Inglise teadlased on selle nüüd senisest täpsemini ja õigemini välja arvutanud. Tuleb välja, et vedelikutilga auramine ei ole nii lihtne, kui algul võib näida.

Lihtne ongi see ainult alguses, kui tilk on veel makroskoopilistes mõõtmetes ehk enamvähem palja silmaga näha. Siis kahaneb tilga läbimõõdu ruut võrdeliselt ajaga.

Kuid James Sprittles Warwicki Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et kui tilk on juba kahanemas mikro- ja nanomõõtmeteni, siis seaduspärasus muutub, tilga pisenemistempo pidurdub ja mingist hetkest alates kahaneb ajaga võrdeliselt juba tilga läbimõõt ise, mitte läbimõõdu ruut, sest mängu tulevad teistsugused molekulidevahelised jõud.

Sprittles ja ta kaaslased võtsid arvesse keerukaid füüsikanähtusi, mille toimel võivad väikestes tilkades valitseda näiteks mitmekümne kraadised temperatuurierinevused vaid mõne molekuli suurustel kaugustel.

Kõige selle tulemusel aeglustuvad tilgad aeglasemalt, kui seniste valemite järgi arvata oleks võinud.

Vedelikutilkade eluea teadmisest võib kasu olla mitmel pool loodus- ja tehnikateadustes. Ja parem siis juba võimalikult täpselt teada!

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.