Tomas Roslin Uppsala Rootsi põllumajandusteaduste ülikoolist. "See oli üsna laialt levinud," ütleb ta.

Kuigi paljud arvavad, et soojenev maailm tähendab vähem lund, ei kehti see külmemate piirkondade puhul. Külm õhk ei suuda palju niiskust kinni hoida, et lumesadu piirata. Kuna Arktika soojeneb ja merejää väheneb igal suvel aina rohkem, muutub sealne atmosfäär niiskemaks, mis tähendab, et sobivate tingimuste korral võib lund sadada rohkem.

Sel aastal on ilm libisenud ühest äärmusest teise ja lund on sadanud nii vähe, et veepuudus piiras suve jooksul taimede kasvu. "Inimesed ei tea, et vee saadavus on Arktika suurtes osades üks piiravaid ressursse," ütles Roslin.

Muutuv ilm ei ole ainult eluslooduse probleem. Järjest enam on tõendeid selle kohta, et Arktika soojenemine põhjustab suures osas põhjapoolkerast ekstreemsemaid ilmastikuolusid, mõjutades polaarset jugavoolu, mis võib mõjutada omakorda saagikust ja kaasa tuua toidukriise.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: