Millenniumi põlvkond saatis restoranivaguni ajaloo prügikasti ({{commentsTotal}})

Uue põlvkonna suhtlusstiilist pole pääsu.
Uue põlvkonna suhtlusstiilist pole pääsu. Autor/allikas: Hari Panicker/Unsplash

Millenniumi põlvkonda iseloomustavast valikulisest ja enesetõmbunud suhtlusest pole pääsu isegi reisirongiliikluses. USA üks suuremaid ettevõtteid Amtrak otsustas saata hingusele klassikalised restoranivagunid, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Mobiiltelefon ühes ja arvutihiir teises käes. Nii sündisid maailma üheksakümnendate lapsed või said nad need asjad kohe pärast sündi. Kui ei saanud, siis vähemalt räägitakse nii tagasivaates. See oli esimesena arvutite, interneti ja mobiilside ajastusse sündinute põli.

Põlvkonna sünd langes kokku maailma väiksemaks muutva ajastu koidikuga. Internet kaotas osa ruumi tähendusest. Samuti võttis midagi see ajast. Täna on aeg üle inimestega täidetu ruumi teisejärguline ja suhteliselt ühesugune. Kui aeg on kõikjal 24/7 enamvähem sama, hakkab ruum tühjenema st eralduma asukohast nii geograafilise kui ka sündmuste asukoha tähenduses.

Näiteks võib ajada maailmas samaaegselt asju teadmata kauguses asuvate isikutega samal viisil, nagu oleksid nad sinuga samas kohas. Sinu jaoks on nemad siin ja nende jaoks sina seal. Info- ja kommunikatsiooniajastul leiab kasvav hulk asju aset "näost-näkku", st sotsiaalne tegevus muutub kohalviibimisest sõltumatuks.

Samal ajal reorganiseeruvad aeg ja ruum, et ühendada "kohalolek" ja "puudumine" mõistetesse kauge kohalolek ja virtualiseerimine. Ümberöelduna oled ise kaugel, aga kaugelolijate jaoks asud ja vestled nende ekraanil. Virtualiseerimine nihestab ajataju, kui sind võib etteantud parameetrite ulatuses esindada avatar ajal, kui tegeled mõne muu tegevusega või magad. Teistele oled kohal ja suhtled, aga tegelikult pole see lausa tõsi. Saad ise olla ning kogeda samas enda ja teiste eemalasuvat kohalolekut. Masinad virtualiseerivad tegelikkuse. Sellises olustikus peaks inimeses midagi muutuma.

Kirjeldatud muutused võivad ja ilmselt ajavadki varasemate põlvkondade esindajaid kukalt kratsima. Neile on raske mõista, kas nüüd on kõik parem või oli nende ajal etem. Ühes on nad ometi suhteliselt ühte meelt. See on rongi restoranivaguni külastamine. Pikema rongisõidu ajal oli kitsukeses restoranivagunis veedetud aeg priima ja toitis lisaks kõhule toredaid mälestusi. Eestist on pikemad rongisõidud kadunud, aga USA-s sõidetakse endiselt ööpäeva pikkuseid ja pikemaidki otsi.

The Washington Postis kirjutab transporditeemadele pühendunud ajakirjanik Luz Lazo sealse olulise kogu USA territooriumil opereeriva raudteeveo ettevõtte Amtraki kaduvast restoranivagunist. Süüks tuuakse lapseeas millenniumivahetust suure tõenäosusega arvutiekraanilt vaadanute põlvkonda. Neid. kelle puhul räägiti, kuidas moodustavad nad peagi ühtse maailmaküla, piiriülese ja suhtlusalti sõpruskonna, kellest kujuneb maailmarahu, võrdsuse ning vennalikkuse sülem. Prantslastelt laenatud rahvusliku lipukirja kolmas deviis "isamaalisus" pidanuks uues maailmakodus kitsarinnalise ja vanamoodsana välja surema.

Juhtus vastupidine. Pinnale ujusid rahvuslus. Suhtlemine muutus endassetõmbunumaks ning enda valikuliseks ja kaugeks presenteerimiseks. Eelistatavalt viisil, kui saaks vältida reaalset kohtumist.

Pikemal rongisõidul eelistatakse istuda omaette koos oma ekraaniga ja samas kookonis ka süüa sinna tellitud odavamat pakitoitu. Pikas ja kitsukeses restoranivagunis tunduvad ülejäänud toidu ümber kogunenud reisilised olema liiga lähedal, söömisprotsess nõuab liigset ekraanivälist tähelepanupingutust ja on suhteliselt kallis. Koos valgete linikute ja plastiktopsi pilkavate siredate klaasidega on see ka liigselt toretsev.

Sarnaselt paljudele ettevõtetele püüab ka Amtrak meelitada pealekasvavat põlvkonda nende teenust kasutama. Siit siis värskemad toitlustusalased muudatused. Märgates, et millenniumi põlvkond restorani ei külasta, otsustati toitlustamist muuta paindlikumaks ning restorane ümberkujundada. Paindlikkus tähendab suuremat privaatsust reisijale piletil näidatud kohale tellitud valmistoidu pakikeste näol. Restoranid muudetakse ja neisse kujundatakse pisikesed kabiinid pakitoidu omaette nosimiseks.

Reisija ei viibigi rongis. Ta asub uues aeg-ruumis, toidukott ühes ja nutiseade teises käes, eelistatavalt soojas, võib-olla looteasendis, pakitsedes lootusest väljuda õnnepeatuses.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: