Otse: personaalmeditsiini konverents ({{contentCtrl.commentsTotal}})

TÜ Eesti geenivaramu asedirektor Lili Milani esineb ettekandega „Personaalmeditsiinist Eesti Geenivaramu näitel“.
TÜ Eesti geenivaramu asedirektor Lili Milani esineb ettekandega „Personaalmeditsiinist Eesti Geenivaramu näitel“. Autor/allikas: Rainer Sternfeld

Kuidas on personaalne meditsiin ajas muutunud ja milliseid võimalusi haiguste diagnoosimisel ja ravis on avanud personaalmeditsiini areng, arutletakse täna Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teemakonverentsil "100 aastat personaalset meditsiini".

Vaata konverentsi ülekannet:

Meditsiin hõlmab endas otsest suhtlust arsti ja patsiendi vahel. Diagnoosi ja ravi määramiseks peab igale patsiendile lähenema individuaalselt, sest patsiendid ei ole oma tervisemures kunagi sarnased. Sellest tulenevalt on meditsiin alati personaalne. Juba aegadest, mil peamine oli rahvameditsiin, oli abivajajale personaalne lähenemine ravimise nurgakiviks.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember kirjeldas, et teaduse ja tehnoloogia arenguga on personaalse meditsiini kõrvale tõusnud mõistena personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin, mis lähtub inimese bioloogilisest eripärast, olgu selleks eripäraks siis genoom või metaboloom.

"Geeniandmete kasutamine haiguste diagnostikas või raviotsuste tegemisel on uus ja kiiresti arenev valdkond. Oleme selle valdkonna arengu alguses, nii et teadlastel on siin ees väga suur tööpõld," sõnas Lember, lisades, et personaalmeditsiin ei vastandu personaalse meditsiiniga, vaid on täiendav tööriist arstidel sobivates situatsioonides kasutamiseks.

Lemberi sõnul on Eesti maailmas heal positsioonil mitte ainult geeniandmete kogumisel, vaid ka selles, et uurida seoseid ja võimalusi nende andmete praktikas kasutamiseks, sellega kaasnevaid eetilisi aspekte ning seda, kas tehtavad kulutused on ühiskonnale vastuvõetavad ja efektiivsed. "Personaalse lähenemise aluseks on aga abivajajale individuaalne lähenemine arsti ja ravimeeskonna poolt kõiki tänapäevaseid meetodeid kasutades," rõhutas Lember.

Teiste seas esinevad:

  • Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu "Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik",
  • TÜ Eesti geenivaramu asedirektor Lili Milani "Personaalmeditsiinist Eesti Geenivaramu näitel",
  • TÜ kliinilise geneetika keskuse juhataja, kliinilise geneetika professor Katrin Õunap "Personaalmeditsiin kliinilise geneetika vaatevinklist",
  • TÜ kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia dotsent Peeter Padrik "Personaalmeditsiin onkoloogias",
  • Laura Viidik (TÜ farmaatsia instituut) "3D printimine: kas hüppelaud personaliseeritud ravimiteni?",
  • Martin Meitern (TÜ genoomika instituut) "Geneetilise kirjaoskuse roll tervisekäitumise muutmisel",
  • Krista Fischer (TÜ genoomika instituut) "Genoomika ja statistika kaasabil personaalmeditsiinini: komplekshaiguste riskiskoorid ja nende potentsiaal tervishoius" ning
  • Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi reumatoloogia vanemteadur Riina Kallikorm "Arst eile, täna ja homme".
     

Tutvu ka teaduskonverentsi teeside ja konverentsi "100 aastat personaalset meditsiini" kavaga valdkonna veebilehel.

Arstiteaduskonna aastapäev on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Koos eestikeelse ülikooli 100. aastapäevaga tähistatakse ka sajandipikkust eestikeelse meditsiinihariduse andmist.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: