Aeg on raha! Kõige enam seostatakse mõttetera ameeriklastega. Põhjuseks võib olla, et nad püüavad kõike rahaks teha või seda rahas mõõta. Aega rahaga võrdsustades peetakse enamasti meeles selle tarbetu kaotuse õpetust, kuid seda võiks vaadata ka hulga sisukamalt. Rahast rääkides jaguneb teema ju kuludeks ja tuludeks. Järelikult võib teha ajas rahalisi või ajalisi kulutusi ja teenida samas kasu.

Näiteks on kulu allikaks autosõit. Selle eest tuleb alati maksta omaniku rollis või siis kliendina. Kas autosõidust endast tõuseks ka mingit kasu? Autosõidust tekkivat kasu ei tasu segi ajada jõudmisega ühest punktist teise. Seda võib saavutada mitmel alternatiivsel moel. Pealegi peetakse kiiret sõitu eelistatavaks, See tähendab, et eelistatakse ajakaotuse minimeerimist.

Ameerika näitekirjanik Tennessee Williams jäädvustas selle mõttesse, et "aeg on pikim distants kahe asukoha vahel". Juhul kui rohkem kasu tõuseks sõidust endast, veedaks igaüks autodes meelsasti rohkem aega ega januneks ühest punktist teise tormamise järele. Seega on küsimus sõidu ajal tõusvast kasust. Kardetavalt on mõelnud niipidi vähesed.

Ometi võib muuta sõiduaja kasulikuks küllaltki lihtsalt, näiteks lugedes kõrvadega mõnd audioraamatut või taskuhäälingut. Raamatu lugemist peetakse kasulikuks. Vähemalt hea raamatu lugemist, sest ka lugemisega kaasneb ajakulu ja vaeva. Pole siis ime, et enamuse raamatute lugejaskonna moodustab vähem kui tuhat inimest.

Samas kuulab ka kõige hägusemaid taskuhäälinguid tuhandeid inimesi, populaarsemaid kümned miljonid. Kuulata on lihtsam kui lugeda. Audioraamatud on kõige kiiremini kasvav raamatuformaat, kasvades näiteks USA turul viimased viis aastat järjest keskmiselt paarkümmend protsenti aastas. Eelmisel aastal teeniti sealsel turul audioraamatutega miljard dollarit. Peamiseks taganttõukavaks jõuks on raamatute autos kuulamine.

Podcastid on teine meteoorina kasvav kuulatava informatsiooni formaat. Neistki kuulatakse suur osa autos viibides. USA statistikale toetudes kuulatakse autosõidu ajal iga viies taskuhäälingu juturaadio minut. Võttes arvesse keskmiseks nädalase kuulamise mahuks 6,5 tundi, kuulatakse autos neid kõvasti üle tunni. Umbes pool kuulamisest satub kodus viibitud ajale.

Autosõidu kasulikumaks muutmisest kõneleb seegi asjaolu, et sagenevad juhtumid, milles jääb autojuht veel parklas viivuks autosse raamatu peatüki või taskuhäälingu lõppemist kuulama. Teiste sõnadega – autosõitu, kuigi liikumatuna, on hakatud kõrvade kaudu kogutud kasu tõttu pikendama.

Nii audioraamatute kui ka taskuhäälingute autos kuulamise puhul käib jutt autojuhist. Autos reisija võib teha oma ajaga seda, mida ta teeb tööl ja kodus. Tema kasutab niigi seda aega juba kasulikult või vähemalt on tal selleks võimalus.

Uberi, Bolti, Lyfti ja teiste sõidurendi teenuste levikut toetava kliendibaasi tagant leiab nii mõnegi endise autojuhi, kes kasutab sõiduteenuseid oma aja väärtustamiseks. Roolis istumisele kaotatud aja asemel saab nüüd ka tema tegeleda sõidu ajal kasulikuma tegevusega. Washingtoni ülikooli teadlaseid huvitaski ameeriklastest autojuhtide hinnangud sõiduteenuste kasulikkusele.

Olles ise roolis hinnati tunni väärtuseks 25 dollarit. See tähendab, et nad hindasid seda aega sama ebameeldivaks kui 25 dollari loovutamist. Tunnike teiste poolt juhitavas autos hinnati 21 dollari vääriliseks. Seega tajusid USA autojuhid sõidutamise teenuse kasutamist nelja dollari võrra eelistatavamana. Kui aga vastaja sai sõidu ajal tegeleda oma asjadega, moodsamas slängis – rööprähelda, hindasid vastajad tajutud kasu suuruseks koguni 13 dollarit.

Viiesajast vastajast pooltele pakkusid uurijad ise juhtimise alternatiivina hüpoteetilise stsenaariumi, milles sõiduteenust pakkuva auto roolis polekski kedagi ja klienti sõidutaks robotauto. Üllatuseks hindasid vastajad tunnikest robotautos kõige ebameeldivamaks ehk 28 dollari vääriliseks. Teadlaste hinnangul kajastab tulemus tajutud stressi seoses usalduse puudumisega robotist juhi vastu. Klient ei saa keskenduda talle väärtuslikule tegevusele, vaid kontrollib närviliselt sõidu kulgu.

Uuringu autorid tõdevad, et aeg on raha ja uue robotpõlvkonna sõiduteenuse hind peaks olema sedavõrd madal, et tundub kliendile kaotatud aja väärilisena. Samas võiks nad ju soovitada mõnd head raamatut.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".