Senise arusaama järgi elutseb Lõuna-Ameerika vetes üksainus elektriangerjaliik – Electrophorus electricus, kuid David de Santana Ameerika Ühendriikidest Smithsoniani asutusest ja ta kolleegid on nüüd hoolega kogunud ja analüüsinud andmeid elektriangerjate geenide, kehaehituse ja eluviisi kohta.

Nad väidavad ajakirjas Nature Communications, et nende arvates tuleks elektriangerjad tegelikult jagada kolme liiki.

Üks neist kolmest liigist eristub teistest muu hulgas eriti tugeva elektrilöögi poolest. Kui seni on suurimaks elektriangerja tekitatud pingeks mõõdetud 650 volti, siis de Santana ja kolleegide eristatud liigi Electrophorus voltai isendid võivad anda lausa 860-voldise löögi.

Kolmas tuvastatud liik Electrophorus varii on kõige nõrgema löögiga, umbes 150-voldisega. Ent tema on eriline selle poolest, et on DNA põhjal otsustades eraldunud elektriangerjate ühisliinist kõige varem, umbes seitse miljonit aastat tagasi. Ülejäänud kaks liiki läksid lahku umbes 3,5 miljonit aastat tagasi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.