Teaduspõhine juhtimine ronib tootlikkuse tõstmise nimel töötajaga WC-sse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kirjeldatule lisaks leidub kogutavatges andmetes loomulikult ka iga töötaja WC külastuste arv, kellaaeg ja kestvus.
Kirjeldatule lisaks leidub kogutavatges andmetes loomulikult ka iga töötaja WC külastuste arv, kellaaeg ja kestvus. Autor/allikas: Tim Mossholder/Unsplash

Sensorite ja andmeanalüüsi võidukäigu tõttu võib märgata maailmas uut taylorismi lainet, mille eesmärk on pigistada kontoritöötajatest välja nii palju kasulikku tööd kui vähegi võimalik, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Maailmas tegutseb firma nimega Humanyze, mille lisandväärtuse pakkumine koosneb teaduspõhisel andmeanalüüsil rajaneval tootmisprotsesside tõhusamaks muutmist võimaldavatel konsultatsioonidel. Näiteks, kas ettevõte teab, mis juhtub töötajaskonna töövoogudes ja tootlikkuses, kui ettevõte uuendab kontoriruume? Millistel juhtudel ja kuidas peaks muutma mõne töörühma lävimist nii, et nende tegevus joonduks endisest paremini ettevõtte eesmärkidega? Üleüldse – mille taga seisab sinu ettevõtte edu puudumine?

Inimlikuna tunduda võiva jälgimisteenuse nimi Humanyze koosneb tegelikult sõnadest "inimene" ja "analüüs". Pöördud Humanyze'i poole ja sulle avaneb seni nähtamatuks jäänud pilt inimeste vahel toimuvast.

Vajadus on olemas ja sellel on pikk ajalugu. Inimestest töömasinal on inimeste vead. See tahab puhata ja otsib instinktiivselt tootlikkuse arvelt energia kokkuhoiu võimalusi. Näiteks eelistades veeta aega kasvõi WC-s, peaasi, et ei peaks tööd tegema.

Töövõtja ei pea olema teadlikult pahasoovlik. Ta lihtsalt ise ei märka oma nõrkuseid. Samuti on taoliste signaalide märkamine inimesest tööandjale pea võimatu, sest suur osa töövõtjate mikrotegevustest kulgevad hajusalt, lugematute tegevute müra varjus ja pika aja jooksul. Uus ajastu pakub appi sensoritest ja andmete analüüsist tehnilise tajumehhanismi.

Mainitud ettevõte teenusega kaasnevad kõike märkavaid miniatuurseid kaasaskantavad seadmed. Sarnaselt uksi avavale kiipkaardile riputab töötaja selle kaela või kannab klambriga rinnaesisel. Teenuse tehniline nimetus on sotsiomeetria, mis muudab arvudeks võimalikult suure osa sotsiaalsest olemisest. Seadme nimi on sotsiomeetria rinnamärk.

See registreerib ja edastab, mida keegi mingil hetkel teeb. Kas ta räägib või on vait? Kas ta liigub, seisab või istub ühel kohal? Juhul kui istub, kas ta kipub rohkem vedela passiivsusega olesklema või istub sirgelt ja sisestab arvutisse andmeid? Juhul kui liigub, siis kas läbitav rada jälgib mingit mustrit?

Mõni liikumistrajektoor sisaldab rohkem informatsiooni töö tegemisest, kui kulutada sama kilometraaži ja aja tühisemale suhtlusele. Siit siis teenuseandurite paljusus, sest jälgitakse kõiki. Nii saadakse teada kes, kui palju, kus ja millal koos viibivad ning mida nad räägivad.

Sissejuhatuses vihjatud töörühmade näites poleks paha teada, kas vajalikud töötajad on teineteisele piisavalt lähedal ja millest koosneb nende suhtlus. Juhul kui mõni tegelane on töise info asemel meelelahutust ja kuulujutte vahendava sidevõrgu ühenduslüli, saaks sellise indiviidi paigutada võrgustikus kohale, mis minimeeriks loba ja suurendaks tootlikkust. Öeldu peegelduks ka kontoriruumide planeeringu otstarbekuses jne.

Jälgimisteenus ulatub otsapidi töötajate arvutitesse, kust kogutakse informatsiooni nende kirjavahetusest ja kalendritesse talletatud töistest kokkusaamistest ning tegevustest. Kõik andmevood kombineeruvad töökohal lahti rulluvaid sotsiaalseid protsesse kirjeldavaks infomassiiviks. Kirjeldatule lisaks leidub sellest loomulikult ka iga töötaja WC külastuste arv, kellaaeg ja kestvus. Kõik on oluline inimesest rohkema töö kättesaamiseks ja raiskamise vähendamiseks.

Firma pakub teenust kõikjal maailmas. Jälgimisseadmetest rinnamärke kannab väidetavalt umbes 10 000 inimest. Inimanalüüsil on umbes saja aasta vanune ajalugu ja seda tuntakse andmekogumisele rajaneva teaduslikku juhtimismeetodina, mille teine nimetus on taylorism. Viimane tuleneb uute masinate leiutamisele rajanenud teise tööstusrevolutsiooni ajal USA-s tööprotsesside kohta andmeid kogunud Frederick W. Taylori nimest.

Muu hulgas aitas ta Henry Fordil juhtida oma vabrikutes toimuvat. Venemaal revolutsiooni juhtinud Lenin pidas esialgu taylorismi kapitalistlikuks paheks. Ta mõtles aga hiljem ümber ja tõdes, et kuigi tegemist on kodanliku ekspluateerimisega, kohaldab see töö liigutuste analüüsi alased teaduse tippsaavutused, et minimeerida tööst tarbetud ning kohmakad liigutused, koondades tootmisesse parimad töövõtted koos tõhusa arvepidamise ja kontrolliga. Nõukogude vabariik peab iga hinna eest sellest parima üle võtma.

Tööstuse vähenemisega ja kontoritöö kasvuga kaotas taylorism poolehoidjaid, kuid selle idee püsis elusana mitmes elutegevuse sfääris spordist, tervishoiu ja sõjaväeni.

Humanyze esindab uue põlvkonna digitaalset taylorismi, mille eesmärk on juhtida teaduslikult kontoritöötajate tootlikkust. Ümberöelduna püütakse igast inimesest võimalikult kogu töövõime tööandjale loovutada. Keda see mõte häirib, siis vastukaaluks oleks sarnase teenuse kasutamine kodus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: